Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Rogain – annad sõrme ja tagasi enam ei saa Rogain – annad sõrme Laupäeval, 31. märtsil osalesid Märjamaa jaoskonna naised Tallinna linnarogainil. See oli päris esimene rogaini kogemus kõigi jaoks. ← Eelmine Rapla ringkonnakogu Järgmine → Rapla naised tegid sushit ja plaane Rogain – annad sõrme ja tagasi enam ei saa

Rogain – annad sõrme ja tagasi enam ei saa

Nele Pernits 2. aprillil 2018

Laupäeval, 31. märtsil osalesid Märjamaa jaoskonna naised Tallinna linnarogainil. See oli päris esimene rogaini kogemus kõigi jaoks.

Märjamaa jaoskonnal oli kogemata kombel täpselt 31. märtsiks planeeritud orienteerumisõpe. Kevade hakul õpime me orienteerumist juba teist aastat järjest sellepärast, et kohe-kohe on algamas Raplamaa orienteerumispäevakud ja enne hooaja algust tasub, kas meelde tuletada, kuidas see orienteerumine täpselt käis, või siis vajalikud algteadmised omandada. Päevakutel osalemine ei ole muidugi kellelegi kohustuslik, aga see on mõnus, hasarti tekitav ja alati lustlik võimalus vabas õhus liikumiseks. Kuna teooriat tuleb õppida küll, aga õige maigu saab kätte ikkagi reaalselt kaardiga väljas olles, oli päris kindel, et õue peab õppepäeval ka saama. Ning kuna Märjamaa moborajal me eelmisel aastal juba käisime, siis õnnestus orienteerumiskalendrist leida meie õppepäevale täiuslik lõpetus Tallinna linnarogaini näol.

Rogain – annad sõrme ja tagasi enam ei saa
Peaaegu kogu meie rogainiseltskond, aga mõned on puudu ka. Foto: Kalle Kollin

Mõte tormata pea ees vette ja osaleda rogainil, millega meist keegi varem kokku polnud puutunud ning millest me reegleid lugemata ka täpselt ei teadnud, mis see on, tundus ainult natukene hull. Kokkuvõttes ja erinevate asjaolude kokkulangemisel, kuivas orienteerumise õppepäeval osalejate hulk selliseks, et tundus üsna kasutu klassitunde tegema hakata. Otsustasime, et algajate õppe lükkame edasi ja need, kes saavad ja julgevad, osalevad ainult rogainil. Neid saajaid ja julgejaid kogunes koos toetajate ning tulevaste naiskodukaitsjatega koguni nelja võistkonna jagu. Alfa, Bravo, Charly ja Delta said registreeritud ning ilusal laupäevaõhtul viiski tee meid Tallinna.

Astangul asuvas staabis tundus taas, et enamik osalejaid on ikka väga kõvad tegijad, aga no meie olimegi ju eelkõige rõõmsat kogemust saama tulnud. Seda ma juba tean, et orienteerumises on tegija märgiks liibukad ja peapael. Et kampa sulanduda, kandsin ka mina sel korral kohe teadlikult mõlemat vajalikku elementi ja täitsa kodune tunne oli. Kui peale registreerimist kõik vajalikud vidinad endale külge sai, antigi juba kätte kaardid ja läks hirmsaks planeerimiseks. Rogainil nimelt on ette antud aeg, millal tuleb tagasi finišis olla ja erinevatel kontrollpunktidel on erinev kaal, üks annab rohkem punkte kui teine. Siis tulebki kaardile korralikult silma vaadata, et kuhu sinu meeskond jõuab ja kuhu mitte, kuhu oleks kavalam minna ja kuhu mitte. Meie liiklesime lapsekäruga ja seepärast välistasime kohe igasugused mülkad, roostikud ja garaa¾itagused, kuhu me võibolla ligi ei pääse. Planeerisime endale kultuursema teekonna, mis kulges valdavalt mööda asfalti Õismäe ja Mustamäe tänavatel. Hiljem oli huvitav kuulda, kes mille järgi oma tee valis ja kus mülgastes vennasvõistkonnad kolistasid.

Osalejaid oli palju ja tõepoolest igas vanuses. Peale meie oli veel päris palju lapsekärusid, eraldi klassis osalesid jalgrattad. Kui start anti, oli päris vahva kogu seda massi erinevates suundades voolamas näha ja ise sinna juurde mõelda, et ahhaa, need lähevad sellesse ja nood ilmselt tollesse teise punkti. Õhtune Tallinn oli päikeseline ja see rahvamass hajus nii ära, et oma teel nägime vaid siin-seal mõnda teist võistkonda jooksmas. Koheselt tekkis sisse ka hasart, kuhu me veel läheks ja kas ikka tagasi jõuame. Punktid olid mõnusalt vaheldusrikkalt paigutatud, vahel metsatukas, vahel aia ääres ja siis hiiglaslike majade vahel. Perega oli mõnus punktist punkti kulgedes vestelda, et mis on linnas teistmoodi kui meil kodus ja kes kus elada tahaks. Kõik väikesed inimesed pidasid vapralt vastu ja aitasid usinalt punkte otsida.

Tagasi finišisse jõudsime vaatamata vahepealsetele kahtlustele igati õigel ajal ja rõõmsatena ning ausalt öeldes oli kahju, et see kõik kauem ei kestnud, et veel rohkem punkte ei saanud võtta. Kõik meie naiste võistkonnad olid määratud ajal finišis ja nüüd sai korralikult muljeid vahetada. Eelkõige jäi meelde, vaid see ülevoolav emotsioon ja rõõm ning lubadused, et me teeme seda veel.

Ja noh, mis seal salata, rogaini näol on uus armastus leitud ja juba ma piidlengi oma kalendrit, et millal ja kuhu oleks jälle võimalus rogainima minna. Märjamaa jaoskonnas on ikka ägedad naised ja mehed, et nad kõik ka natuke hullud ideed on nõus kaasa tegema ja on ise seejuures veel väga rahul ka.

FastLion CMS

Rogain – annad sõrme

Rogain – annad sõrme

Märjamaa jaoskonnal oli kogemata kombel täpselt 31 märtsiks planeeritud orienteerumisõpe Laupäeval, 31. märtsil osalesid Märjamaa jaoskonna naised Tallinna linnarogainil. See oli päris esimene rogaini kogemus kõigi jaoks.

Rogain – annad sõrme ja tagasi enam ei saa

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse