Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Keilast Titanicule ja tagasi Keilast Titanicule ja tagasi 15. aprilli esimestel tundidel möödub sada aastat hetkest, mil maailma suurim aurulaev murdus pooleks ja vajus tuledesäras põhja. Tuledesäras on ta praegugi kuigi näituse kujul ja ainult ositi Talllinna Lennusadamas. Keila jaoskond käis Titanicut uudistamas, ennast harimas ja koos toredasti aega veetmas. ← Eelmine Harju ringkonna pidupäevategemised vabariigi aastapäeval Järgmine → Koht, kus ei tasu naeratada – metsas ja maskeerunult Keilast Titanicule ja tagasi

Keilast Titanicule ja tagasi

Pille-Riin Moilanen 3. märtsil 2014

15. aprilli esimestel tundidel möödub sada aastat hetkest, mil maailma suurim aurulaev murdus pooleks ja vajus tuledesäras põhja. Tuledesäras on ta praegugi kuigi näituse kujul ja ainult ositi Talllinna Lennusadamas.

Keila jaoskond käis Titanicut uudistamas, ennast harimas ja koos toredasti
aega veetmas.

Keilast Titanicule ja tagasi
Esimese klassi koridor, luksuslikud kajutid siidtapeetide ja elektrivalgustusega mõlemal pool
Keilast Titanicule ja tagasi
Juba makett on muljetavaldav, mis siis veel laevast endast rääkida

Titanicust olid kõik ennegi kuulnud. Giid Vallo lisas värvikaid fakte, mis aitasid ette kujutada eluolu laeval. Titanicu sisse oleks mahtunud 4 Kaarli kirikut, laeva pikkus ahtrist vöörini oli peaaegu sama, mis Eiffeli torni kõrgus. 160 katlakütjat töötasid vahetpidamata ning üks katlakütja kühveldas vahetuse ajal ahjusuhu pea 3 tonni sütt.


Laevas oli jõusaal, türgi saun, raamatukogu, bassein, squashiväljak ja
jalutuspromenaadid. Selle suurepärase inseneritöö nukker lõpp  on puudutanud kõiki tänaseid inimesi. Rahvusvaheliste mereohutuseeskirjade väljatöötamine on  püsiv pärand, mille Titanicu katastroof meile on jätnud. Lepiti kokku, et päästepaate peab jätkuma kõigi pardal olijate jaoks, et raadioside peab toimima 24 tundi ööpäevas ning et rakette tohib lasta vaid hädaolukorras.
 

Kuid Keila inimestele on Titanicu lugu eriti hingelähedane ja huvitav, sest
üks kahest Titanicul viibinud eestlasest oli Keilast pärit Herman Rägastik (nimi ka kujul Regastik või Reagastik). Herman Rägastik õppis Saksamaal Mittweida ja Chemnitzi ülikoolides elektrotehnikat. Hiljem astus ta  elektrotehnikuna (tänapäevaselt radistina) ametisse Titanicule. Nagu Rägastik omastele jutustanud, olnud paanika laeva hukkumisel kirjeldamatu.
Igaüks püüdnud end päästa nagu saanud – kes ees, see mees! Segaduses läinud mitu päästepaati vettelaskmisel ümber, puistates inimesed merre.

 

Laeva personaali kuuluvana oli Rägastik üks viimseid, kes hukkuvalt Titanicult lahkus. Sidudes enesele kolm korkvööd ümber keha, hüppas ta pea ees merre, jättes kõik muu saatuse hooleks. Alles kolm-neli tundi hiljem tõmmati ta ühe saksa laeva pardale. Rägastik pidi mitu kuud haiglas lebama, enne kui täielikult toibus.


Herman Rägastiku suur suguvõsa oli pärit Keilast. 30. aastatel oli Vaksali tänaval (praegune Jaama) elanud Bernhard ja Olga Rägastikul Keilas villatööstus, jahuveski ja kudumistöökoda.


Meie aga oleme koduloo killukese võrra targemad, kogenud organiseerimise võlu ja valu ning vaatame järgmise ühiskülastuse jaoks ringi.
 

FastLion CMS

Keilast Titanicule ja tagasi

Keilast Titanicule ja tagasi

Esimese klassi koridor, luksuslikud kajutid siidtapeetide ja elektrivalgustusega mõlemal pool Juba makett on muljetavaldav, mis siis veel laevast endast rääkida Titanicust olid kõik ennegi kuulnud Giid Vallo lisas värvikaid fakte, mis aitasid ette kujutada eluolu laeval 15. aprilli esimestel tundidel möödub sada aastat hetkest, mil maailma suurim aurulaev murdus pooleks ja vajus tuledesäras põhja. Tuledesäras on ta praegugi kuigi näituse kujul ja ainult ositi Talllinna Lennusadamas.Keila jaoskond käis Titanicut uudistamas, ennast harimas ja koos toredastiaega veetmas.

Keilast Titanicule ja tagasi

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse