Helen Stromi teekond Räpina jaoskonna esinaiseks

“Millal liitusid Naiskodukaitsega ja miks?”

“Liitusin Naiskodukaitsega 2024. aasta maikuus. Minu puhul on aeg Naiskodukaitses liikunud väga kiiresti ja tormiliselt. Kaalusin juba aastaid tagasi, et võiks liituda kas Kaitseliidu või Naiskodukaitsega. Kaitseliitu kaalusin seetõttu, et väga paljud tuttavad kuuluvad organisatsiooni ja mõni on ka palgalisel ametikohal. Naiskodukaitsega liitumist takistas seni enda teadmatus ja laialt levinud valearusaam, et Naiskodukaitses tehakse vaid süüa. Kartsin just oma pika toitlustuse kogemuse tõttu, et mind suunatakse toitlustusse ja just seda ma ei soovinud.

Mingil ajahetkel oma elus tundsin, et mul on vaja panustada oma kogukonda, esiteks vastasin Räpina valla üleskutsele kandideerida külavanemaks. See andis mulle innustust ja julgust rohkem piirkonda panustada. Ma olin ju tegelikult ammu tahtnud ka Naiskodukaitsega liituda, kuid polnud julgenud. Vähemalt viiel korral olin teinud Naiskodukaitse kodulehe lahti ja vaadanud erinevaid kontakte. Mul oli vaja ka enda jaoks selgeks mõelda, kas ma soovin liituda Põlva või Tallinna ringkonnaga, sest elan mõlemas piirkonnas. Valisin Põlva ringkonna ja südame- ning kodulähedase Räpina jaoskonna. Ühel kevadisel päeval võtsin kätte ja saatsin tollasele Räpina jaoskonna esinaisele kirja sooviga liituda. Pärast sisukat vestlust vormistasin dokumendid.”

“Kas jaoskonna esinaise koha vastuvõtmine oli pikalt kaalutud otsus või pigem juhuste kokkusattumus?” 

“2025. aasta veebruaris toimunud üldkoosolekul valiti naisi erinevaid ametikohti täitma ja järg jõudis esinaise valimiseni. Mul ei olnud tol hetkel plaanis vastu võtta ühtegi juhtivat ametikohta, sest selleks ajaks olin olnud ju tegevliige alla aasta. Mäletan seda hetke hästi, kui ringkonna instruktor koos ringkonna juhatuse liikmega mulle üle laua otsa vaatasid, ju ma olin neile oma innukusega juba silma jäänud, ning otsustasin käigupealt, et võin kandideerida, kuid esialgu vaid üheks aastaks. Et kui ametiaeg läbi saab, siis tean, kas jätkan või mitte. Muidugi oli üheks faktoriks ka asjaolu, et aseesinaiseks kandideeris inimene, keda ma teadsin juba eelnevalt ning kes on Naiskodukaitse ridades pikalt olnud.”

“Milline oli Sinu varasem kokkupuude juhtimisega?”

“Juhi rolliga olen ma ka eelnevalt kokku puutunud, alustades restorani juhataja kohast ning lõpetades enda toitlustusettevõtte juhtimisega, sestap ei valmista mulle administratiivsed ülesanded raskusi. Muidugi ei olnud mul õrna aimugi, mida jaoskonna esinaiseks olemine endast kujutab ja mis kohustused on.”

“Millise juhina Sa end iseloomustaksid ja kuidas oled seni jaoskonna juhtimisega enda arvates hakkama saanud?”

“Selle aasta augustis toimunud ringkonna planeerimisseminaril ühte meeskonna mängu läbi tehes tõdesin, et olen juhina pigem kiire ja konkreetne, kipun kõike ise ära tegema. Seetõttu olen nüüd valinud sellise juhtimise, kus kaasan rohkem teisi juhatuse liikmeid ja jagan töökoormust. Milliseks kujuneb minu Naiskodukaitse juhi roll on veel vast vara öelda, sest olen ametis olnud vaid 7 kuud. Suurim väljakutse seisab hetkel veel ees ning selleks on järgmise aasta eelarve koostamine, kuid ka seda teeme koos juhatusega. Naiskodukaitses ei pea end üheski asjas üksi tundma ning inimesi, kelle peale toetada ning kellelt nõu ja abi küsida on palju. Sul ei tule esimestel kordadel protokolli või otsuse vormistamine välja? Pole midagi, selleks on olemas instruktor, kes aitab ning mul on vedanud, et minu ümber on palju inimesi ka väljastpoolt enda jaoskonda, kellele toetuda.” 

“Mida ütled inimesele, kes on juhi kohta kaalunud, kuid ei ole julgenud seda vastu võtta?”

“Võin öelda, et juhi roll ei pea olema midagi, mida karta, sest meil on nii ägedad naised, kellega seda kõike koos teha. Minu eelis on kindlasti eelnev kokkupuude juhtimise, dokumendihalduse, suhtluse ja kõige muuga, kuid see ei ole takistuseks, et miks just sina ei võiks olla uus juht!”