Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Gaasiohutus Gaasiohutus ee Gaasiohutus

Gaasiohutus

Gaasiseadmete ennetavat kontrolli peaks laskma teha mitte harvem kui kord aastas. 

 

Gaasiplahvatusele on iseloomulik, et plahvatuse hetkel sumbub ka tuli, mis plahvatuse tekitas. See tähendab, et harilikult ei teki peale gaasiplahvatust tulekahju.

 

Kõige tähtsamad punktid gaasiseadmete ohutul kasutamisel on:

  • Vedelgaasi (PROPAAN) ballooni ostmisel veendu, et gaasimüügi ettevõte pakub omaltpoolt operatiivset teenust gaasiavarii korral. Hangi maagaasi (metaan) tarnija/käitleja kontaktid (nt infonumber avarii korral) ning veendu, et spetsialistid on vajadusel kättesaadavad.
  • Gaasiseadme paigaldamiseks vali kindlasti ettevõte, millel on sertifitseerimisasutuse väljastatud pädevustunnistus ja gaasitööde juhtivisik. Soovitav on lisaks valida gaasiseadmetega seotud töid teostama isik, kellel on gaasiseadme tootja väljastatud pädevussertifikaat.
  • Kui  juba kasutad gaasiseadet ja plaanid oma eluaseme ümberehitust, kooskõlasta ehitusprojekt kindlasti vastavate ametkondadega: just kooskõlastamata ehitustööde käigus muutub sageli ka gaasiseadme töökeskkond, mis võib viia vingugaasi tekkeni ruumis.
  • Kui elad korrusmajas, veendu, kas hoone ventilatsioon toimib piisavalt.
  • Gaasiseadme regulaarne hooldamine tagab seadme efektiivse toimimise, vähenevad energiakulud ja tagab seadme pikaajalise kasutuse.
  • Täiendava ohutusabinõuna on soovitav paigaldada vingugaasiandur. Kui eluhoonesse lekib vingugaasi, annab andur häiresignaali. Vingugaasianduri paigaldamine on ühekordne kulu ja selle keskmine tööiga on kuni 10 aastat – hiljemalt selle aja möödumisel tuleks see välja vahetada. Selle hind algab 35 eurost.

 

Maagaas

Lisaks suitsugaasile võib lekkida ka maagaas. See on võimalike lekete avastamiseks lõhnastatud. 

 

Kui tunned maagaasi lõhna:

  • sulge gaasikraanid/gaasiballoon ja lülita gaasiseadmed välja,
  • Kui viga on balloonis, peab koheselt kutsuma kohale selle firma, kust balloon on ostetud või teavitama ohust häirekeskust;
  • ava aknad ja tuuluta ruume. Selleks, et oht kindlalt möödas oleks, tuleb tuulutamist teha min 30 minuti vältel (juhul, kui gaasi enam juurde ei tule);
  • ära süüta tuld, ära suitseta, ära lülita sisse/välja elektriseadmeid;
  • eemaldu ohtlikust piirkonnast;
  • teavita juhtunust Päästeametit telefonil 112 ning ka teisi inimesi;
  • võimaluse korral lülita välja elekter.

Maagaas on õhust kergem gaas, mistõttu lekke korral hakkab ta õhuga segunedes kõrgemale tõusma, kuid alati tuleb arvestada, et ventilatsiooni või õhuvahetusega kaasnevad õhuvoolud võivad viia gaasi ka külgsuundades. See tähendab, et üldiselt on lekke korral ohus ülevalpool olevad korterid ja muu, kuid gaas võib liikuda ka kõrvalasuvatesse ruumidesse.

 

Lisainfo: http://www.ohutugaas.ee/

 

 

Vedelgaasi ohud

  • Vedelgaas on kogutud mahutitesse ja selle jaotamine toimub balloonide abil või siis on suurematesse elamurajoonidesse paigaldatud maa-alused gaasimahutid, kust edasi jaotub gaas torustikke mööda.
  • Väga kergesti süttiv ning plahvatav. Plahvatusohtlik, kui 2 – 11 % ruumist on täidetud gaasiga - plahvatuse võib põhjustada isegi staatilisest elektrist tingitud säde. Otseselt mürgine vedelgaasi koostisosa propaan ei ole, kuid suures koguses õhku sattudes võib ta seoses hapniku hulga vähenemisega põhjustada lämbumist. Sisse hingates võib tekitada unisust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu ja nõrkust.
  • Propaan on õhust raskem ja seetõttu vajub gaas lekke korral madalamatesse kohtadesse – ruumi põrandale, süvenditesse, keldritesse, kanalisatsioonikaevudesse jne. Seetõttu on lekke korral ohus peamiselt alumised korterid, keldrid.

 

*Allikad: Päästeamet ja www.ohutugaas.ee

FastLion CMS

Gaasiohutus

Gaasiohutus

Gaasiseadmete ennetavat kontrolli peaks laskma teha mitte harvem kui kord aastas Gaasiplahvatusele on iseloomulik, et plahvatuse hetkel sumbub ka tuli, mis plahvatuse tekitas

Gaasiohutus

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse