Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Kose ja Kehra naiskodukaitsjad hoiavad ajaloomälestised korras Kose ja Kehra naiskodukaitsjad 14. juunil alustasid Kose ja Kehra naiskodukaitsjad Kaitseliidu kastiautos sõitu, sihiks mälestuspaigad - Johan Pitka memoriaal, Kautla memoriaal ning Ardu, Voose, Vetla, Kehra ja Priske mälestussambad. Päeva muutsid kauniks toredad inimesed, päikseline ilm ning Nadja valmistatud hõrgutised. Priske mälestussamba ümbrust korrastamas Foto: Diana Mihkelsoo Ajalugu ← Eelmine Naist otsides otsi ka meest ja muid nippe ehk kuidas me ajaloopisikut levitasime Järgmine → Teeme väikese tagasivaate käesoleva aasta Võidupühale Kose ja Kehra naiskodukaitsjad hoiavad ajaloomälestised korras

Kose ja Kehra naiskodukaitsjad hoiavad ajaloomälestised korras

Diana Mihkelsoo 22. juunil 2020

14. juunil alustasid Kose ja Kehra naiskodukaitsjad Kaitseliidu kastiautos sõitu, sihiks mälestuspaigad - Johan Pitka memoriaal, Kautla memoriaal ning Ardu, Voose, Vetla, Kehra ja Priske mälestussambad. Päeva muutsid kauniks toredad inimesed, päikseline ilm ning Nadja valmistatud hõrgutised.

Kose ja Kehra naiskodukaitsjad hoiavad ajaloomälestised korras
Kose ja Kehra naiskodukaitsjad Johan Pitka memoriaali juures peale korrastustöidFoto: Diana Mihkelsoo
Kose ja Kehra naiskodukaitsjad hoiavad ajaloomälestised korras
Kautla memoriaali juures ajalugu meenutamasFoto: Diana Mihkelsoo

Kose naiskodukaitsjad koos kaitseliitlastega on käinud enne võidupüha Kose malevkonna territooriumil asuvaid mälestuspaiku korrastamas ning lilli istutamas juba 17 aastat, agarate abilistena on alati kaasas olnud ka lapsed.  Sel aastal liitusid Kose naistega Kehra naiskodukaitsjad 2019.aastal taasloodud Kehra jaoskonnast. Retke muutis sisukaks Ly Renter, kes kõneles mälestuspaikades aset leidnud ajaloosündmustest.

Esimese peatus - Johan Pitka memoriaal. Johan Pitka, keda on austavalt nimetatud “soomusrongide isaks" ja "Vabadussõja hingeks" oli Kaitseliidu, soomusrongide ning -autode, piirivalve ja Eesti merejõudude looja. Alansil asuval memoriaalil lehvivad sinimustvalged viirud kinnitavad, et admiral Pitka võitlus ei olnud asjatu.

 

Kautla memoriaal, mälestusmärk traagilistele sündmustele 1941. aastal, mil Hävituspataljon maksis metsavendade pääsemise eest kätte kohalikele elanikele - põletati 38 talu, külaelanikud tapeti. Süütult mõrvatute mälestuseks püstitatud kivi hävitati kolmel korral – 1945, 1989 ja 1990. aastal. Kuid mälestus ei kao - uuesti avati Kautla memoriaal 31. juulil 1999. Valu ja ülekohus on süütult hukatute nimedena kivisse raiutud.

 

1918. aasta detsembriks oli Punaarmee okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist. 1919. aasta jaanuaris, mil Punaarmee oli Tallinnast vaid 40 kilomeetri kaugusel, toimusid vabadussõja olulisemad murdelahinguted.  Priske lahing ning edukas soomusrongilahing Kehras tõid sõja käiku pöörde - lõppes taganemine Tallinna poole ning algas vastupealetung. Järjest vabastati Tapa, Rakvere, Jõhvi ja Narva. Peagi kontrollis Eesti riigi võim kogu Eesti ala.


Kehra lahingut meenutab tähendusrikas kiri mälestussambal: “Siin murti vaenlase pääletung ja algas meie vägede võidukäik 4. jaanuaril 1919”. 1938.aastal rajatud mälestusmärk lasti sõja ajal õhku, kuid taastati ning avati 2019. aastal Anija valla elanike väärika kingitusena Eesti Vabariigi 100.sünnipäevaks.


Eestlaste võitlustahet ja ennastsalgavust kinnitavad tekstid mälestusmärkidel: „Siia maani ja mitte enam hüüdsid tuhanded eestlaste huuled/ 1918–1920” Voose mälestusmärgil ning “Eesti ole julge, sest sinu eest,/ sinu vabadust kaitseb eesti mees!/ Siit löödi vaenlane tagasi/ 6.I.1919.a." Ardu mälestusmärgil.
Need lahingud otsustasid Eesti saatuse.

 

Võidupühal lippe heisates on põhjust tänuga meenutada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.


Kose ja Kehra naiskodukaitsjad hoiavad ajaloomälestised korras
Priske mälestussamba ümbrust korrastamasFoto: Diana Mihkelsoo

FastLion CMS

Kose ja Kehra naiskodukaitsjad

Kose ja Kehra naiskodukaitsjad

Kose ja Kehra naiskodukaitsjad Johan Pitka memoriaali juures peale korrastustöid Foto: Diana Mihkelsoo Kautla memoriaali juures ajalugu meenutamas Foto: Diana Mihkelsoo Kose naiskodukaitsjad koos kaitseliitlastega on käinud enne võidupüha Kose malevkonna territooriumil asuvaid mälestuspaiku korrastamas ning lilli istutamas juba 17 aastat, agarate abilistena on alati kaasas olnud ka lapsed Sel aastal liitusid Kose naistega Kehra naiskodukaitsjad 2019 14. juunil alustasid Kose ja Kehra naiskodukaitsjad Kaitseliidu kastiautos sõitu, sihiks mälestuspaigad - Johan Pitka memoriaal, Kautla memoriaal ning Ardu, Voose, Vetla, Kehra ja Priske mälestussambad. Päeva muutsid kauniks toredad inimesed, päikseline ilm ning Nadja valmistatud hõrgutised.

Kose ja Kehra naiskodukaitsjad hoiavad ajaloomälestised korras

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse