Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Valmistumine kriisiolukordadeks Valmistumine kriisiolukordadeks Eestvedaja: Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm Valmistumine kriisiolukordadeks

Valmistumine kriisiolukordadeks

  • Sinu ja su pere hakkamasaamine kriisiolukordades sõltub eelkõige teist endast!
  • Ennast ja oma pere saad kaitsta kõige paremini, kui valmistud kriisiolukordadeks ette!
  • Vaid sina tead kõige paremini oma pere vajadusi ja võimalusi!
  • Tee kriisideks valmistumisel koostööd naabrite ja kogukonnaga!

 

Kuidas oma perega kriisideks valmistuda

  • Mõelge läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.
  • Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lapsed, eakad, erivajadustega pereliikmed).
  • Rääkige läbi, millistes olukordades on kindlasti vaja toast välja minna ning leppige kokku võimalikud kohad, kuhu minna.
  • Rääkige läbi, millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse ning millisesse ruumi varjumine on kõige turvalisem.
  • Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kuidas vajadusel vett ja gaasi kinni keerata ning elekter välja lülitada.
  • Veendu, et kõik pereliikmed teavadkus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna, nt evakuatsioonikott ja kodused varud.
  • Veendu, et kõik pereliikmed teavad, mis hetkel ja kuidas abi kutsuda.
  • Uurige välja, kuidas ollakse kriisiolukordadeks valmis pereliikmete töökohas, koolis, lasteaias ja muudes kohtades, kus pereliikmed rohkem viibivad.
  • Tehke selgeks, kas pereliikmetel on ühiskondlikke kohustusi, mis nõuavad kriisiolukordades perest eemal olemist – vastutus töökohas, töötamine riigikaitselisel ametikohal, vabatahtliku abistajana tegutsemine.
  • Tehke eesti.ee kaudu kindlaks, kas kellelegi pereliikmetest on määratud sõjaaja ametikoht. Uuenda vajadusel kontaktid ja elukohaandmed, et oleksid kaitseväe lisaõppekogunemiste või mobilisatsiooni korral kättesaadav.
  • Leppige oma pereliikmete jaoks kokku üks kodulähedane (nt naabrite juures) ja üks kodupiirkonnast kaugemal asuv (nt sõprade või sugulaste juures) kohtkuhu saate kriisiolukorras minna ja kus on kontaktisik, keda kõik pereliikmed teavad ja kellelt saab abi.
  • Mõelge läbi, kas teist eraldi elavad lähedased inimesed võivad mingites kriisiolukordades abi vajada ning leppige nendega kokku omavaheline ühenduse hoidmine. Eriti on vaja pöörata tähelepanu eakatele, puuetega inimestele ning eraldatult elavatele inimestele.
  • Kui teil on koduloomad, mõelge läbi, kuidas nende eest ise erinevates kriisiolukordades hoolitseda.

 

Kuidas koos naabrite ja kogukonnaga kriisideks valmistuda

  • Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
  • Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne), ning tee nendega koostööd kriisiolukordadeks valmistumisel.
  • Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest võib mingites kriisiolukordades vajada abi. Eriti on vaja pöörata tähelepanu eakatele, puuetega inimestele ning teistest eraldatult elavatele inimestele. Kogukonna tuge võivad vajada ka pered, kelle liige läheb kriisiolukorras täitma mõnda ühiskonnale olulist ülesannet.
  • Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja elutähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (nt elektrigeneraatori, tulekustutite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
  • Leppige naabrite või kogukonna liikmetega kokku üksteise abistamises kriisiolukordades ning arutage ühiselt läbi inimeste oskused ja võimalused abi pakkuda (esmaabi osutamine, eritehnika olemasolu, vältimatute remondi- ja parandustööde oskused, laste hoidmine, transpordivõimalused jmt).
  • Kaaluge, kas osa kodustest varudest on mõistlik ühiselt soetada või hoiustada.
  • Leppige kokku omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning ohust kuuldes hoiatage ka teisi kogukonna liikmeid.

 

HEA TEADA

 

Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga. Vaata lähemalt http://vabatahtlikud.ee/vabatahtlik-tegevus/valdkonnad/

 

 

*Allikas:  Käitumisjuhised kriisiolukordadeks, 2018. Eestvedaja: Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm

FastLion CMS

Valmistumine kriisiolukordadeks

Valmistumine kriisiolukordadeks

Sinu ja su pere hakkamasaamine kriisiolukordades sõltub eelkõige teist endast! Ennast ja oma pere saad kaitsta kõige paremini, kui valmistud kriisiolukordadeks ette! Vaid sina tead kõige paremini oma pere vajadusi ja võimalusi! Tee kriisideks valmistumisel koostööd naabrite ja kogukonnaga! Kuidas oma perega kriisideks valmistuda Mõelge läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lapsed, eakad, erivajadustega pereliikmed)

Valmistumine kriisiolukordadeks

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse