Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Metsaelanikega kohtumine Metsaelanikega kohtumine Eesti Jahimeeste Selts Metsaelanikega kohtumine

Metsaelanikega kohtumine

10 reeglit, millest lähtuda kui juhtud metsas metsloomaga kohtuma

  1. Kui juhtud kokku metslooma poegadegatagane selles suunas, kust tulid. Sattudes ema ja poegade vahele, võib emasloom viivitamatult sind rünnata.
  2. Jäta endale alati taganemistee ning enda ja looma vahele mõni objektmille taha vajadusel varjuda, sest põgenemise võimaluseta loom sageli ründab.
  3. Ära kunagi sööda metslooma. Kui metsloom harjub toitmisega, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini asulatesse toitu otsima.
  4. Täiskasvanud loomi ja ka üksikuid looma-linnupoeg ei tohi puutudad.
  5. Metsloomaga, ka pojaga, tuleb käituda väga ettevaatlikult ning vältida ta puutumist ja häirimist. Mõelda tuleks ka sellele, et metsloomadel, sh lindudel, võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid)Kui oled paljaste kätega lindu/looma puudutanud, tuleb käed kindlasti ära pesta ning võimaluse korral desinfitseerida.
  6. Vigastatud looma või linnu leidmisel ei tohiks teda häirima hakataHaavatud või haige loom on alati ohtlikum kui terve. Helistada tuleks Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313) ja kirjeldada olukorda.
  7. Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik ja aidata ainult siis, kui tegu on tõesti abitus seisundis oleva loomaga. Metsloomade (sh. lindude) loodusest püüdmine ja kodus pidamine on seadusega rangelt keelatud.
  8. Ära lähene metsloomale või poegadele, kui oled ise vigastatud või haigeSa võid haiguse bakteri loomale edasi kanda.
  9. Osadel loomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi. Nt põtradel poegimisajal või tetredel pulmamängu ajal. Kui loomale tundub, et ta on nurka surutud, siis ta ründab.
  10. Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja nende poegi ja seeläbi isegi mõne ohvriks sattuda.
Metsaelanikega kohtumine

Pruunkaru

 

Eluviis

 

  • Enim karusid elab Virumaal ja Jõgevamaal. Tagamaks karude ühtlast levikut Eestis, välditakse emakarude küttimist lõunapoolsetes maakondades.
  • Jooksuaeg - mai keskpaigast juuni keskpaigani.
  • Talveuinak - novembrist märtsi-aprillini.
  • Karu poegib reeglina jaanuaris.
  • Peletades jaanuaris-veebruaris poegadega emakaru pesast eemale, ei naase emakaru tavaliselt enam poegade juurde.

 

Kuidas toimida, kui kohtud metsas karuga?

 

  • Karuga kokku sattudes on esimene reegel: Jää alati rahulikuks, ära satu paanikasse!
  • Karu ei tohi kunagi toita.
  • Karu kuuleb väga hästi. Kui liigud looduses, siis tee aeg-ajalt häält või kolista millegagi. Annad sellega karule aega eest ära minna.
  • Kui näed karupoega või -poegi, oled väga suures ohus. Ära mine lähemale, vaid ürita taganeda selles suunas, kust tulid.
  • Karu suigub talveunne septembrist novembrini. Karu teeb endale mugava pesa kas sipelgapessa või suure kuuse alumistesse okstesse. Kui su koer on leidnud karu pesa, eemaldu ja püüa koer ära kutsuda.
  • Kui leiad karu poolt murtud uluki, siis eemaldu. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab oma saaki.
  • Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel majade või suvilate hoovides. Peleta karu kolistades või valjude hõigetega majast eemale.
  • Enamasti liigub karu ringi õhtuhämaruses või öösel. Päeval karu puhkab kusagil varjulises kohas.
  • Ära lase koera üksinda metsa ringi jooksma. Vabalt ringi liikuv koera satub varem või hiljem karule peale. Kui kuuled ägedat koera haukumist ja taplust, siis eemaldu ja katsu leida endale mõni lagedam koht. Kui oled lagedamal kohal, näed, mis toimub.
  • Karu hoiatab enne rünnakut tõustes tagajalgadele ja uriseb valjuhäälselt. Tagane aeglaselt ja vestle karuga rahulikul toonil. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Ära vaata karule silma. Loomadele tähendab silma vaatamine kutset võitlusele. Ära roni puu otsa. Karu ronib palju paremini ja kiiremini kui SINA.
  • Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, siis heida pikali ning kaitse pead ja kaela kätega. Teeskle surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul kiirem. (Karu jooksukiirus on üllatav, 60 km/h).
Metsaelanikega kohtumine

Hunt

 

Eluviis

 

  • Hundi jälg on koera jäljest pikergusem, samuti kulgeb hundi jäljerida sirgelt.
  • Hundi jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris, pojad sünnivad enamasti aprillis.
  • Keskmiselt on Eestis hundil 20-30 pesakonda kutsikaid.
  • Viimasel ajal hinnatakse hundi arvukust pesakondade alusel.
  • Hundikari on suuteline murdma iga Eestis elava imetaja.

 

Kuidas toimida, kui kohtud metsas hundiga?

 

  • Looma ei tohi toita. Mitte mingil juhul ei tohi hunti inimese poolt toita. 
  • Terve looma puhul põgeneb hunt inimest nähes. Kui näed hunti ja ka tema sind märkab, põgeneb hunt tavaliselt kiiresti, kuna teab, et tema ainus vaenlane on inimene.
  • Kui hunt tuleb sulle lähemale. Kui hunt on sind märganud, kuid tuleb lähemale, siis taandu, kuna tegemist võib olla haige loomaga. Kui soovid, et hunt ära läheks, ole nähtav ja tee valju häält.
  • Kui näed hunti ning tema sind märganud ei ole, on tegemist erakordse sündmusega. Hundi nägemine on väga harukordne ning saab osaks vaid väga vähestele inimestele.
Metsaelanikega kohtumine

Metssiga

 

Eluviis

 

  • Suguküpsus saabub metssigadel varakult, põrsad sünnivad emistel märtsist maini.
  • Sügisel moodustavad põrsad üle 50% asurkonnast.
  • Metssigade looduslik põhivaenlane on hunt.

 

Kuidas toimida, kui kohtud metsas metsseaga?

 

  • Esmalt on kuulda metssiga kurja hoiatus häälitsust. Antakse märku, et sa pole siia oodatud - hoia eemale.
  • Kui inimene ei võta hoiatust tõsiselt ja liigub pesale lähemale, tule hoiatusrünnak. Emis tormab teie suunas ja pöördub 4-5 meetri kaugusel varjavasse padrikusse. Nüüd on kõige viimane aeg rahulikult tuldud teed lahkuda.
  • Kui looduses viibides allud metsaelureeglitele, siis ei ole ükski metsloom sulle ohtlik.

 

TASUB TEADASigade Aafrika katk

 

Väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Eestis on kehtestatud haiguskollete ümber 3 erinevat piirangutsooni, kus rakendatakse sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks bioohutusmeetmeid. Metsas käies peaks arvestama järgmist:

  • ära puutu leitud metssea korjust ja väldi kontakti võimaliku nakkusohtliku materjaliga (nt eritised);
  • surnud metssea leidmisel teavita kohalikku veterinaarkeskust või helista Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750;
  • pärast looduses viibimist puhasta oma riided ja jalanõud – pese riided pesumasinaga või hoia neid 100 °C juures 1 tund saunas; jalanõud ja kummist üleriideid leota kloori sisaldavas pesuvalgendis 1 tund.
Metsaelanikega kohtumine

Rästik

 

  • Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakas-pruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid.
  • Rästikute lemmik elupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldaalad, vähem ka niidud ja kuivad männikud.
  • Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60- 100 m raadiuses.
  • Inimese lähenedes püüab rästik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta.
  • Loe, mida teha maohammustuse korral.
Metsaelanikega kohtumine

Nastik

 

  • Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni.
  • Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes.
  • Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse.
  • Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel.
Metsaelanikega kohtumine

Metsis

 

Eluviis

 

  • Metsise mängu- ja pesitsusperiood on 1. veebr kuni 30. juunini. Sel ajal on keelatud inimeste viibimine metsise mängupaikades.
  • Mängupaigana eelistab metsis 80-130 aastase puistuga siirdesoo männikuid ning ta veedab olulise osa ajast kuni 3 km raadiuses ümber mängupaiga. Metsisekanad võivad pesitseda mitme kilomeetri kaugusel mängupaigast.  
  • Pesitsusperioodil viibib pesakonnaga emaslind raba servaalal vanades niisketes metsades.
  • Talveperioodil eelistavad vanad metsisekuked vanu männienamusega metsi mängupaikade läheduses ning noored kuked ja kanad keskealisi männikuid.
  • Pesa on hästi varjatult maapinnal puhmarindes, sageli puu jalamil ning kurnas on 5-10 muna. Kurn munetakse vahemikus aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani.

 

Kuidas toimida, kui kohtud metsas metsisega?

 

  • Mitmes paigas üle Eesti võib kohata nn hullu metsist, kes võib käituda ettearvamatult, sh rünnata inimest.
  • Metsis on väga häirimistundlik liik ja inimest märgates tõuseb ta lendu juba rohkem kui 100 m kauguselt.
  • Kohates mängivat metsist ära ürita talle läheneda. Kui metsisekukk sind märkab, lahkub ta mängupaigast. Tagane võimalikult vaikselt tuldud suunas.
Metsaelanikega kohtumine

Vapsikud, herilased

 

Vapsik

 

  • Vapsik on Euroopa suurim herilaseliik. Vapsikute meelis elukohaks on vanad metsad, milles leidub nii elavaid kui surnuid puid. Pesa ehitavad vapsikud puuokstele või kaljulõhedesse.
  • Vapsikud tavaliselt inimest ei ründa, kui see nende lennuteekonnal ei seisa või pesa ei hävita.
  • Pesa leidmise korral katusealusest on kõige õigem teatada sellest kohalikele looduskaitse organitele. Pesa võib seda kahjustamata mujale viia.

 

TASUB TEADA

 

  • Kui vapsik pesa ehituseks sobivat kohta ei leia, kasutab ta linnumaja.
  • Ühes pesas võib elada kuni 2 000 vapsikut.

 

Metsaelanikega kohtumine

Herilane

 

  • Herilased nõelavad mürgiastlaga siis, kui nad ehmuvad või ärrituvad või kui inimene satub nende pesa juurde.
  • Üks herilane võib nõelata mitu korda.

 

Kuidas kohtudes käituda?

 

  • Astu eemale.
  • Ära vehi kätega!
  • Jää rahulikuks.
  • Herilase lähedal ära tee järske liigutusi! Kui ta laskub su kehale, siis tuleb liikumatult paigale jääda, kuni ta jälle ära lendab.
  • Vaablase pesa juurde sattudes liigu sealt võimalikult kiiresti ära.
  • Ära tapa! Vaablased lendavad kohale surnud kaaslase lõhna peale.

 

*Allikad: Vahur Sepp, Looduskalender. Eesti Ornitoloogiaühing. Eesti Jahimeeste Selts

FastLion CMS

Metsaelanikega kohtumine

Metsaelanikega kohtumine

10 reeglit, millest lähtuda kui juhtud metsas metsloomaga kohtuma Kui juhtud kokku metslooma poegadega , tagane selles suunas, kust tulid Sattudes ema ja poegade vahele, võib emasloom viivitamatult sind rünnata

Metsaelanikega kohtumine

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse