Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Jääl viibimine Jääl viibimine *Allikas: Päästeamet Jääl viibimine

Jääl viibimine

Enne jääle minekut

 

Põhjamaade päästjad soovitavad minna jääle, mille paksus on vähemalt 10 cm.

 

Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus pole vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi, mis tegutsemisvõime halvab. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on 4 kraadi. Nii külmas vees peab täiskasvanu vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Seetõttu on jääaugust pääsemise kiirus ja kannatanu ülessoojendamine väga oluline.

 

 

Pea meeles

  • Otsi eelnevalt informatsiooni jääolude kohta. Piiriveekogude kohta on võimalik infot leida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt (avalehel nõuannete rubriik ja alajaotus jääolud) või helistada kordonisse või teenistuskohta. Jääteede kohta saab infot Maanteeameti kodulehelt (avalehel rubriik maantee ja alataotus maanteeinfo – jääteed).
  • Ära kanna kummikuid. Vette kukkudes ei saa neid jalast ära ja siis on raske jääaugust välja ronida.
  • Ole kindel, et külm ilm on püsinud nädalapäevad;
  • Veendu, et jää on piisavalt tugev sinu kandmiseks;
  • Riietu vastavalt ilmastiku oludele;
  • Võta endaga kaasa jäänaelad, need on abivahendid, millega saad ennast hädaolukorras aidata. Jäänaelad tuleb panna kaela, kõige pealmise riietuse peale ja nad asetsevad rinnal, et neid vajadusel takistuseta kätte saaks. Jäänaelad on mõeldud abivahendina jääaugust välja ronimiseks;
  • Veekogule minnes on hea panna laetud mobiiltelefon veekindlasse ümbrisesse;
  • Teavita oma lähedasi enne, kui lähed jääle;
  • Võimalusel tuleb kanda spetsiaalselt kalameestele mõeldud ujuvaid riideid ja jalanõudel spetsiaalseid jäänaelu;
  • Tea veekogu nime, millele kavatsed minna, see on vajalik juhuks, kui pead sooritama hädakõne ja selgitama Häirekeskusele oma asukohta.

 

Jääl olles

  • Veendu, et jää kannab sind. Väldi kohti, kus jää võib olla nõrgem;
  • Liigu jääl juba eelnevalt käidud paikades, nii võid kindel olla, et jää kannab sind;
  • Hoidu eemale lahvandustest ja jääpragudest. Nende läheduses on jää nõrgem ja sa võid sellest läbi vajuda;
  • Ära kunagi sõida jääpangaga, kui näed seda kedagi tegemas, siis keela. Jääpank võib kiiresti laguneda ja sellel viibijad vette kukkuda;
  • Kui kuuled jää praksumist, siis lahku viivitamatult jäält. See on signaal, et kusagil on tekkinud jää sisse praod, mis võivad ohustada sinu ohutut viibimist jääl;
  • Väldi liikumist jääl pimedas. Sa võid kaotada orientatsiooni ja sattuda kohta, kus jää ei kanna;
  • Jäätunud veekogul puhub tavapäraselt tuul. Ära unusta, et tuul süvendab külma tunnet ja sul hakkab varem külm, kui tuulevaikses kohas;
  • Ära tarbi jääl olles “külma rohuks” alkoholi, see tekitab petliku sooja tunde, kuid ei peata keha jahtumist.

 

Erinevatel veekogudel esineb alati piirkondi, kus jää on nõrgem. Sellisteks kohtadeks on:

 

  • Kiirevoolulised kohad jõgedes – jää tekkimist segab pidevalt liikumises olevad veekihid;
  • Suubumiskohad – kohad, kus näiteks kaks jõge saavad kokku või koht, kus jõgi suubub järve või merre. Sellistes kohtades takistavad jää teket keerised;
  • Paadisildade tugipostid, roostik, vettelangenud puude võrade ümbrus – kohtades, kus läbi jää on kas sillapostid, taimed ja oksad on jää nõrgem. Jää ei haaku objektiga ja ümber objektide olevate „aukude” toimub veekogu hapnikuvahetus;
  • Allika kohad – veekogud, milles leidub allikaid, jäätuvad alati aeglasemalt. Põhjuseks on allikavee stabiilne temperatuur, mis on alati üle 0º C;
  • Torude suudmed – kohad, kus veekogusse siseneb näiteks reoveetoru. Sealt tulev vesi on soojem võrreldes veekoguga ja jää tekkimine on aeglasem;
  • Laevateede lähedus – piirkondades, kus toimub talvine laevaliiklus lõhutakse jääd regulaarselt. Selliselt hoitakse laevatee jäävaba ja tekitatakse selle lähedusse inimestele ohtlikke pragusid jääs.

 

Veel ohuallikaid: 

  • Jää pinnal on näha erinevat tooni laike – jää värvus/toon viitab ebaühtlasele jää paksusele.

 

Mootorsõidukiga jääl liikumine:

  • Jääle sõites tuleb jälgida kaldal olevaid liiklusmärke. Sisse ja läbisõidu keelumärk ei muutu jää tulekuga kehtetuks. Vali oludele vastav sõidukiirus.
  • Jääl liikudes sõida lahtise turvavööga, ole kindel, et uksed avanevad hõlpsalt ja autos olevad esemed ei takistaks kiiret väljumist autost.
  • Ära tee tarbetuid järske manöövreid. Ära pidurda ega kiirenda järsult. Kahtlastele kohtadele lähenedes kontrolli eelnevalt, kas antud kohta on turvaline läbida. Jäta masin kahtlasest kohast piisavalt kaugele. Ära pargi sõidukeid troppi. Kolonnis liigu ühtlaselt, anna peatumisest teistele varakult märku.
  • Võta kaasa laetud mobiiltelefon, GPS või kompass. Paha ei tee lumelabidas ja puksiirköis pagasnikus. Kontrolli, kas telefonis on olemas vajalikud telefoninumbrid. Peipsil ära unusta ennast ja kaasas olevaid sõpru järvele ja õhtul maha registreerida. Varu veidi aega, esmasel minekul küsitakse kõikide minejate nime ja sünnikuupäeva, helistajalt ka isikukoodi.

 

 

*Allikas: Päästeamet

FastLion CMS

Jääl viibimine

Jääl viibimine

Enne jääle minekut Põhjamaade päästjad soovitavad minna jääle, mille paksus on vähemalt 10 cm Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus pole vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi, mis tegutsemisvõime halvab

Jääl viibimine

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse