Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Naiskodukaitsjad murdsid Pärnus müüte Naiskodukaitsjad murdsid Pärnus müüte Kas kulp ja automaat käivad käsikäes, kuidas metsalaagris magada, kui vastupidav peab olema õpperännakul, kes on staabitibid? Need ja teisedki küsimused said priiuse põlistumise päeval vastuse Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna külalisõhtul “Naised murravad müüte”. Järgmine → Me ise ilu tegijad Naiskodukaitsjad murdsid Pärnus müüte

Naiskodukaitsjad murdsid Pärnus müüte

Silvia Paluoja (Pärnu Postimees) 30. märts 2013

Kas kulp ja automaat käivad käsikäes, kuidas metsalaagris magada, kui vastupidav peab olema õpperännakul, kes on staabitibid? Need ja teisedki küsimused said priiuse põlistumise päeval vastuse Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna külalisõhtul “Naised murravad müüte”.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabi saalis jälgis keskustelu Naiskodukaitse vormis väärikas hallipäine daam Elfriede Laidvee, kes astus organisatsiooni liikmeks 1936. aastal ja on nüüd selle auliige.

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis taasloodud Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond tähistab 5. juunil 20. aastapäeva. Ringkonnad tegutsevad igas maakonnas, Pärnu on neist oma poolesaja liikmega väikseim, kuid tegus.

 

Õpperelv ja vardad

Üleriigiliselt jätkub 1834-liikmelise Naiskodukaitse tunnuslause konkurss, külalisõhtul arvati, et isamaalise ja riigikaitse arendamisele kaasa aitava organisatsiooni iseloomustamiseks võiks sobida näiteks ütlemine “Seelikutriibust digilaiguni”.

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna instruktor Ave Rallmann liitus organisatsiooniga Tartus üliõpilasaastail ja rääkis, kuidas elu käib, alustades baasväljaõppe nõuetest. Nõrganärvilistel jooksid tema juttu kuulates judinad üle selja, kuigi vabatahtlikus ühenduses on võimalik valida võimetekohane tegevussuund ja kõik ei pea metsa all roomama või õpperelvast pauku tegema.

Vabatahtlik esmaabiinstruktor Maret Kommer on Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna üks taasasutajaid, sisekaitseakadeemia lõpetanud naine, jalaväeohvitser. Esmaabikoolitus käib enesestmõistetavalt kokku sõjaväelise struktuuriga, sest Naiskodukaitse liikmete väljaõpe ja tegevus on suunatud Kaitseliidu ülesannete täitmisele.

“Meie naised käivad rannakaitseüksusega koos väljaõppel, harjutavad päästevõtteid, järjest päevakajalisem on igapäevaturvalisus ja sellealane koolitus, teooriat kinnitatakse praktilise tegevusega, tegelikkust markeerides,” rääkis Kommer.

Militaarset poolt tasakaalustavad seltsielu ja heategevad algatused, näiteks köögi- ja toidunõude kogumine neile Pärnu lasteküla kasvandikele, kes lähevad iseseisvasse ellu. Kolmel aastal on kootud rahvusmustriga kindaid Afganistanis missioonil olijaile.

Organisatsioonisiseselt toetatakse õnnetusse sattunud liikmeid, info liigub Facebooki pidi ja kodulehel neistki, kes üha keerulisemas maailmas vajavad materiaalsest toetusest enim psühhosotsiaalset abi.

 

Esindusürituste sära

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Maie Pitsal rääkis sportlikest ettevõtmistest, kuhu saab tulla kogu perega, tervislike eluviiside levitamisest kui organisatsiooni ühest põhimõttest ja sellest, kuidas läbida toitlustamiskursus.

Algajal võib tõepoolest olla peamurdmist, kuidas valmistada välikatlaga kolm toidukorda päevas metsas roomamisest väsinud ja tühja kõhuga meestele. Välikatlasuppi on naised pakkunud suurtel väliõppustel ja üritustel, saarlased valmistasid keset Kuressaaret välikatlal pannkooke, kostitades linnarahvast. Pärnu naiskond, Maie Pitsal nende hulgas, on välikokkade erialavõistlustelt naasnud võiduga.

Naiskodukaitse tegevuse säravam pool ongi esindusüritused, võidupüha paraad ja tuletoomine, riigi tähtpäevad ja tähtsündmused, kus tuleb kohal olla, näiteks Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris. Aga mõnikord võib pahur ilmataat ära lörtsida mundri, nagu näiteks eelmise aasta võidupüha paraadil lausvihmases Pärnus. Kasutamiskõlbmatuiks muutusid vildist kübarad, kingadel ligunesid tallad lahti. Rõõmus tuju ja teotahtelisus jäid.

Naiskodukaitse liikmeks astumisel on oma nõuded, soovi ja mundri selgasaamise vahele jäävatest nõuetest annab ülevaate organisatsiooni kodulehekülg. Toetajaliikmetele kehtivad leebemad nõuded, missioon on aga üks: suurendada riigi ja rahva turvalisust, hoida isamaalisi traditsioone.

Järgmine →
Me ise ilu tegijad

FastLion CMS

Naiskodukaitsjad murdsid Pärnus müüte

Naiskodukaitsjad murdsid Pärnus müüte

Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabi saalis jälgis keskustelu Naiskodukaitse vormis väärikas hallipäine daam Elfriede Laidvee, kes astus organisatsiooni liikmeks 1936 aastal ja on nüüd selle auliige Kas kulp ja automaat käivad käsikäes, kuidas metsalaagris magada, kui vastupidav peab olema õpperännakul, kes on staabitibid? Need ja teisedki küsimused said priiuse põlistumise päeval vastuse Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna külalisõhtul “Naised murravad müüte”.

Naiskodukaitsjad murdsid Pärnus müüte

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse