Uudised      KKK      Tegevusplaan      Siseveeb      Kontakt      
Käed külge ühiseks tööks – Ühistöö! Käed külge ühiseks tööks Naiskodukaitse Pärnu jaoskond korraldas Kaitseliidu Pärnumaa maleva saalis ajaloohuvilistele külalisõhtu, kus Vabadussõja-aegsest organisatsioonist Ühistöö ja naiste tegevusest sõjas kõneles ajaloolane Merike Jürjo. Foto autor Liina Toome Ajalugu ← Eelmine Pärnakate rahulik spordipäev Järgmine → Pärnumaa Naiskodukaitsjad rõõmustavad Viira kodu noori Käed külge ühiseks tööks – Ühistöö!

Käed külge ühiseks tööks – Ühistöö!

Anneli Rabbi 9. veebr. 2016

Naiskodukaitse Pärnu jaoskond korraldas Kaitseliidu Pärnumaa maleva saalis ajaloohuvilistele külalisõhtu, kus Vabadussõja-aegsest organisatsioonist Ühistöö ja naiste tegevusest sõjas kõneles ajaloolane Merike Jürjo.

Käed külge ühiseks tööks – Ühistöö!
Naiskodukaitse Pärnu jaoskonna külalisõhtu oli pühendatud Tartu rahu 97. aastapäevale. Fotol tervitab jaoskonna esinaine Karmen Vesselov külalisõhtule saabunuid. Foto autor Liina Toome

1918. aasta novembris asutatud Ühistöö oli vabatahtlikkuse alusel tegutsevat organisatsioon, mis kujutas endast riiklikku tsiviilelu korraldust nii Tallinnas kui mujal. Personaalseid liikmeid ei olnud vaid sinna kuulusid seltsid, ühingud ja liidud.

Detsembrikuus suleti koolid ning vanemate klasside õpilased suunati Eesti Kaitse Liitu ning õpetajad maakohtadesse valitsuse emissarideks. Ühistöö tegevus hõlmas tagalas haavatute ja haigete abistamist kuni veebruarikuuni 1919, mil pandi alus Eesti Punase Risti tegevusele.

Voldemar Pätsil olid suured teened Vabadussõja-aegse Ühistöö keskjuhatuse esimehena ning hiljem Eesti hariduselu kujundajana. Ta oli Tallinna Kunsttööstuskooli esimene direktor. 

Käed külge igaüks, kellel need vähegi liiguvad!

Kuna noorel riigil oli kõigest puudus, siis tehti korjandusi ning koguti annetusi. Selleks viidi läbi heategevuslikke kontserte ja pidusid. Koormate viisi toodi maalt kohale pesu, seepi ja kindaid. Näiteks üks talumees tõi hobuse, ree ja tünni silku. Riigipanka saadeti laulatussõrmuseid ja prosse ning saadi ka aru, et lonks va’ kärakat on hea ja vajalik asi. Sõjaväe ülemjuhtaja andis välja sundmääruse 27.12.1918 Tallinna kaupmeestele, majaperemeestele ning 4 ja enama toaga korteripidajatele, et igaüks neist annetaks paari nii ihu- kui ka sooja pesu.

Ühistöö eestvedamisel tegutses töö- ja teadete osakond, mis sisuliselt kujunes tööbörsiks. Organiseerida tuli ka kaubandus, samuti tegeleti pesu valmistamisega sõjaväele, kus tipp-ajal töötas 14 000 inimest. Kui samm-sammult hakkas riik Ühistöö funktsioone üle võtma ning juuni alguses 1919 töökodasid likvideerima, hakkas nimelisi pakke rindele saatma Eesti Post.

Ühistöö tegevus lõpetati 1920 aasta mai lõpus, hiljem veel jagati 1500 naela sõjas langenud sõdurite laste toetuseks ning kogu tegevus likvideeriti 1. jaanuariks 1922.

Ühistöö annetas kullast ja hõbedast teenetemärke, teiste hulgas sai valge lindiga sinise põhjaga kuldmärgi tulevase Naiskodukaitse eestvedajad Ebba Saral ja sinisel põhjal hõbemärgi Anna Tellmann (hilisem Tõrvand).

Käed külge ühiseks tööks – Ühistöö!
Külalisõhtu raames toimunud ajalootundi tulid kuulama naiskodukaitsjad, kaitseliitlased ja ka lihtsalt külalised. Foto autor Liina Toome

FastLion CMS

Käed külge ühiseks tööks

Käed külge ühiseks tööks

Naiskodukaitse Pärnu jaoskonna külalisõhtu oli pühendatud Tartu rahu 97 aastapäevale Naiskodukaitse Pärnu jaoskond korraldas Kaitseliidu Pärnumaa maleva saalis ajaloohuvilistele külalisõhtu, kus Vabadussõja-aegsest organisatsioonist Ühistöö ja naiste tegevusest sõjas kõneles ajaloolane Merike Jürjo.

Käed külge ühiseks tööks – Ühistöö!

www.naiskodukaitse.ee © 2024 » Naiskodukaitse