Naised kodu kaitsel

Päev algas ajaloolase Merike Jürjo, kes on ka staažikas Tallinna ringkonna naiskodukaitsja, ettekandega meie organisatsiooni ajaloost. Kohe alguses sai selgeks, et me ei kuule nii palju faktipõhiseid kuupäev ja sündmuseid, vaid kuuleme esimese vabariigiaegse naiskodukaitse tegevustest. Olles ise erinevate ülesannete tõttu organisatsiooni ajalugu uurinud, oli minu jaoks uusi teadmiseid ja huvitavaid fakte küllaga. 

Nii nagu tänagi, oli ka Naiskodukaitse algusaastatel lisaks organisatsiooniliikmete koolitamisele väga tähtis roll elanikkonna harimisel. 

Korraldati avatud koolitusi, kuhu olid oodatud osalema lisaks naiskodukaitsjatele ja kaitseliitlastele ka teised huvilised. 

Lihtsalt neil tuli maksta väike osalustasu, mis hiljem kulus kas lektori majutus-, toidukulu või koolitamise tasu maksmiseks. 

Nii korraldati näiteks avatud kursuseid nii meditsiinis kui masstoitlustamises.

Naiskodukaitse oli aktiivne toortoitude tutvustaja ja populariseerija. Lisaks õpiti oskuseid massi- ja lastetoitlustamise, külmalaua, hoidistamise, keedu-, vorsti, leivaküpsetamise ja kalasoolamise kursustel.

Sain teada, et 1930ndatel oli võimalik õppida samariitkursusel ja sanitaarkursusel ning aastaks 1938 oli korraldatud 373 kursust ja koolitatud 2232 samariitlast-naiskodukaitse liiget. 

Edasi järgnev ettekanne Harju ringkonna kodutütarde instruktori Inga Koitla poolt, kes tutvustas kodutütarde ajalugu ja tänapäeva. Näeme ju palju, kuidas noored tegutsevad ja mida kõike nad oskavad, kuid kas me ka teame seda, et 1939 aastal oli kodutütardes 19601 liiget ja täna on neid koos noortejuhtidega vaid 4500?

Saime teada et vanema grupi kodutütarde tõotus on jäänud samaks nagu 1930ndatel "Tahan olla korralik ja aus, armastada oma kodu ja isamaad, aidata ligimest ja jääda ustavaks kodutütarde põhimõtetele ja seadustele." Inga tutvustas kuulajatele ka valdkondi, milles noored teadmised täiendavad ning see nimekiri on uhke - riigikaitse, Eesti ajalugu, turvalisus, matkatarkused, kodanikuõpetus, käitumine, loovus, kehakultuur. 

Jaak Pihlak  on sõjaajaloolane, kes on uurinud eestlaste osalemisest Vabadussõjas ning sellest kirjutanud ka mitu erinevat raamatut. Täna jagas ta teadmisi Eesti naistest Vabadussõjas. Tema arvates osales Vabadussõjas tuhandeid naisi - enamus tegutses muidugi tagalas, kuid otseselt rindel oli arvatavasti kuni kolmkümmend naist. Naised jagunesid nii soomusrongide kui jalaväe- ja ratsaüksuste vahel. Saime teada, et enamus Eesti Vabaduse Risti teenetemärke jagati meestele, kuid sellega on tunnustatud ka 38 soomlannat ja 10 Taani halastajaõde ning 2 Eesti naist.

Edasi tutvustasime naiskodukaitse erinevaid vorme - vaatasime tagasi ajaloolisele helesinisele kleidile, tänasele naiskodukaitse vormile ning evakuatsioonirühma vormile. Rääkisime, milliseid vaheetappe ja miks läbi aastakümnete toimunud on. 

Selleks et liikuda Naiskodukaitse taasloomise teemadele, viisin kuulajad hetkeks tagasi ajalukku - aastatesse 1940 ja 1942 ning peale seda jätkasin taasloomise algusest 1990ndatel kuni tänapäev. Alustasin algusest ehk 1990ndast kui kahel korral prooviti ebaõnnestunult Naiskodukaitset taastada. 20.09.1991 Kaitseliidu nõupidamisel see aga õnnestus - Asta Luksepp meenutab "Umbes kell 21:30 astusin Kaitseliidu koosoleku ruumi ja tegin teatavaks naiste otsuse alustada Naiskodukaitse töö taastamist!". 

Siit edasi peatusin erinevatel märgilistel aastatel Naiskodukaitse üle-eestilises ja Harjumaa ajaloos, kus toimus midagi uut või tähtsat või esmakordset. 

Naiskodukaitse üle-eestiline koormusmatk tähistab 2027 aastal 30ndat sünnipäeva, 1998 aastal osalesid naised esmakordsed Võidupüha paraadil. 2002 aastal õnnistati sisse Naiskodukaitse lipp, rääkisin meie sümboolikast ja nende tekkest. Mõnel kohal oli mul vajalik peatuda, kuna publiku hulgas istunud Merike Jürjo palus võimalust täpsustada "kuna ta viibis sellel hetkel juures". Kas teadsite et juba aastast 2010 valitakse Aasta Naiskodukaitsjat ning Aasta Kaitseliitlast? 

Välja said toodud meie väljaõppe alguse olulisemad aastat, "Ole Valmis!" äpi alguslugu ning "Ole Valmis!" laagrite käivitumine. 

Harjumaa ajaloo puhul pidasin oluliseks välja tuua meie traditsioonilise võistlusmatka algust 2009. aastal, Harju ringkonna rinnamärgi kasutusele võtmist 2011, uuesti sai mainitud "Ole Valmis!" käivitumine, kuna 2019 aastal kõige esimene laager toimus just Harjumaal. Samal aastal algatas Saku jaoskond traditsiooni "Ma ei unusta sind", mis tänaseks on laienenud üle terve riigi.

Ettekande lõppu pidasin paslikuks välja tuua mõtte "Alustasime Harjus 1996 seitsme naise ja 1 jaoskonnaga. Nüüd 2025 on jaoskondi 15 ja liikmeid 531".

Peale mind võttis jutujärje üle kohaliku  Kehra jaoskonna esinaine Piret Urmet, kes tutvustas meile nende piirkonna naiskodukaitsjate ajalugu ja seda mida nad täna teevad. Temalt jäi kõrvu kostma meie organisatsiooni jaoks oluline mõte - kui sa tead kedagi kes teab kedagi.... 

Toetan ja jagan Pireti väljaöeldud mõtet - kui Sina, lugeja, tead kedagi kes teab kedagi kelle tuttav, sugulane, pereliige oli naiskodukaitsja - palun andke meile märku. Saaksime enda ajaloole väärtuslikku täiendust. 

Iga möödunud hetk on väärtuslik moment ajaloos!