Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
4. samm 4 samm Hingamisteede avamine. Õnnetustes, kus ohver on kaotanud teadvuse, võib elupäästjal tekkida vajadus avada kannatanu hingamisteed. Põhjuseks on see, et teadvuse kadudes kaob kannatanul ka lihastoonus ja tema keel vajub neelu peale, sulgedes hingamisteed. Mida ette võtta? samm 4. samm

4. samm

Kersti Podmo¹enski, vabatahtlik esmaabiinstruktor 4. aprillil 2019

Hingamisteede avamine.
Õnnetustes, kus ohver on kaotanud teadvuse, võib elupäästjal tekkida vajadus avada kannatanu hingamisteed. Põhjuseks on see, et teadvuse kadudes kaob kannatanul ka lihastoonus ja tema keel vajub neelu peale, sulgedes hingamisteed. Mida ette võtta?

4. samm
Autor: Andrus Lehtmets

Hingamisteede avamiseks saad, sõltuvalt kannatanu seisundist ja tema liigutamise võimalusest, kasutada kahte lihtsamat meetodit.

Vii kannatanu pea kuklasse ja samal ajal tõsta tema alalõuga. Seda varianti kasuta alati, kui kahtlustad, et kannatanu ei hinga normaalselt. Normaalseks (piisavaks) hingamiseks ei saa lugeda üksikuid, ebaregulaarseid hingetõmbeid või korisevat, lõrisevat ja norskamisele sarnanevat hingamist. Selliste ilmingute puhul saad kannatanu hingamisteed kiiresti avada, kui:

pöörad kannatanu selili;

painutad tema pea kuklasse: asetad oma käe kannatanu otsmikule ja teise käega tõstad kannatanu alalõuga üles, hoidudes vajutamast kaela pehmetele osadele. 

 

Sea kannatanu stabiilsesse küliliasendisse. Külili keeramise meetodeid on väga mitmeid, kasutada võid ükskõik millist, tähtis on, et saavutatud asend:

  • on püsiv, kannatanu ei vaju kõhuli ega selili;
  • tagab vedeliku (sülje ja okse) äravoolu ülemistest hingamisteedest; 
  • väldib võimaluse korral olemasolevate vigastuste süvenemist; 
  • võimalusel ei tekita rindkerele survet, mis takistab hingamist.

Pikka aega kiirabi oodates ja kui kannatanu seisund seda võimaldab, on soovitatav vahetada tema külge umbes iga 30 minuti järel.

 

 

4. samm
Kannatanu stabiilsesse küliliasendisse seadmine
4. samm
Kannatanu stabiilsesse küliliasendisse seadmine
4. samm
Kannatanu stabiilsesse küliliasendisse seadmine

Võõrkeha hingamisteedes

Hingamisteede täieliku või osalise sulgumise võib lisaks teadvusekaotusele põhjustada ka võõrkeha, näiteks toidu, sattumine hingamisteedesse. 

Osalise (kerge) hingamisteede sulguse tunnused:

  • järsult algav läkastushoog;
  • kannatanu lämbumistunne, surmahirm;
  • võimalikult püstine sundasend;
  • kannatanu on suuteline veel rääkima, ent raskustega;
  • häälekas, vilisev hingamine, hingeldamine, hingamispausid;
  • pingutusest ja köhast punetav nägu, sinakad huuled.

 

Täieliku (raske) hingamisteede sulguse tunnused:

  • kannatanu ei suuda hingata;
  • kannatanu ei köhi ega ei suuda rääkida, haarab kätega kõrist;
  • teadvus häguneb kiiresti;
  • nägu muutub kiiresti sinakaks, lillakaks.

 

Esmaabivõtted osalise sulguse puhul:

  • vajadusel painuta kannatanu rindkere ette-alla, pea vöökohast madalamale, toetades ühe käega eestpoolt;
  • juhenda kannatanut tugevalt köhima.

Üldjuhul õnnestub võõrkeha köhaga väljutada, seetõttu ära esialgu muid võtteid rakenda. Kui aga köhimine ei aita ja kannatanu seisund halveneb, siis käitu nii, nagu täieliku sulguse korral.

 

Esmaabivõtted täieliku hingamisteede sulguse korral, kui kannatanu on veel teadvusel:

  • toetades ühe käega eestpoolt, kalluta kannatanu rindkere ette-alla;
  • tee 5 järjestikust järsku lööki kannatanu seljale abaluude vahele;
  • ainult siis, kui löögid abaluude vahele ei aidanud, kasuta Heimlichi võtet.
4. samm

Heimlichi võte:

A) lähene kannatanule selja tagant ja aseta oma käed ümber tema kõhu;

B) aseta rusikas käsi kannatanu roidekaarte vahelisse kolmnurka ning haara teise käega rusikast;

C) tõmba oma kätega jõuliselt, järsu liigutusega sisse-üles 5 korda järjest.

Kui hingamine ikka ei leevendu, korda lööke abaluude vahele ja Heimlichi võtet.

Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, alusta elustamist.

 

Hingamishäired

Lisaks hingamisteede sulgumisele võib ette tulla kiiret reageerimist nõudvaid hingamishäireid, millel on teised põhjused, alates haigusseisunditest (astma, šokk jne) kuni traumadeni (rindekerevigastused). Esmaabi seisukohalt on oluline ära tunda, kas tegemist on potentsiaalselt eluohtliku hingamishäirega, ning anda esmaabi. 

Sellises olukorras taga kannatanule hingamist kergendav sobiv asend (üldjuhul ettepoole kummargil, istuv), rahusta teda, taga soojus ning tee hädaabikutse.

 

Eluohtliku hingamishäire tunnused:

  • väga ebaregulaarne hingamine;
  • tugev hingeldus (üle 30 korra minutis ehk üle 2 korra sekundis;
  • väga aeglane hingamine (alla 10 korra minutis ehk hingamispaus rohkem kui 6 sekundit);
  • rääkimine on raskendatud;
  • sundasend (ettepoole kummargil);
  • sinakas, lillakas näovärv (huuled, nina, kõrvad);
  • hirmutunne (paanika) seoses hingamisraskusega.

Kui hingamisteede avamise järel ei ole normaalset hingamist võimalik tuvastada, alusta kohe südamemassaa¾iga ja kui võimalik, siis ka kunstliku hingamisega. Elustamisteadmisi saad värskendada järgmise KK! numbri abiga. Püsige hinges! 

4. samm

Artikkel ilmus esialgselt ajakirjas Kaitse Kodu!

← Eelmine
3. samm
Järgmine →
5. samm

FastLion CMS

4 samm

4 samm

Autor: Andrus Lehtmets Hingamisteede avamiseks saad, sõltuvalt kannatanu seisundist ja tema liigutamise võimalusest, kasutada kahte lihtsamat meetodit Vii kannatanu pea kuklasse ja samal ajal tõsta tema alalõuga Hingamisteede avamine.Õnnetustes, kus ohver on kaotanud teadvuse, võib elupäästjal tekkida vajadus avada kannatanu hingamisteed. Põhjuseks on see, et teadvuse kadudes kaob kannatanul ka lihastoonus ja tema keel vajub neelu peale, sulgedes hingamisteed. Mida ette võtta?

4. samm

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse