Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Põletused Põletused * Allikas: Naiskodukaitse Põletused

Põletused

Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid).

 

Põhjused:

  • kõrge temperatuur;
  • kuumad vedelikud;
  • lahtine tuli;
  • kemikaalid – keemiline põletus;
  • elekter;
  • päike.

 

Põletuse astmed ja tunnused

  • Kerge ehk I astme põletus: punetav kuiv nahk, tugev valu põletatud piirkonnas.
  • Keskmine ehk II astme põletus: suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti lõhkenud ja valulikud, valu.
  • Raske ehk III astme põletus: valget või musta värvi kärbunud kude ning valutundlikkuse puudumine.
  • Raskete ja suuremaid kehapindu katvate põletuste korral esinevad kannatanul šokitunnused.

 

Esmaabi:

  • eemalda vigastatud kohalt riided, juhul kui need pole põletuspinnale kleepunud;
  • jahuta põletuspinda jaheda veega ägeda valu kadumiseni (vähemalt 15- 20 minutit);
  • pindmisematele põletustele võib panna spetsiaalset jahutavat põletusgeeli (nt Burnshield vm);
  • pärast jahutamist kata haav puhta sidemega. Kui spetsiaalset sidet käepärast ei ole, sobib ka pesupuhas lina või käterätik;
  • pärast haavade jahutamist ja sidumist kata kannatanu soojalt, et vältida tema mahajahtumist;
  • keemilise põletuse korral ära kunagi püüa happest põhjustatud söövitust leelisega neutraliseerida (ja vastupidi);
  • ära kasuta paljast jääd ja jääkülma vett haava jahutamiseks, sest see võib kahjustust veelgi süvendada;
  • ära aseta lahtisele põletushaavale mingeid rahvameditsiinis tuntud vahendeid nagu või, õli, hapukoor, mesi, vaseliin jne. Kasuta ainult põletuse raviks ette nähtud spetsiaalseid vahendeid.

Põletused, mille korral on vaja raviasutusse pöörduda 
Lapse puhul kutsu kiirabi või vii laps haiglasse, olenemata põletuse ulatusest. Täiskasvanud kannatanute korral tuleb meditsiiniabi otsida siis, kui põletus on tõsine:

  • põletus haarab nägu (hingamisteid!), labakäsi, jalgu või suguelundite piirkonda;
  • põletus ümbritseb ringjalt käsivart või jalga;
  • naha sügavam põletus, mille pindala on suurem kui 1% kehapinnast (kannatanu peopesa suurune pindala);
  • pindmine põletus, mille pindala on suurem kui 5% kannatanu kehapinnast ( võrdne kannatanu viie peopesa suuruse pindalaga);
  • põletus, mille korral esinevad koos mitme erineva sügavusega põletuskahjustused;
  • kui sa pole põletuse raskuses kindel, otsi meditsiinilist abi.

 

*Allikas: Naiskodukaitse

FastLion CMS

Põletused

Põletused

Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid)

Põletused

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse