Alfa 2 Bravo 4 kuuldel!

14. mai vihmasel hommikul kogunes Kirna õppehoones kokku väike grupp Jõgeva NKK naisi, et teha läbi sõdurioskuste baasväljaõpe.

 Alustuseks tutvustati meile tulirelvi.  Õppisime relvade osi mille käigus said paljud detailid endale uue ning värvika nimetuse. Samuti sai selgeks relva lahti ning kokkupanemine. Siinkirjutaja ei hiilga just erilise füüsilise jõuga, seega pean tunnistama, et  peale relvaõpet olid mu käed juba kergelt väsinud. Aga oleksin ma teadnud mis meid ees ootab, poleks ma väsimuse peale üldse mõeldagi julgenud.

Järgnevalt saime me endale selga valida kenad rohelised kostüümid. Pähe kiivrid mis kippusid pidevalt ninale vajuma, automaadi ning rakmed mis tuli korrektselt kokku panna ning  endale selga ajada.  Kuna me olime juba kenasti rohelised anti meile ka camovärvid millega end siis lõplikult konnasarnaseks muuta.  (Praktiline õppetund nr.1. Camovärve ei tasu endale silma ajada- omal nahal sai selgeks, et see ajab ikka korralikult kipitama ja ohtralt pisaraid on garanteeritud.)  Ja nüüd võis alata maastikul luuramine.  Märjal rohul nõgeste konnade ning tigude keskel roomamine ei meelitanud küll väga ,kuid kui karm käsk käes, ei jäänud muud üle. Pikali, püsti, põlvili, edaspidi, tagurpidi, söösta, kata!  Kõik jäid ellu ning maastikul liikumine sai ka enam- vähem selgeks.

Anti luba kiirelt vorm seljast võtta, nägu pesta ning klassi tagasi suunduda,  et relv ära puhastada. Mu automaat oli kaetud ning laetud muda ja rohulibledega. Poleks üldse imestanud kui  vormi taskust mõni konn välja karanud oleks.  Seega oli puhastamine hädavajalik.

Klassijõudmise ajaks tundsin end küll pehmena nagu keedumakaron. Käed ei tahtnud peale relvaga ringiroomamist enam pastakatki  hoida ning jalad olid toolile istudes tänulikud, et nad mind enam kandma ei pidanud. 

Alustasime side ning staabiõppega kus saime selgeks minule seni salapärasena tundunud NATO tähestiku kuuldekoodi. Saime teada millised on põhilised sidepidamisvahendid ning mis on nende plussid ja miinused.

Ja märkamatult oligi õhtu käes. Kes tahtis sai sauna, kes magama ja kes põnevusega Eurovisiooni vaatama.

Uuel hommikul alustasime topograafiaga. Ehk siis õppisime kuidas kaarti lugeda ning kompassiga orienteeruda, et mitte lootusetult võssa eksida.

Ja jälle- oligi kõik läbi. Kõik läks nii kiiresti ning kogu väljaõpe meenutas mulle lapsepõlve kus sai luurekat mängitud. Puust püss, isetehtud aardekaardid, väljamõeldud keel vaenlase eksitamiseks ning „laitmatu“ hiilimistehnika. Aga õnneks oli mu lapsepõlv lihtne ning puupüssi torust võis tulla vaid lilli ja liblikaid.

Lisaks vaata pilte veel siit:

http://www.snap.ee/user/Liina/album/sodurioskused