Viru ringkonna ajaloost

Juba Kaitseliidu Viru Maleva algpäevist peale abistasid naised Kaitseliitu toitlustamisel ning varustuse ja rahalise sissetuleku muretsemisel, kuid see tegevus oli juhuslikku laadi. Naiskodukaitse iseseisvale tegevusele pandi alus 10.06.1925.a-l Viru Maleva pealiku G. Vaheri poolt kokkukutsutud koosolekul, mis peeti Rakvere Rahvamaja saalis.

12.06.1925.a. jagati Viru Maleva Rakvere Naisorganisatsiooni juhatuse koosolekul ametid juhatuse liikmete vahel järgmiselt: esinaine O. Vaher; abiesinaine V. Pedriks, laekahoidja A. Pajos, kirjatoimetaja A. Saks. Juhatus algatas Kaitseliidu naisliikmete organiseerimist ja saatis üleskutsed Viru Malevkondade naisorganisatsioonide loomiseks malevkondade juurde.

Üleskutse andis häid tagajärgi ja nii tekkisidki peaaegu kõikide malevkondade juurde naiskodukaitse jaoskonnad ja esimestena on kirja pandud Viru Ringkonnas Rakvere Linna jaoskond (asutatud 07.11.1925), Rakvere valla jaoskond (25.11.1925), Jõhvi valla jaoskond (17.11.1925) ja Väike-Maarja jaoskond.

Naiskodukaitse üheks ülesandeks kujunes toitlustamine maleva, üksikute malevkondade ja üleriigiliste ürituste korral ja eriti tihedaks kujunes 1929.aasta, kui Viru Ringkonna naiskodukaitse jaoskondadel tuli toitlustada mehi Kadrina, Jõhvi, Tapa ja Neeruti manöövri ajal, Kunda pealiku laagris, Jõhvi malevkonna laagris Konjus. Eriti tegevusrohke oli Neeruti manöövri läbiviimine kui kolme päeva jooksul tuli toitlustada ligi 1600 meest ja juurde veel hulga külalisi ja kohtunikke.

Teiseks tähtsamaks tegevuseks oli sanitaarala ja selleks korraldati samariitlaste kursusi, kus saadi vajalikke teadmisi tervishoiust ja esmaabi andmisest, muretseti esmaabikappe, sanitaarpaunu, sanitaartelke, kanderaame, sidumismaterjale jm. Nende ülesannete täitmiseks korraldati korjandusi.

Kolmas tegevusala oli majandusalane tegevus, kus korraldati pidusid, einelaudu, loteriisid, korjandusi jms., et muretseda raha oma tegevuse korraldamiseks.

Neljas tegevusvaldkond oli rahvakultuuri ja propoganda, mille kaudu kutsuti ellu paljudes jaoskondades laulukoorid, rahvatantsurühmad, spordiringid, korraldati rahvarõivaste õmblemise kursusi, tähtpäevalisi aktuseid ja üritusi, mälestusõhtuid, jumalateenistusi jms.

Eneseharimise alal korraldati kodumajanduskursusi, loenguid, vaidlusõhtuid, suvekursusi, väljasõite jms.

Seisuga 01.04.1937.a-l oli Viru Ringkonnas 35 naiskodukaitse jaoskonda.

See oli väike pilguheit naiskodukaitse jaoskonade tegevuse algaastatesse, mis tuli välja Võru Muuseumis üht naiskodukaitselaste ajakirja uurides.

Juurde võin lisada, et naiskodukaitsel oli palju tegemist rahvuslike ürituste läbiviimisel, mis olid seotud Eesti Vabadussõja sammaste avamispidudel ja Vabadussammastele vajalike rahasummade kogumisel ja hankimisel.

Arthur RUUSMAA, kasutatud oma väljakirjutisi ja Võrumaa muuseumi materjale.

Taasasutamine

Viru ringkond taasasutati 4. detsembril 1997.a. Asutajaliikmeteks olid Ülle Gaver, Svetlana Partonen, Valve Poom, Tiina Ross, Piia Saarepera, Tiiu Sillavee ja Maire Valtin. Ringkonna esinaiseks valiti Tiina Ross. NKK Viru ringkonda on juhtinud veel Aili Vakker (2003–2007), Maire Laht (2007-2009), Urve Rosenberg (2009-2016), Inna Läll (2016-2018) ja Lea Matusorg (2018-...).