Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne sõda Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne Tänavuse juubelilaulupeo kordaminekusse andis Naiskodukaitse suure panuse. Küll mitte niivõrd laulukaare all, kuivõrd selle kõrval. Kuid ka koorilaul on Naiskodukaitse pika ajaloo vältel au sees olnud. Juba enne teist suurt sõda. “ Artikkel ilmus esialgselt ajakirjas Kaitse Kodu! ← Eelmine Kille talu Mulgimaal kui elutahte tunnistus Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne sõda

Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne sõda

Kadi Kass, Naiskodukaitse ajalookomisjoni liige 8. juulil 2019

Tänavuse juubelilaulupeo kordaminekusse andis Naiskodukaitse suure panuse. Küll mitte niivõrd laulukaare all, kuivõrd selle kõrval. Kuid ka koorilaul on Naiskodukaitse pika ajaloo vältel au sees olnud. Juba enne teist suurt sõda.

Kes palju teeb, see palju jõuab – see põhimõte näib iseloomustavat sõjaeelsetki Naiskodukaitset. Lisaks põhitegevustele jõudsid naised kaunistada oma laulukunstiga nii Kaitseliidu, omavalitsuste kui ka riiklikke üritusi, omaenda pidudest ja kogunemistest rääkimata.

 

Organisatsiooni ülesehitamise algusaastatest leidub selleteemalisi ülestähendusi juhuslikumalt. Alates aga 1928. aastast, mil Naiskodukaitse kongressi päevakavas oli propagandategevust suunav ettekanne, on organisatsioon oma tegevuses teadlikumalt taotlenud ka rahvuskultuuriliste eesmärkide järgimist. Selle väljenduseks olid esinemised mitmesugustel rahvuslikel ja Kaitseliidu tähtpäevadel, aktustel ja muudel pidustustel nii laulu kui ka rahvatantsu ettekannetega.

Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne sõda
Foto: Ajakiri Taluperenaine, oktoober 1930
Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne sõda
21. juunil 1930. aastal ilmus Kaitse Kodu! juubelilaulupeo erinumber koos Kaitseliidu ülema Johannes Roska tervitusega Kaitseliidu kooridele ja orkestritele

Koorid üle maa

Et laulukultuuri veelgi enam arendada ja uute kõrgusteni viia, andis Naiskodukaitse keskjuhatus 4. septembril 1930 välja „Kodukaitse lauliku“ ühislaulmiseks sobivate lauludega. Seepeale hakati Naiskodukaitse kogunemistel ühislaulmist hoogsalt praktiseerima.

 

Järgmiseks ilmus 1935. aastal keskjuhatuse välja antud „Naiskodukaitse lauluvihk I“ ning 1937. aastal „Naiskodukaitse koori- ja ühislaulu vihk II“ ja „Naiskodukaitse soololaule viiuli saatel“. Et spetsiaalselt Naiskodukaitsele seatud laule polnud just palju, võeti need vihikud tänutundega vastu.

 

Ja koore muudkui moodustati. Järva ringkonnas oli 1938. aastal 13 laulukoori. Nende hulgast tõstaksin esile Esna jaoskonna koori, mis alustas tegutsemist juba 1927. aastal. Järvamaa laulukooride esinemiskordi on loetud kokku 74.

 

Sakalamaa ringkond oli aga esimene, kus Ella Lillaku juhatusel moodustati jaoskondades töötavatest laulukooridest ringkonna naiskoor. Esmakordselt esines 1930. aastal moodustatud koor 1933. aastal Õisus ringkonna 5. aastapäeva kontsertaktusel.

 

Üksikkooridest on nimetamisväärseim Naiskodukaitse Viljandi linna malevkonna jaoskonna naiskoor Joosep Saare juhatusel. 1938. aastal oli ringkonnas kokku 23 naiskoori, kes on aruannete kohaselt esinenud 339 korda.

Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne sõda
Grupp Viljandi Naiskodukaitse laulukoori liikmeid (Foto: Rahvusarhiiv)

Pärnumaa ringkonnas on väiksemaid laulukoore mitmetes jaoskondades. Neist võiks esile tuua Saarde ja Sauga jaoskonnad, kus laulukoorid loodi juba 1927. aastal, ning Tori ja Vändra jaoskonnad, kelle koorid tegutsesid 1928. aastast alates.

 

Tallinna ringkonna kohta võib lugeda, et neil tegutses 46liikmeline laulukoor Olga Krull-Miku juhtimisel. Laulukoor on esinenud Kaitseliidus 26 korda ja väljaspool Kaitseliitu 6 korda. Näiteks on esinetud IX laulupeol, raadioringhäälingus, Miina Härma 75. sünnipäeva aktusel koos teiste naiskooridega jne.

 

Tallinna ringkonnas oli lisaks lauluharjutustele 1 kord nädalas ka hääleseade, mis oli ringkonna kulul ja kõigile kooriliikmeile kohustuslik. 16. juunil 1938 annetas Tallinna ringkond laulukoorile lipu.

 

Ka Tartumaa ringkonna kokkuvõttes kajastatakse, et jaoskondade aastapäevadel korraldatud aktustel on sageli esinenud Naiskodukaitse laulukoorid (315 korda) ning et aktuste, kontsertide ja pidude eeskavade sisukusele ja väärtusele on omistatud üha suuremat tähelepanu.

 

Valga ringkonna jaoskondade tegevusega tutvudes väärib tähelepanu, et nii Helme, Jõgeveste kui ka Tõrva jaoskonnas on kõigis 30liikmelised laulukoorid, mis tegutsevad alates 1930. aastast. Väiksemaid koore või rahvatantsurühmi oli ka teistes jaoskondades.

Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne sõda
Riigivanem Konstantin Päts tänab Tõrva Naiskodukaitse laulukoori juhti preili M. Kulli (Foto: Rahvusarhiiv)

Võru ringkonnas tegutses hulk naiskoore, kellest enim tähelepanu väärib Leevi jaoskonna naiskoor. Oli ka segakoore. Ringkonna ühendatud laulukoor, mida juhatas Aliide Purru, esines näiteks 12. septembril 1937 Võru maleva aastapäeva puhul.

 

Ja kuigi enamasti seondus Naiskodukaitse nimi sõjaeelseteski laulupeokirjeldustes eelkõige toitlustamisega („naiskodukaitse askeldas 10 aurawa wälikatla ees“; „muuseas osteti 300 kilo wiiniworsti, mis pikkuselt teewad wälja terwe kilomeetri“ jne), jagus, nagu tänapäevalgi, tublide naiste hulgas küllalt neidki, kes astusid lavale Naiskodukaitse kooride koosseisus.

 

Kui ringkondades on sel teemal lisamaterjale või fotosid, palun lahkesti jagada:

Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne sõda
Miina Härma (Foto: Wikipedia)

Miina Härmast innustatuna

On üks persoon, kelle tegevus koorijuhi ja heliloojana innustas kindlasti ka naiskodukaitsjate tegevust laulukoorides. See on Miina Härma, kes lisaks sellele, et ta oli imeliste koorilaulude looja, muusikaõpetaja ja koorijuht, oli eeskujuks ka naiste organiseerumises. Ta ise oli 21 organisatsiooni liige ja panustas mitmel moel ühiskonnaellu. Eesti esimese kutselise naisheliloojana olid tema koorilaulud oluliseks tõukeks naiskooride laulutraditsiooni edenemisele.

 

Muuhulgas on ta pühendanud ka Naiskodukaitsele laulu, mis ilmus trükituna ajakirja Taluperenaine 1930. aasta oktoobrinumbris.

 

Miina Härma rolli naiskodukaitsjate osaluses laulupeol tõestab muuhulgas nupuke ajalehes Uus Eesti 15. oktoobril 1936: „Naiskodukaitse ringkondade esinaiste viimasel koosolekul tõsteti üles mõte iseseisva laulukoorina esineda eelseisval laulupeol. Koori juhatama palutakse Miina Härma, kes on kodukaitse Tartu ringkonna liige ja Sakala ringkonna auliige.

Artikkel ilmus esialgselt ajakirjas Kaitse Kodu!

FastLion CMS

Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne

Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne

Kes palju teeb, see palju jõuab – see põhimõte näib iseloomustavat sõjaeelsetki Naiskodukaitset Lisaks põhitegevustele jõudsid naised kaunistada oma laulukunstiga nii Kaitseliidu, omavalitsuste kui ka riiklikke üritusi, omaenda pidudest ja kogunemistest rääkimata Tänavuse juubelilaulupeo kordaminekusse andis Naiskodukaitse suure panuse. Küll mitte niivõrd laulukaare all, kuivõrd selle kõrval. Kuid ka koorilaul on Naiskodukaitse pika ajaloo vältel au sees olnud. Juba enne teist suurt sõda.

Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne sõda

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse