Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Tallinna ringkonna Aasta Naiskodukaitsja 2019 Maris Soonsein: „Motivatsioon peab olema iseenda sees.“ Tallinna ringkonna Aasta Naiskodukaitsja On üsna tavaline, et organisatsioonis, mis on tulvil vabatahtlikke, kellest üks tublim kui teine, tuleb kõige tublima tiitel saajale reeglina üllatusena. Täpselt nii oli see ka Marisega, kelle jaoks tuli nominendiks esitamine nagu välk selgest taevast. „See oli kohe väga suur üllatus, sest meil on ju nii palju töökaid ja silmapaistvaid liikmeid. Ma tõesti poleks seda oodanud. Kui ringkonna aastapäeval aasta parima naiskodukaitsja tiitli kandidaatide tutvustusi ette loeti, siis jäi mulle kõrvu üks lause, millest ma sain kohe aru, et ma olen kellelegi silma jäänud. Väga südantsoojendav on sedamoodi kiita saada!“, meenutab Maris oma esimesi emotsioone. “ Foto: Erakogu ← Eelmine Võiduujumine külmas vees Tallinna ringkonna Aasta Naiskodukaitsja 2019 Maris Soonsein: „Motivatsioon peab olema iseenda sees. “

Tallinna ringkonna Aasta Naiskodukaitsja 2019 Maris Soonsein: „Motivatsioon peab olema iseenda sees.“

Liina Valner 22. jaan. 2020

On üsna tavaline, et organisatsioonis, mis on tulvil vabatahtlikke, kellest üks tublim kui teine, tuleb kõige tublima tiitel saajale reeglina üllatusena. Täpselt nii oli see ka Marisega, kelle jaoks tuli nominendiks esitamine nagu välk selgest taevast. „See oli kohe väga suur üllatus, sest meil on ju nii palju töökaid ja silmapaistvaid liikmeid. Ma tõesti poleks seda oodanud. Kui ringkonna aastapäeval aasta parima naiskodukaitsja tiitli kandidaatide tutvustusi ette loeti, siis jäi mulle kõrvu üks lause, millest ma sain kohe aru, et ma olen kellelegi silma jäänud. Väga südantsoojendav on sedamoodi kiita saada!“, meenutab Maris oma esimesi emotsioone.

Maris liitus Naiskodukaitsega juba aastal 1998, olles siis kõigest 17-aastane gümnasist. Huvi sai alguse, kui ta koos  tudengist täditütrega Tartu ringkonna Naiskodukaitse külalisõhtul osales. „Tema  tuli siiski vist rohkem minu pärast, sest ma lihtsalt nii väga tahtsin minna,“ muigab Maris ja lisab, et üksi ta kindlasti külalisõhtule läinud ei oleks, vähemalt mitte tookord.

 

„Kuna koolis käies ma sellist ühtekuuluvustunnet ei olnud leidnud, siis seda enam oli minu jaoks ülioluline kuuluda nii tähtsasse organisatsiooni ning olla osa sellest. Ja nii juhtuski – kui klassikaaslased olid saja päeva ballil, siis mina esimesel öisel orienteerumisel ja laskeharjutusel Nursis. Kaaslastega, kellega oled koos õppustel, tekib lahutamatu side. Praegu olen ma küll kindel, et Naiskodukaitsega liitumine oli minu eelmise sajandi üks mõistlikumatest otsustest.“

 

Eriti eredalt on Marisel meeles paar nädalat peale külalisõhtut toimunud 20 km pikkune kontrollpunktidega matk, mis tema veendumuse, et ta on sattunud just õigesse kohta, täielikult kinnistas. „Uued ullikesed lisati matkal kohe proffide seltskonda ning poole päevaga oli mul üldpilt selge, millega seal tegeletakse. Olin täiesti ülepeakaela armunud, kuigi finišis, kus toimus sportpüssist laskmine, ma ei saanud vist ühtegi silma kirja,“ naerab Maris.

 

„Eks 17-aastasele oli kõik see sõjaline värk põnev ja teistsugune igasugustest koolitundidest, näiteks meditsiin huvitas mind ka väga. Üldiselt ei ole mul kunagi kindlaid ootuseid ega eesmärke olnudki. Ma olen rohkem seda tüüpi, et teen seda, mis parasjagu tähtis on ning tegemist vajab.“ 

 

Maris peab enda saavutustest olulisemateks ringkonna traditsioonilise laskevõistluse Jane Bond ja militaarsportliku võistluse Xena reid algatamist. Mõlemad ideed ja teostused said teoks koos hea sõbra Gertrud Väravasega ning hiljem on neile palju värvi lisanud spordigrupi pikaajaline juht Kärt Praks. Kui esimesel aastal toimusid mõlemad sündmused lihtsalt suurest entusiasmist ja täiesti aastaplaaniväliselt, siis tänavu toimus näiteks Jane Bond juba 7. korda.

 

„Ma arvan, et selleks, et meie liikmed tuleksid õppustele ja tunneksid ennast organisatsioonis hästi, on vaja selliseid natuke lõbusaid aga tegelikult ikkagi õpetlikke üritusi ka teha. Kõik, mis natukenegi tutvumist, sõbrunemist ja ühtekuuluvustunnet tekitab, on väga tähtis,“ on Maris kindel.

 

Marise, nagu ka kõikide teiste naiskodukaitsjate sihid, on tänaseks koos organisatsiooni arengu ning kasvamisega nii mõneski valdkonnas muutunud.

Kui Maris liitus, siis erialagruppe veel ei olnud ning liikmeidki oli väga palju vähem. „Kõik tegid kõike, vahel igasuguse teoreetilise pagasita ning vahendite leidmise osas käis samuti pidevalt mõni leiutajateküla Lotte projekt. Nüüd on meil palju rohkem vahendeid, varustust ja väljaõpet,“ kiidab Maris.

 

Marise soovitus motivatsiooni osas vabatahtlikus organisatsioonis on lihtne: „Kui inimene leiab oma põhimõtetega kooskõlas oleva töö, hobi või organisatsiooni, siis on üldiselt väga lihtne motiveeritud olla ja selles vallas innukalt tegutseda. Keegi teine ju ei saagi sind motiveerida - võibolla lühiajaliselt, näiteks mõnda finišijooksu tegema, aga üldiselt peab ikka motivatsioon enda sees olema ja pulbitsema.

 

On kindlasti hetki, mil võib tekkida seisak: midagi ei edene, ei klapi ning ei tea, kuidas edasi, aga ega sellest vundament (põhimõtted) loksuma ei hakka - puhkad natuke, pead aru ja jälle edasi. Peamine on, et sa ise tead miks ja mille pärast. Parim lisatoetus on see, kui sul on maailma parimad mõttekaaslased. Minul on. Minu motivatsioon ei pruugi olla sama, mis teistel naistel. Mõnel on selleks ehk soov midagi uut õppida ning miks mitte sel juhul liituda Naiskodukaitsega.

 

Naiskodukaitse võimaldab sul olla targem kodanik, osata ise enda ja oma pere turvalisuse eest seista. Politsei, kiirabi ja tuletõrje ei ole ju reeglina 30 sekundi kaugusel ning just seetõttu peame ise olema teadlikumad ning oskama kriisiolukorras tegutseda.“

 

 

Tallinna ringkonna Aasta Naiskodukaitsja 2019 Maris Soonsein: „Motivatsioon peab olema iseenda sees.“
Foto: Erakogu

FastLion CMS

Tallinna ringkonna Aasta Naiskodukaitsja

Tallinna ringkonna Aasta Naiskodukaitsja

Maris liitus Naiskodukaitsega juba aastal 1998, olles siis kõigest 17-aastane gümnasist Huvi sai alguse, kui ta koos tudengist täditütrega Tartu ringkonna Naiskodukaitse külalisõhtul osales On üsna tavaline, et organisatsioonis, mis on tulvil vabatahtlikke, kellest üks tublim kui teine, tuleb kõige tublima tiitel saajale reeglina üllatusena. Täpselt nii oli see ka Marisega, kelle jaoks tuli nominendiks esitamine nagu välk selgest taevast. „See oli kohe väga suur üllatus, sest meil on ju nii palju töökaid ja silmapaistvaid liikmeid. Ma tõesti poleks seda oodanud. Kui ringkonna aastapäeval aasta parima naiskodukaitsja tiitli kandidaatide tutvustusi ette loeti, siis jäi mulle kõrvu üks lause, millest ma sain kohe aru, et ma olen kellelegi silma jäänud. Väga südantsoojendav on sedamoodi kiita saada!“, meenutab Maris oma esimesi emotsioone.

Tallinna ringkonna Aasta Naiskodukaitsja 2019 Maris Soonsein: „Motivatsioon peab olema iseenda sees. “

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse