Varjumine siseruumidesse

• Ohu korral püsi siseruumides!
• Takista välisõhu juurdevool siseruumi!
• Jää siseruumidesse ohu möödumiseni!
• Järgi ametkondade juhiseid!

Siseruumidesse varjumine on parim viis kaitsta ennast ohtliku väliskeskkonna, eelkõige põlengusuitsust tekkiva, keemilise või radioaktiivse saastumise ning plahvatuse mõjude eest.

Siseruumidesse tuleb varjuda, kui

• sündmus on ootamatu ning ohtlikust väliskeskkonnast on vaja kohe pääseda;
• oht on vähene või sündmus lühiajaline;
• siseruumis saab kaitset väliskeskkonna ohtude eest;
• evakuatsioon on ohtlikum kui siseruumidesse jäämine;
• ohuala on suur ning evakueerimiseks ei ole sobivat kohta.

Kuidas siseruumidesse varjumiseks valmis olla

• Sobilik ruum kodus varjumiseks on näiteks:
  • ilma akendeta ruum hoone siseosas;
  • ruum, mis mahutab kõiki pereliikmeid;
  • ruum, mis asub kõrgemal korrusel;
  • ruum, milles on võimalikult vähe tihendamist vajavaid avasid.
• Kontrolli üle avad, mille kaudu toimub õhuvahetus väliskeskkonnaga – uksed, aknad, (sh akende mikrotuulutusavad), ventilatsiooniavad, korstnad. Hinda, kas neid saab õhutihedalt sulgeda. Kui see on võimalik, ei vaja nad õhusaaste korral täiendavat tihendamist.
• Varu koju vahendid avade õhukindlaks sulgemiseks:
  • piisavalt lai kleeplint, et katta õhuvahesid ja kinnitada kilet;
  • kile (näiteks prügikotid), millega saab kleeplindi abil ventilatsiooniavad sulgeda;
  • tihendid ustele ja akendele;
  • riie, millega saab kinni toppida suuremad avad ning uksealused (rätikud, linad vmt);
  • käärid või nuga.
• Tee endale selgeks, kuidas saab ventilatsiooniseadmeid või muud välisõhku tarbivaid süsteeme välja lülitada.
• Radioaktiivse saaste korral võid saada ametlikke juhiseid keldrisse varjumiseks. Tee selgeks, kas sinu keldris või maa-alusel korrusel on varjumiseks sobiv, soovitavalt akendeta, siseruum.

Kuidas siseruumidesse varjumisel tegutseda

• Jälgi ametkondade edastatud teavet ja järgi käitumisjuhiseid.
• Hoiatuse saamisel või ohu korral mine või jää siseruumidesse.
• Eelista akendeta ruumi kõrgemal korrusel (paljud kemikaalid on õhust raskemad ja vajuvad alla).
  • NB! Keldrisse varju vaid siis, kui selleks antakse vastav korraldus.
• Blokeeri välisõhu juurdevool ruumi, kuhu oled varjunud:
  • sule uksed, aknad ja ventilatsioon;
  • kustuta tuli kaminas ja ahjus ning sule korstnasiibrid;
  • isoleeri aknad, ventilatsioonisüsteemid ja muud avaused kleeplindi ja kile abil;
  • aseta ukse alla märg riie;
  • lülita välja kõik välisõhku tarbivad süsteemid, näiteks ventilatsiooniseadmed, pliidid, kütteseadmed ja konditsioneerid.
• Hoia enda juures patareiraadio, mobiiltelefon koos laadijaga, joogivesi ja toit vähemalt üheks söögikorraks, vajalikud ravimid, taskulamp, magamiskott või tekk.
• Jälgi juhiseid raadiost ja muudest meediakanalitest.
• Püsi siseruumis, kuni oled kindel, et oht on möödas.

Plahvatusohu korral

• Varju võimalikult tugevate seintega ja akendeta ruumi.
• Kui akendeta ruumi ei ole võimalik kasutada, varju ruumi, mille aknad on hoone sellel küljel, kus on kõige väiksem plahvatusoht.
• Varja ennast akendest eemal, kuid akendega sama seina ääres, et purunevad klaasid viga ei teeks.

Autos

• Kui oled saanud siseruumidesse varjumise korralduse autos olles ning ei saa kiirelt ja ohutult minna siseruumidesse, peatu tee ääres kohas, kus päike peale ei paista, ja jäta auto mootor seisma.
• Sule aknad ja lülita välja ventilatsioon.
• Sule ventilatsiooniavad.
• Kuula raadiot, et antud käitumisjuhiste põhjal otsustada, kas püsida autos, minna varju lähimasse hoonesse või sõita ohualast välja.

TASUB TEADA

• Soojus- ja jahutussüsteemide puhul tee selgeks, kas need töötavad õhuvahetusega või mitte. Kui need soojendavad ja jahutavad vaid siseruumis liikuvat õhku ega võta väliskeskkonnast õhku juurde, ei ole nende väljalülitamine vajalik.
• Üldjuhul üle kolme tunni siseruumidesse isoleeritult varjuma ei pea, kuna varjumise efektiivsus väheneb ajaga.
• Kui kriisiolukord on pikaajaline, võidakse elanikke peale esmast siseruumidesse varjumist hakata evakueerima.

*Allikas:  Käitumisjuhised kriisiolukordadeks, 2018. Eestvedaja: Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm