Tegevus ja väljaõpe

Üks olulisemaid väljaõppeid on kindlasti liikmetele kohustuslik baasväljaõpe. Kui varasematel aastatel korraldasid seda peamiselt palgalised instruktorid, siis viimastel aastatel on initsiatiiv ja läbiviimine koondunud vabatahtlike instruktorite kätte, kes ise naiskodukaitsjatena koolitasid oma „rindekaaslasi“ ja uusi liikmeid. Igat moodulit viis läbi instruktorikursuse lõpetanud naiskodukaitsja.

Visade naissõdalaste hulgas esineb aga eksemplare, kes soovivad sõjalist väljaõpet rohkemgi kui Naiskodukaitse ridadest saadaolev ning nemad läbivad ka Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskursuse.

Eriti populaarseks on Viru ringkonnas kujunenud üleelamislaagrid, seda just uute liikmete seas. Kuid on neidki, keda ikka ja jälle metsas oma seljakoti ja noaga näha võib, küll varjualust ehitamas ja siis jälle puust lusikat meisterdamas. Üks selliseid on kindlasti Piret Rehe, kes vaatamata oma kogemusele ütleb, et õppused on olnud sisukad ja juurde õpib kogu aeg. Naiskodukaitsja Ene Ehrenpreis Viru-Nigula jaoskonnast räägib, kuidas nimetatud kursus pakkus suurt rahuldust, pannes proovile meelekindluse, teistega arvestamise ja nutikuse. Ehrenpreisi sõnul kukkus kaardi ja kompassi abil metsast läbi minek lausa anekdootlikult välja, kui vahepeal kõrvale kalduti ja seetõttu kogu grupiga jahimeeste laskevõistluse alasse satuti. Ja kui siis väsinult lõpuosas juhusliku autostopiga veidi jalavaeva loodeti vähendada, avastati, et suures jutuhoos on õigest teeotsast sama palju mööda sõidetud, kui loodeti oma teekonda lühendada.

Sõjalisest tegevusest olid kindlasti huvipakkuvamad laskmised, seda nii treeningute, laskevõistluste kui ka lahinglaskmise näol. Omad kindlad sportlased on välja kujunenud püstoli ja sportpüssi ning automaadist laskjate hulgas. Ringkonda on käidud esindamas Naiskodukaitse laskevõistlusel, Lääne- Virumaa jõustruktuuride laskevõistlusel ning kohalikes tiirudes mõõtu võtmas omade ja võõrastega. Tulemused on üsna tihti olnud väärt meestega ühes reas seismist. Läbi aastate on olnud aktiivseimad võistlejad püstolist laskmises Vaike Proval ja Lea Matusorg ning sportpüssi- ja automaadilaskjad Aili Vakker, Liisi Vaguri, Tiia Jalakas ja Velli Ehasalu.

Varasematel aastatel jäi osalus Kaitseliidu Kooli kursustel üsna tagasihoidlikuks, tuues ringkonnale aastas juurde neli kuni üheksa uut tunnistust koos omandatud teadmistega. 2009. aastal läks lahti õppimisbuum. 12 naist võttis osa üheteistkümnest erinevast kursusest, aktiivsemad osalesid aastas mitmel koolitusel, millest enam huvi pakkusid toitlustuseriala väljaõpped ja juhtimine. Täiendust on saadud ka muudel aladel, mis on aidanud naiskodukaitsjatel väljaõppes areneda ja iseseisvuda.

Peamiselt osales Viru ringkond Kaitseliidu Viru maleva tegevuses toitlustamisega. Toitlustusgrupp on kindlalt püsima jäänud, naised on ennast täiendanud nii Kaitseliidu Koolis, baasväljaõppel kui ka omal käel metsas õppides. Välikokad on maleva õppustel väga nõutud – katlal vaaritatud toit on kordi parem kui kuivpakid ja ehtsa koka nägemine paneb kaitseliitlasel silma rohkem särama. Ka noortelaagrite toitlustamise tagasid oma ringkonna naised. Väljas on käidud suurüritustelgi, nt Kevadtormil ja Erna retkel (juba aastast 2000) ning kohalike omavalitsuste korraldatavatel üritustel. 2006. aasta detsembris oli kahel Viru ringkonna naiskodukaitsjal, Marit Mäel ja Vaike Porvalil, võimalus osaleda Scoutspataljoni suurõppusel Lätis. Meie naiste tööga jäädi väga rahule ning järgmisel aastal kutsuti toimkonda juba neli Viru ringkonna toitlustajat, lisandusid Helle Kivilaid ja Ursula Aal.

Toitlustamise kõrval on äärmiselt populaarne ka oma kodukohas teostatav töö noortega. Noortejuhi ametisse astuvad nii Naiskodukaitsega liitunud kui Kodutütarde organisatsioonist välja kasvanud liikmed, kellele kotkaste ja tütarde tegevus endale aastaid hobiks ja väärtuseks oli olnud. Osaletakse kohalikel ja üle-eestilistel sõjalis-sportlikel võistlustel, tehakse lastele teemalaagreid, kaasatakse kodutütreid Naiskodukaitse baasväljaõppele ning aidatakse läbi viia kodundustunde, kus on võimalik õppida toiduvalmistamist ja hoidistamist.

Viru ringkonna naised on juba aastaid andnud oma panuse ka formeerimisel ja staabi assisteerimisel. Formeerimispunkti koosseisus jagatakse varustust ja võitlusgrupi koosseisus tegeldakse toitlustamisega. Koolitatud staabiassistente on vajatud suurõppustel Kevadtorm ja Erna retk.

Eneseteostust ja eneseületamistki on jätkunud erinevatel võistlustel. Ringkond on oma esinduse välja pannud nii Scoutsrännakutel, koormusmatkadel, Naiskodukaitse spordilaagris kui ka väiksematel orienteerumisüritustel. Sageli polegi võistlus kõige toredam. Õppustel on nalja vaat et rohkemgi. Traditsiooniks on juba saanud otse mineku asemel käia ringiga või minna eraldi võistkondadena rajale, aga lõpetada üksmeelselt koos.