Uudised      KKK      Tegevusplaan      Siseveeb      Kontakt      
Naiskodukaitse arengukava aastani 2020 Naiskodukaitse arengukava aastani 2020 Naiskodukaitse keskkogu 2016, arengukava kinnitamine Naiskodukaitse arengukava aastani 2020

Naiskodukaitse arengukava aastani 2020

 

 

 

 

 

 

 

 

 

N A I S K O D U K A I T S E

A R E N G U K A V A

perioodiks 2016 – 2020

 

 

 

 

 

 

 

Tallinn

 

 

 

2

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................ 3

1 Tegevuse strateegilised alused ........................................................................ 4

     1.1 Missioon .................................................................................................... 4

     1.2 Visioon ...................................................................................................... 4

     1.3 Väärtused ................................................................................................. 4

2 Hetkeolukord ..................................................................................................... 5

     2.1 Alusdokumendid ....................................................................................... 5

     2.2 Väliskeskkonna peamised mõjud ............................................................. 5

     2.3 Sisekeskkonna peamised mõjud .............................................................. 5

     2.4 Riskid ........................................................................................................ 6

         2.4.1 Juhtide järelkasvu puudumise risk. .....................................................6

         2.4.2 Valede ootuste risk. ........................................................................... 6

         2.4.3 Liikmete erialase alarakendatuse risk. .............................................. 6

         2.4.4 Vabatahtlikest distantseerumise risk. ................................................ 6

         2.4.5 Liigse professionaliseerumise risk . .................................................. 6

         2.4.6 Naiskodukaitse meediasõjas ärakasutamise risk. ............................ 6

3 Strateegilised arengueesmärgid ja arendustegevused .................................... 6

3.1 Juhtimine ....................................................................................................... 7

3.1.1 Olukorra kirjeldus ....................................................................................... 7

3.1.2 Strateegilised eesmärgid: ........................................................................... 7

3.2 Väljaõpe ........................................................................................................10

3.2.1 Olukorra kirjeldus .......................................................................................10

3.2.2 Strateegilised eesmärgid ...........................................................................11

3.3 Avalikud suhted ja koostöö ...........................................................................13

3.3.1 Olukorra kirjeldus .......................................................................................13

3.3.2 Strateegilised eesmärgid ...........................................................................14

3.4 Ainelise ressursi haldamine ..........................................................................16

3.4.1 Olukorra kirjeldus .......................................................................................16

3.4.2 Strateegilised eesmärgid ...........................................................................16

 

 

 

3

Sissejuhatus

Käesolev arengukava on strateegiline dokument, mis määratleb visiooni ja eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused Kaitseliidu naisorganisatsiooni Naiskodukaitse (edaspidi ka NKK) jaoks.

Arengukava perioodiks on 2016-2020. Esimene pikema perspektiivi arenguid suunav dokument Naiskodukaitses oli arengukava 2010-2013. Kahe esimese aasta tulemusi hinnati 2011. a lõpu seisuga ning nende alusel koostati arengukava perioodiks 2012-2015.

 

Käesoleva arengukava väljatöötamise käigus analüüsiti Naiskodukaitse hetkeolukorda võrrelduna kehtivas arengukavas püstitatud eesmärkidega, organisatsiooni tugevusi ja nõrkusi erinevate liikmegruppide pilgu läbi ning liikmete ja Kaitseliidu juhtide ootusi arengueesmärkidele. Vastava analüüsi tulemuste alusel seati sihid järgnevaks viieks aastaks.

 

Arengukava koostamisel oli piiranguks asjaolu, et Kaitseliidul tervikuna kehtiv arengukava puudub. Seega võeti aluseks erinevad üksikintervjuud ja -sisendid Kaitseliidu juhtidelt ning peastaabi ja malevate planeerijatelt.

 

Arengukava koostamiseks koguti ideid mitmetelt erinevatelt juhtimistasanditelt. Vastav ajurünnak tehti juhtide õppepäevadel 2014. a lõpus, SWOT-analüüs koostati Naiskodukaitse instruktoritega 2015. a suvel. 2015. a septembris toimusid arengukava seminarid Tallinnas ja Tartus, kus said osaleda kõik soovijad sõltumata staa¾ist või ametikohast. Nimetatud seminaridel osales kokku 37 naiskodukaitsjat 12 ringkonnast. Naiskodukaitse siseveebis on toimunud arutelu missiooni, visiooni ning väärtuste teemal.

Suuniste saamiseks viidi läbi intervjuud Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ning Kaitseliidu Peastaabi ülema Ilmar Tammega, intervjuude läbiviijateks olid vastavalt Airi Tooming ning Riina Kütt.

2015. a detsembris ja 2016. a jaanuaris viidi läbi seminarid valdkondade kaupa.

Juhtimisteemadel rääkisid kaasa Nele Pernits, Ave Proos ja Riina Kütt, väljaõppe valdkonnas Kersti Podmošenski, Ave Rallmann ja Taive Saar ning avalike suhete ja koostöö valdkonnas andsid oma sisendid Ave Proos, Eveli Nõgu, Helen Allas ja Triin Tõnsing. Kogu protsessi juhtis Airi Tooming.

 

Dokumendi projekt saadeti tutvumiseks ning parandusettepanekute esitamiseks

ringkondadesse 2016. a veebruaris.

2015. a 31. detsembri seisuga on Naiskodukaitses 2339 liiget, sh 2230 tegev-, 26 noor-, 51 toetaja- ja 11 auliiget, 21 isikut on oma tegevuse peatanud (Kaitseliidu Peastaabi statistika 2015. a IV kv). Täiskoormusega palgalisi töötajaid on 15, lisaks on 5 osalise koormusega töötajat.

 

 

4

1 Tegevuse strateegilised alused

 

Naiskodukaitse on loomisest peale aidanud kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele ning toetanud naiste ühiskondlikku aktiivsust ja nende sotsiaalsete oskuste arengut. Naistele on antud võimalus suurendada iseenda, oma lähedaste ja laiemalt kogu rahva turvalisust. Läbi oma tegevuse on Naiskodukaitse toetanud Kaitseliidu riigikaitseliste eesmärkide saavutamist.

 

1.1 Missioon

 

Naiskodukaitse on üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse osaledes Kaitseliidu ülesannete täitmisel, kodanike harimisel ning isamaaliste traditsioonide hoidmisel.

 

1.2 Visioon

 

Naiskodukaitse on tulemuslikult riigikaitsesse rakendatud suurima liikmeskonnaga kogu Eestit hõlmav naisorganisatsioon.

Naiskodukaitse on võrdväärseks koostööpartneriks kohalikele kogukondadele ning sõjalistele- ja tsiviilstruktuuridele nii tavaolukorras kui erinevate julgeolekukriiside lahendamisel.

Naiskodukaitse mitmekülgse võimekuse alustaladeks on eesmärgipäraselt ja mitmekülgselt koolitatud liikmeskond.

 

1.3 Väärtused

 

Organiseerumine naistena – Naiskodukaitse ühendab eri põlvkondadest ja erineva sotsiaalse taustaga tegusaid naisi, võimaldades neile mitmekülgset riigikaitselist ja ühiskondlikku tegevust.

 

Vastutus – Naiskodukaitse koondab liikmeid, kes tunnetavad vastutust isamaa ja ühiskonna ees ning on valmis kiiresti reageerima täitmaks vabatahtlikult oma riigikaitselisi kohustusi.

 

Elukestev õpe – Naiskodukaitse on organisatsioon, mis tõstab läbi eneseteostusvõimaluste, üksteiselt õppimise ja koolituste naiste sotsiaalset toimetulekuvõimet. Omandatud teadmised ja oskused on rakendatavad nii organisatsiooni siseselt kui ka väliselt.

 

Turvalisus – Naiskodukaitse aitab oma tegevuse ja hoiakutega kaasa turvalisema elukeskkonna loomisele. Iga Naiskodukaitse liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata.

 

Pärimuse hoidmine – Naiskodukaitse hoiab au sees organisatsiooni traditsioone ja rahvuslikke tavasid ning jäädvustab ja väärtustab organisatsiooni ajalugu.

 

 

5

2 Hetkeolukord

 

2.1 Alusdokumendid

 

Arengukava koostamisel lähtuti järgmistest dokumentidest:

 

1. Kaitseliidu seadus;

2. Kaitseliidu kodukord;

3. Naiskodukaitse põhikiri;

4. Naiskodukaitse arengukava (2012-2015);

5. Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja erialade kirjeldused.

 

2.2 Väliskeskkonna peamised mõjud

 

Võrreldes eelmise arengukava täitmise perioodiga võib globaalseid arenguid pidada veelgi enam ebakindlust tekitavateks. Suureks julgeolekupoliitikat mõjutavaks muutuseks lähiümbruses on relvakonflikt Ukrainas ja sellest tingituna Eestisse toodud NATO väekontingent. Sõda Süürias ja jätkuvalt rahutud Araabiamaad ning Põhja-Aafrika on liikvele ajanud miljonid inimesed, kes suunduvad järjepideva voona Euroopasse. Eesti valmistub vastu võtma sõjapõgenikke ja pagulasi ning võimalik kultuurilise mitmekesisuse kasv riigis tekitab ebakindlust ja vastandumisi.

Igal aastal on Eesti elanikkond väiksem kui aasta varem. Peamiselt lahkutakse

maapiirkondadest ja nn Eesti äärealadelt. See tähendab, et neid inimesi, kes oleksid valmis ja kellel oleks võimalik panustada vabatahtlikult riigikaitsesse, jääb samuti järjest vähemaks. Seetõttu värbab Kaitseliit lisaks oma harjumuspärasele sihtgrupile üha intensiivsemalt ka naisi.

Kaitseliidu sisemised arengud on varasemaga võrreldes tugevalt mõjutatud sagedasest rotatsioonist. Üha enamate kaitseväe taustaga tegevväelaste hulk mõjutab Kaitseliidu organisatsioonikultuuri ja nende valmisolekut mõista vabatahtliku organisatsiooni toimimisloogikat. Erinevate lähenemiste tõttu on edasiliikumine aeglane ning Naiskodukaitse ei saa sageli piisavalt kiiresti või piisaval hulgal oma arenguks vajalikku sisendinfot.

2013. aastal vastu võetud Kaitseliidu seadus annab Naiskodukaitsele struktuuriüksusena vabamad käed, kuid samas ollakse seotud Kaitseliidu peastaapi koondatud tugiprotsessidega. Kehtiva Riigikaitseseadusega on loodud võimalus võtta igal Naiskodukaitse tegevliikmel vabatahtlik riigikaitsekohustus ning see loob organisatsiooni riigikaitseliste aspektide arendamisele uue perspektiivi.

 

2.3 Sisekeskkonna peamised mõjud

 

Naiskodukaitse liikmeskond suureneb stabiilselt, koondades 2015. a lõpuks üle 2300 liikme.

Pea kõikides ringkondades on üle 100 liikme, suuremates juba üle 200. See tähendab, et organisatsiooni juhtimine ning kõikide liikmete eesmärgipärane koolitamine ning kaasamine nõuab üha suuremat pingutust. Paralleelselt on töötatud selle nimel, et olemasolevad liikmed täidaksid oma põhikirjalisi kohustusi: 2015. a osales Naiskodukaitse tegevuses ca 80% liikmetest, liikmemaksu tasumise kohustuse täitis 72% ning baasväljaõppe on täies mahus läbinud 51% liikmetest. Kõik need näitajad on aasta aastalt järjepidevalt paranenud. Üldiselt võib öelda, et liikmed on kohusetundlikud ning motiveeritud täitmaks organisatsioonile pandud ülesandeid.

