Käitumine eksimise korral

Hädasituatsioonis on oluline n-ö STOP-märk:
Seisata – huupi rapsides raiskad energiat ja kaotad aega. Anna endale toimuvast aru.
Tutvu olukorraga, analüüsi võimalusi ja leia lahendus: kas edasi liikuda või paigale jääda.
Orienteeru piirkonnas/rajatises ja tutvu ümbrusega ka siis, kui otsustad paigale jääda: uuri välja, kust saaks vett, kus on sobiv koht märguandeks, kus ööbida jne.
Planeeri tegevusi põhjalikult, sest sinu hetkel langetatavast otsusest sõltub su tegevus ka mitmete päevade pärast, seepärast vajad tegevusteks juba praegu plaani, millest saad tulemusi järeldada. See aitab langetada ebameeldivaid, kuid vajalikke otsuseid.

Paigalejäämise kasuks tuleks otsustada, kui:

• sinu füüsiline vorm on keskmisest halvem;
• on pime või on kohe pimedaks minemas;
• oled halvasti varustatud ning sul puudub kogemus metsas ilma varustuseta  hakkama saada;
• sul on vigastusi;
• oled juba väga pikalt kõndinud ning tunned suurt väsimust;
• ilmastikuolud on järsult halvenenud.

Paigale jäädes

1. Vali praktiline ja hea koht peatumiseks.

• Lagendiku äärel, metsa servas, mitte väga kaugel veekogust.
• Veekogu on oluline vee pärast, ent sellele liialt lähedal olles tekivad probleemid putukatega.
• Parimaks peavarjuks on laiade okstega vana kuusk.
• Kui oled kuppelmaastikul, siis orgudes on külmem ja niiskem, samuti künka tipus on jahedam õhk, seega vali peatumiseks künka külg.
• Püüa mitte jääda peatuma silmnähtavalt niiskesse kohta ja/või padrikusse.
• Vigastuste korral anna vajadusel ja võimalusel endale esmaabi.

2. Kutsu abi.

• Asukoha määramisel kahanda ringi selliste faktidega nagu:
• maakond, vald, asukoha nimetus, mis maanteelt ja suunal sisenesid metsa;
• kas oled märganud veekogusid, soid, riigimetsa (selle märgistused või koguni on kuskil post).
• Lisaks aitavad asukohta määrata:
• muud viidad, sildid, künkad ja kõrgemad kohad;
• varemed, alajaamad ja elektriliinid, riigi geopunktid;
• metsatüüp ehk mis liiki puud peamiselt kasvavad, kas mets on noor või juba vana, karjäärid, teed (mis materjalist ja kui laiad), sealhulgas ka raudteed;
• mis on peatuskohas sinu ümber, näiteks lagendik, üksik kuusepuu, küngas, segamets jne.
• Ära unusta ütlemast oma nime ja ära katkesta kõnet enne, kui sulle selleks luba antakse. Kui sul on vigastusi, siis anna sellest teada.

3. Tee ennast nähtavaks. 

• Arvesta, et suure tõenäosusega otsitakse sind nii maad mööda kui ka õhust.
• Tee võimalusel lõke.
• Lõke annab soojust, kuivatab märjad riided, pimedas on valgus kaugele näha, lõkkest tulev suits on näha, lõkkest saab meelerahu ning vaigistust hirmule, lõke hoiab eemale uudishimulikud metsloomad.
• Igasugused sümmeetrilised kujundid on kaugelt näha ja looduses neid tavaliselt ei esine.
• Kirjuta liivale või lumele.
• Pane lagendikule kuivanud okstest kokku tähti või kujundeid. Samuti saab tallata heina sisse tähti või kujundeid.
• Ehita okstest püramiide või kolmnurkasid.
• Kasuta ära kõik võimalused kontrastide loomiseks ehk tumedale hele ja heledale tume materjal.

4. Kogu varusid

• Varu endale vett, küttematerjali, võimalusel midagi söödavat. Võta vaid neid söödavaid saadusi, mida sa kindlalt tead.
• Varusid kogudes ära mine oma peatuskohast kaugele.
• Ära kuluta liigselt ja asjatult energiat.
• Võimalusel ära jäta varude täiendamist pimeda peale.
• Säilita rahu ja jää ootele.

Edasi liikudes käitu nii

1. Vali suund, kuhu liigud.

• Liikudes ühes kindlas suunas jõuad sa ühel või teisel ajal ikka kuhugi asustatud punkti.
• Kompassi olemasolul kasuta seda liikumiseks ühte kindlasse ilmakaarde minekul.
• Kui puudub kompass, siis on võimalik liikuda päikese, kuu, päikesekella, käekella, looduses leiduvate märkide, tähtede jms järgi.

2. Väldi raskeid olukordi.

• Kui maastikul tulevad ette raskesti läbitavad kohad, siis mine ringiga mööda ja teisel pool seda kohta võta suund uuesti üles.
• Kui ette on sattunud suurem raskesti läbitav ala, nt suur soo või järv, siis vali uus suund või mine ringiga mööda ja võta suund uuesti üles.
• Tähtis on, et uus suund oleks vana suunaga võimalikult samas ilmakaares.
• Kui su teekonnale sattus ette jõgi, siis ei soovitata ületada jõge, millel on kas mudane põhi, kiire vool või sügav põhi.
• Põhja mõõtmiseks kasuta tokki: kui juba kaldas on vesi üle põlve, võib oletada, et jõgi on raskesti läbitav.
• Kui tundub, et piki jõekallast saab liikuda, siis tuleb seda teha. Arvestama peab, et tihti ääristab jõekallast võpsik ja seal on ka märg ning palju putukaid.

3. Ära ülehinda oma võimeid.

• Iga tunni möödudes tuleb kümme minutit puhata.
• Rasketes oludes liikumisel peaks arvestama vähemalt kolme liitri veega ööpäevas.
• Toitainetest on tähtsamad sahhariidid.
• Kui päev on hämardumas ja oled endiselt tundmatus kohas, siis on soovitav teha analüüs ja mõelda läbi, kas mitte ei oleks parem abi kutsuda.
• Kindlasti ei tohiks jätkata liikumist pimedas, esmatähtis oleks leida sobiv peatuspaik.

Lisalugemist leiad meie Üleelamise peatükist.

*Allikas: Üleelamise taskuraamat. Koostaja Erki Vaikre, kirjastaja Kaitseliidu Kool. Naiskodukaitse.