Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Naiskodukaitsjad harjutasid suurõnnetuse korral tegutsemist Naiskodukaitsjad harjutasid suurõnnetuse korral 4. -5. augustil toimus Venevere seltsimajas Alutaguse ja Viru ringkonna naiskodukaitsjate koostöös meditsiini eriala täiendõppus, kus harjutati tegutsemist masskannatanutega õnnetusjuhtumite korral. Foto: Kristel Kitsing Erialaõpe Esmaabi Kriisiabi Meditsiin Õppused ← Eelmine Viru ringkonna juhid ammutasid Nõiariigis uusi ideid Järgmine → Viru naised Erna retkel Naiskodukaitsjad harjutasid suurõnnetuse korral tegutsemist

Naiskodukaitsjad harjutasid suurõnnetuse korral tegutsemist

Kristel Kitsing 5. augustil 2018

4.-5. augustil toimus Venevere seltsimajas Alutaguse ja Viru ringkonna naiskodukaitsjate koostöös meditsiini eriala täiendõppus, kus harjutati tegutsemist masskannatanutega õnnetusjuhtumite korral.

Naiskodukaitsjad harjutasid suurõnnetuse korral tegutsemist
Foto: Tiina Raudmäe

Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaine ja meditsiini erialagrupi juht Lea Matusorg ütles, et kuigi Eestis ei ole seni juhtunud – ja loodetavasti ka ei juhtu - suurõnnetusi tihti, on sellised koolitused väga vajalikud. „Harjutasime olukordadeks, mil abivajajate hulk ületab olemasolevaid ressursse ning kuidas sellistel puhkudel käituda,“ sõnas Kaitseliidus parameediku erialakursuse läbinud ja Naiskodukaitse esmaabi baasväljaõppe (BVÕ) instruktor Matusorg. „On oluline omandada teadmisi ja oskusi, et reaalses olukorras võimalikult hästi hakkama saada,“ lisas ta.

 

Koolituse eestvedaja Kersti Podmošenski arvates on üks oluline Naiskodukaitse ja Kaitseliidu väljund, lisaks organisatsiooni põhieesmärkidele, suurendada kohalike kogukondade turvatunnet ning vajadusel olla valmis toetama tsiviilstruktuure läbi väga selgete ja kindlate funktsioonide. „Minu enda ja mulle tundub, et ka paljude teiste vabatahtlike liikmete jaoks, kes on läbinud esmase meditsiinilise ettevalmistuse organisatsiooni enda poolt läbiviidavatel  sanitari või parameediku erialakursustel, või siis varasemalt kaitseväe ajateenistuse jooksul, on see väga motiveeriv ning ennast positiivselt pingutama panev tõsine eesmärk.“

 

Samas on Kirde piirkonnas neid vabatahtlikke liikmeid, kes omaksid piisaval tasemel meditsiinilisi baasoskusi ja teadmisi, kuidas suurõnnetuste meditsiiniline lahendamine toimub, hetkel siiski vähe. Neid ei saaks koheselt rakendada hädaolukorras meedikute ja tsiviilstruktuuride abistamisel. Just seetõttu, ja ka ressursside säästmiseks, peaksid tema hinnangul Viru ja Alutaguse ringkonnad kokku hoidma. „Olles juba eelnevalt üksteiselt õppinud ning koos harjutanud, toimuks vajadusel üksteise abistamine loomulikult ja sujuvalt. Juba pärast paari ühist koolitust on tekkinud mõnus sünergia ning koostöötahe,“ sõnas hetkel Tallinna Tervishoiukõrgkoolis õeks õppiv Podmošenski.

Naiskodukaitsjad harjutasid suurõnnetuse korral tegutsemist
Foto: Kristel Kitsing

Kahe päeva jooksul kuulasid osalejad loenguid suurõnnetuse likvideerimise metoodikast  ja osalesid praktikumides. Olulisel kohal oli kannatanutele triaa¾i tegemine ehk välja selgitamine, millised patsiendid vajavad abi esmajärjekorras. Põhirõhk oli ka juba varasemalt  õpitud meditsiini baasoskuste ja -teadmiste harjutamisel ning kinnistamisel.

 

Antud õppusel saadud positiivsed kogemused näitavad, et taolisi praktilisi õppeid on vaja korraldada veelgi, sest meditsiini valdkonnas uuenevad teadmised ja algoritmid kiiresti ning pidevalt. Varem õpitu vajab seega järjekindlat meelde tuletamist ja harjutamist.

 

Ka täiendõppe üks põhikoolitajatest, erakorralise meditsiini õde Raul Jalast kiitis osalejate entusiasmi, aga rõhutas korduvalt vajadust järjepidevalt õpitut treenida. „Kui sa oled näiteks kolm aastat tagasi läbinud mingi koolituse, siis on suur tõenäosus, et teatud teadmised ja eelkõige ka käelised oskused, on meelest ära läinud või vajavad lihvimist. Sarnast täiendamist nagu täna, peab ehk sagedamini tegema,“ märkis Jalast. Ta tõi näite, et kiirabis korratakse iga kahe aasta järel pädevuse hoidmiseks traumakannatanu käsitlemist, taaselustamist ja käitumist erakorraliste seisundite korral. „Võtke kätte ja treenige, treenige, treenige! Võib-olla ükskord saabub see moment, kus tekib vajadus teid üles leida ning selleks, et teid saaks reaalselt halvimate stsenaariumite korral kaasata, on hea, kui teil see pädevus ja tase olemas on,“  märkis korduvalt naiskodukaitsjaid ja kaitseliitlasi koolitanud Jalast.

 

Naiskodukaitsjad harjutasid suurõnnetuse korral tegutsemist
Foto: Kristel Kitsing

FastLion CMS

Naiskodukaitsjad harjutasid suurõnnetuse korral

Naiskodukaitsjad harjutasid suurõnnetuse korral

Foto: Tiina Raudmäe Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaine ja meditsiini erialagrupi juht Lea Matusorg ütles, et kuigi Eestis ei ole seni juhtunud – ja loodetavasti ka ei juhtu - suurõnnetusi tihti, on sellised koolitused väga vajalikud „Harjutasime olukordadeks, mil abivajajate hulk ületab olemasolevaid ressursse ning kuidas sellistel puhkudel käituda,“ sõnas Kaitseliidus parameediku erialakursuse läbinud ja Naiskodukaitse esmaabi baasväljaõppe (BVÕ) instruktor Matusorg 4.-5. augustil toimus Venevere seltsimajas Alutaguse ja Viru ringkonna naiskodukaitsjate koostöös meditsiini eriala täiendõppus, kus harjutati tegutsemist masskannatanutega õnnetusjuhtumite korral.

Naiskodukaitsjad harjutasid suurõnnetuse korral tegutsemist

www.naiskodukaitse.ee © 2016 » Naiskodukaitse