Naiskodukaitse juhtide öörännak tõi särava võidu Harju ringkonnale

Võistluse idee autor ning peakorraldaja, Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver rõhutas, et öörännak on kujunenud jaoskonna omamoodi kvaliteedimärgiks. Tema sõnul püütakse igal aastal viia kõik detailid täiuseni, olgu tegemist ülesannete sisuga või rännaku korraldusega.

„Järeleandmisi me ei tee! Eesmärk on, et kõik oleks maksimaalne. Ainus, mida me ei saa kontrollida, on ilm,“ ütles Mikiver. Tema sõnul pannakse kokku nii organisatsiooni puudutavaid kui ka üldteadmisi eeldavaid ülesandeid, et need oleksid vaheldusrikkad, lõbusad ja igale osalejale jõukohased. „Rännak peab olema selline, et sa tuled seda nautima,“ lisas ta.

Eriti rõõmustas peakorraldajat asjaolu, et tänavu olid esindatud kõik ringkonnad. „See juba näitab, et ettevõtmine on õnnestunud,“ kinnitas Mikiver.

Harju ringkonna võidukas öö

Võidukasse Harju ringkonna võistkonda kuulusid Karet Siidirätsep, Kersti Puusepp ja Julia Laksberg. Kahe liikme – Kareti ja Kersti – jaoks oli see esimene kord öörännakul osaleda, Julia jaoks aga juba teine. „Tahaksin kindlasti veel kord rajale tulla, kogemus oli seda väärt,“ kinnitas Laksberg.

Puusepp tegutseb igapäevaselt Harju ringkonna meditsiinigrupi juhina. „Mina topin ja lapin – kõik saab vasaku käega tehtud,“ muigas ta, lisades, et öörännak pakkus pigem meeskonnatunnet ja naudingut kui karmi katsumust.

Naised tunnistasid, et öö oli täis ootamatusi, huumorit ja meeskonnatööd. „Väga äge oli. Me ei osanud midagi oodata ja kõik tuli üllatusena,“ rääkis Puusepp. Kontrollpunktid olid nende hinnangul mitmekesised, kuid mitte ületamatud. „Ei olnud nii, et peaks justkui NATO testiks treenima. Pigem oli see tiimitöö ja mõnus kulgemine,“ lisas ta.

Märjad saapad ja ootamatu kohtumine hülgega

Rännaku jooksul pakkus omaette elamust ka ilm. Öösel said naiste jalanõud küll märjaks, ent see ei rikkunud meeleolu. „Õnneks oli nii soe, et isegi saapas loksunud vesi tundus pigem meeldiv. Kui see ära kuivas, hakkasid hoopis saapad hõõruma. Nii et märjad jalanõud olid lõpuks isegi paremad,“ muhelesid nad.

Kaardilugemise käigus sattus kolmik kogemata Äntu kalakasvatusse, kus kohtuti hülgega. „Algul mõtlesime, et see on mingi nali. Silt ütles, et ära näpi, hammustab. Ja siis ta tuligi veest,“ meenutasid nad.

Samuti pakkusid elevust ootamatud kohtumised kohalike võtmeisikutega – vallavolikogu esimehe ja vallavanemaga. Harjulannad jäid esialgu arvama, et vallavanem on hoopis kaitseliitlane või mõne naiskodukaitsja pereliige. „Kõik olid abivalmid ja kaasa haaratud. See andis tunde, et kogu kogukond elab üritusele kaasa,“ kiitsid nad.

Punktid tulid pingutuse ja nutikuse hinnaga

Kuigi rajal ei pidanud tegema midagi ülemäära rasket, panid mitmed kontrollpunktid osalejad siiski proovile. Näiteks tuli heegeldada ja ära tunda maakaitseringkondade vappe. „Ma olen kahe vasaku käega, Mu silmus oli selline, et sinna oleks saanud lausa jala sisse panna,“ naeris Kersti Puusepp oma heegeldamisoskuse üle. Kuid ka siin ei antud punkte kergelt käest. „Meie ühtegi punkti niisama ei anna. Võit tuleb koju tuua,“ kinnitas võistkond.

Kõige keerulisemaks osutus harjukate jaoks maakaitseringkondade vappide äratundmine. „Enda vapi tundsime ära, aga teiste puhul kasutasime pigem loogikat,“ tunnistasid nad.

Üheks meeldejäävamaks ülesandeks kujunes korvpallirõnga ja võimlemispalli kombineerimine. „Mõtlesime, et töö on töö. Keegi venitas rõnga laiemaks ja teised pressisid palli jõuga läbi,“ kirjeldasid naised naerdes Väike-Maarja vallavanema läbiviidud ülesannet.

Samuti jäid neile eredalt meelde kodutütarde korraldatud puude äratundmise ülesanne. „Saime aru, et mitte kõik, mis lõhnab nagu kuusk, ei ole kuusk. Vahel on see hoopis kadakas,“ meenutasid nad muigega.

Võit tuli huumori ja meeskonnavaimuga

Harjulannade sõnul aitas edu saavutada tugev meeskonnavaim ja oskus võtta olukordi naljaga. „See oli pigem nagu sanatoorium: sai loodust nautida ja Elmarit kuulata. Keegi ei jälitanud droonidega ja metsas kivi ei pidanud mängima. Kõik oli tsiviliseeritud ja mõnus,“ võtsid nad öö kokku.

Ootamatused ei murendanud nende koostööd, vaid kinnistasid seda. „Tahaksime kindlasti veel kord rajale tulla. Kogemus oli seda väärt,“ kinnitasid nad ühiselt.

Igal aastal uus rada ja uued väljakutsed

Naiskodukaitse juhtide öörännak on Väike-Maarja jaoskonna eestvedamisel toimunud juba neljal korral. Igal aastal on rada viinud osalejad avastama uusi paiku Väike-Maarja jaoskonna naiskodukaitsjate koduvallas.

Esimesel aastal rännati Äntu, Kiltsi ja Vao kandis, teisel korral Porkunis ning kolmandal aastal viis tee Pandivere, Eipri, Avispea ja Triigi küladesse. Tänavu kulges rännak Tagaküla, Äntu ja Sandimetsa radadel. Igal aastal ootab ees uus öö, uus rada ja uued väljakutsed – ning seda kõike Väike-Maarja vaimu ja väega.

Vallavanem: meil on tõesti hea koostöö

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla sõnul on koostöö kohalike naiskodukaitsjatega olnud aastaid sisukas. „Koos korraldame nii valla aasta ema tänuüritust kui ka isadepäeva fotojahti „Paps ja laps“. Tänu naiskodukaitsjatele olen saanud uusi põnevaid kogemusi. Näiteks tuli mul esmaabi kontrollpunktis kannatanut mängida. Hea kogemus. Sain teada, et kogenud abistaja puhul tunnedki end abivajana kui ema süles ja turvaliselt. Keerulisteks hetkedeks ongi vaja usaldust, mis on tekkinud läbi hea koostöö,“ ütles Kesküla.