 

6

Organisatsiooni tugevuseks võib pidada toimivat juhtimissüsteemi, suhteliselt head administreerimisvõimekust ning süsteemset väljaõpet. Samas on liikmete rakendatus kindlatel erialastel ametikohtadel pigem tagasihoidlik.

Nõrkusena tuleb välja tuua, et aktiivsetel liikmetel on oht end ülekoormata, mis võib viia läbipõlemiseni. Juhtide puhul on probleemi üheks tahuks vähene delegeerimisoskus.

 

2.4 Riskid

 

2.4.1 Juhtide järelkasvu puudumise risk.

 

Vabatahtlike juhtide ametikohtadele puudub tihtipeale konkurents, valituks võivad osutuda juhiks vähesobivad inimesed.

 

2.4.2 Valede ootuste risk.

 

Organisatsiooni astudes ei pruugi uus liige saada täit ülevaadet organisatsiooni tegelikest eesmärkidest ning liikme õigustest, kohustustest ning eelistatud väärtustest.

 

2.4.3 Liikmete erialase alarakendatuse risk.

 

Mitmetel erialadel on olukord, kus liikmed saavad küll erialase väljaõppe, ent võimalused rakendatuseks Kaitseliidu ülesannete täitmisel on tagasihoidlikud.

 

2.4.4 Vabatahtlikest distantseerumise risk.

 

Turvakaalutlustel on vabatahtlike jaoks piiratud ligipääs nii ruumidele kui andmetele. Mitmeid andmebaase saavad kasutada vaid palgalised töötajad. See küll vähendab vabatahtlike administreerimiskoormust, ent samas vähendab ka juhtimiseks vajalikke instrumente.

 

2.4.5 Liigse professionaliseerumise risk.

 

Mida rohkem tekib süsteemisiseseid mõisteid, regulatsioone, üldteada lühendeid jne, seda raskemaks muutub uue liikme jaoks organisatsiooni sisseelamine.

 

2.4.6 Naiskodukaitse meediasõjas ärakasutamise risk.

 

Suurema tuntuse ja avaliku huviga kaasneb oht, et organisatsioon võib sattuda meedia negatiivse tähelepanu alla.

 

3 Strateegilised arengueesmärgid ja arendustegevused

 

Aastal 2020 on Naiskodukaitses vähemalt 3200 naist ning Naiskodukaitse jaoskonnad hõlmavad ühtlaselt kogu Eesti. Võimalikult suur hulk liikmeid on kaasatud võrdsel määral organisatsiooni tegevusse ning vähemalt 50% naiskodukaitsjatest on kindel rakendatus Kaitseliidu struktuuris.

 

Väljaõppesüsteemi aluseks on kõiki liikmeid hõlmav ning ühtsetel alustel ja kvaliteetselt läbiviidav baasväljaõpe. Erialane väljaõpe on süsteemne ja kvaliteetne ning võimaldab liikmete rakendamist vastavates funktsioonides erinevates Kaitseliidu struktuurides. Väljaõpe on metoodiliselt kaasaegne ning vabatahtliku õppija vajadusi arvestav.

 

Naiskodukaitse on arvestatav koostööpartner maavalitsustele ja kohalikele omavalitsustele ning organisatsiooni tegevuse erinevad aspektid on kooskõlas laiapindse riigikaitse kontseptsiooniga.

 

Strateegilised arengueesmärgid ja planeeritavad arendustegevused on kirjeldatud järgmistes tegevusvaldkondades:

 

 

7

1. Juhtimine

2. Väljaõpe

3. Avalikud suhted ja koostöö

4. Ainelise ressursi haldamine.

 

3.1 Juhtimine

 

3.1.1 Olukorra kirjeldus

 

Kehtiv Kaitseliidu seadus jõustus 01.04.2013 ning kodukord võeti vastu 10.10.2013. Nende õigusaktidega muutus ka Naiskodukaitse määratlus Kaitseliidu suhtes, kadus senine mõiste eriorganisatsioon, Naiskodukaitsest sai Kaitseliidu struktuuriüksus. Muutusid ka mitmed kollegiaalsete juhtorganite valimise ja toimimisloogikaga seotud aspektid, muuhulgas sai Naiskodukaitse esindatuse Kaitseliidu keskkogul. Naiskodukaitse põhikiri viidi vastavusse

eelnimetatud dokumentidega ning kinnitati KL keskkogul 22.11.2013.

Vastavalt arengukavas sätestatule töötati välja Naiskodukaitse tseremooniate kord, mille NKK keskjuhatus kinnitas 04.02.2015. Samuti on uuendatud ning kinnitatud liiliaristi statuut. Erinevad õigusaktid on liikmetele kättesaadavad Naiskodukaitse siseveebis.

Naiskodukaitse arengukava perioodiks 2012-2015 nägi ette, et selgitatakse välja

ametikohatunnuste ja erialamärkide vajalikkus ning rakendatakse vastavalt väljatöötatud reglementidele. Antud ülesanne on suuremas osas täitmata. Sümboolikakomisjon on teinud liikmete hulgas küsitluse erialakursuste lõpumärkide vajaduse kohta.

Vabatahtlike juhtidega viiakse läbi arenguvestlusi. Siiski ei ole jõutud seda teha oodatud mahus. 2015. a lõpu seisuga on arenguvestlusi läbiviidud 52% juhtidega (arvestatud neid, kes ametis olnud vähemalt 1 aasta).

Jätkuvalt on probleeme juhtide järelkasvuga, liikmed ei soovi võtta juhi ametiga kaasnevat

vastutust ja kohustusi. Samuti on arenguruumi nii ringkonna kui jaoskonna juhatuse liikmete rakendamisel, kohustused kipuvad jääma esi- ja aseesinaise õlule.

Nüüdseks on ringkondades palgalised instruktorid töötanud 7-8 aastat. See on olnud väga oluliseks aluseks korrektse administreerimise ja süsteemse väljaõppe toimimiseks. Samas on ohu kohaks palgaliste väsimine ning ülesannete, õiguste ja kohustuste jagamine vabatahtliku esinaise ja juhatusega.

Revideerimise valdkonnas on tehtud tõhusat tööd keskrevisjonikomisjoni eestvedamisel ja eeskujul. Väljatöötatud on revideerimisjuhend, piirkonniti on toimunud vastavalt vajadusele revideerimisalased õppepäevad. Kehtiv arengukava nägi ette revisjonikomisjoni liikme kursuse kava väljatöötamist ja kursuse rakendamist koostöös KL pearevidendi ja KL Kooliga. Kursus töötati küll välja (ühtsena kogu Kaitseliidule), ent reaalselt läbiviidud on seda vaid korra.

 

3.1.2 Strateegilised eesmärgid:

 

1. Naiskodukaitse on kõikjal Eestis.

 

- Luuakse uusi jaoskondi võimalikult paljudesse piirkondadesse.

- Toetatakse suurte jaoskondade jagunemist väiksemateks ja lihtsamalt

juhitavateks üksusteks.

 

2. Jaoskonnad on iseseisvalt toimivad ja tulemuslikult juhitud.

 

- Arendatakse koostööd kohaliku kogukonnaga.

- Rakendatakse sihtvärbamist juhtimiskogemuse ja -potentsiaaliga inimeste hulgas.

 

 

8

- Täpsustakse vajadust, et alla 20 liikmega jaoskondadel võiks olla väiksem

juhatus.

- Leitakse tasakaal ülesannete mahus ning luuakse selge tööjaotus jaoskonna ja

ringkonna vahel.

- Seatakse jaoskonna tegevuse ja ülesannete fookus: värbamine ja liikmete

hoidmine, koostöö kohalikul tasandil nii KL teiste struktuuriüksuste kui kohaliku

kogukonnaga

 

3. Ringkondade tegevus on eesmärgipärane.

 

- Igas ringkonnas koostatakse aastakäsk, millega seatakse konkreetsed eesmärgid eelseisvaks aastaks.

- Igas ringkonnas koostatakse aruanne eelmisel aastal püstitatud eesmärkide

täitmise kohta.

- Igas ringkonnas toimub kord kolme aasta jooksul juhtimist ja asjaajamist toetav

ülevaate visiit parimate praktikate jagamise eesmärgil. Vastaval kohtumisel

osaleb vähemalt üks palgaline ja üks vabatahtlik mõnest teisest ringkonnast.

- Järgitakse ringkondade tegevuse ja ülesannete fookust: väljaõpe ja erialane

tegevus, sõjalises riigikaitses osalemine, jaoskondade tegevuse koordineerimine.

 

4. Vabatahtlikud juhid on teadlikud oma ülesannetest ning täidavad neid

vastutustundlikult.

 

- Töötatakse välja ringkonna ja jaoskonna juhtimistasandite funktsioonikirjeldused.

- Vabatahtlike juhtidega viiakse läbi arenguvestlused vastavalt arenguvestluste

läbiviimise juhendile.

- Alustavatele juhtidele leitakse vajadusel mentor eelmise juhi või mõne teise

juhtimiskogemusega naiskodukaitsja näol.

- Vabatahtlikele juhtidele tagatakse ligipääs andmebaasides sisalduvale infole.

- Üks kord aastas viiakse läbi üle-eestilised õppepäevad, kus osalejateks on vaid

vabatahtlikud ringkondade esinaised.

- Regulaarselt korraldatakse ringkonnasiseid õppepäevi juhtidele.

- Ringkonnas koostatakse personaalne koolitusplaan igale juhile.

 

5. Vabatahtlikud on motiveeritud.

 

- Kaardistatakse erinevad võimalused liikmete motiveerimiseks ja tunnustamiseks.

- Leitakse võimalusi liikmete tunnustamiseks toetajate (sh erasektori) abiga.

- Tunnustamiseks kasutatakse võimalusi väljastpoolt organisatsiooni (aasta

vabatahtlik, kodanikupäeva aumärk, kutsed tänuüritustele jms) nii üle-eestilisel kui ringkonna tasandil.

- Juurutatakse omatuluvahendite kasutamist tunnustamiseks.

- Pakutakse liikmetele võimalusi osaleda ekspertidena erinevates

projektitöörühmades organisatsiooni arengu heaks.

 

6. Ringkonnainstruktorid on rakendatud parimal võimalikul moel organisatsiooni hüvanguks.

 

- Uuele instruktorile määratakse mentor kogenud instruktori näol.

- Korraldatakse regulaarseid õppepäevi.

- Leitakse võimalusi tööprotsesside otstarbekamaks muutmiseks.

- Ringkonnakogul teeb ringkonnainstruktor ülevaate aasta tegevusest oma

tööülesannete lõikes.

 

9

- Arenguvestluste tulemuste alusel hinnatakse töötaja sobivust ja arenguvõimalusi, vajadusel toetatakse töötajate suundumist sobivamate väljakutsete juurde.

- Minimaalselt iga kolme aasta järel vaadatakse üle tööjaotus instruktori ja

vabatahtlike vahel ning lepitakse kokku, kes täidab milliseid ülesandeid, jäädes

Naiskodukaitse põhikirjas ning instruktori ametijuhendis seatud raamidesse.

 

7. Sisekommunikatsioon toimib heal tasemel ning info jõuab tõrgeteta

organisatsiooni liikmeteni.

 

- Ringkondades testitakse, kas meili-listide kaudu jõuab info kõikide liikmeteni.

Vajadusel toimub andmete uuendamine. Infoedastamine e-maile

mittekasutavatele liikmetele tagatakse alternatiivsete kanalite kaudu.

- Jätkatakse Naiskodukaitse kodulehekülje arendamist, pidades silmas, et ka

ringkondade sektsioonides oleks tasakaalustatud kajastused ringkonna

tegevusest.

- Kaasajastatakse siseveebi tehnilisi võimalusi. Kõik ringkonnad võtavad siseveebi kasutusele minimaalselt staatilise info edastamiseks (juhendid, kontaktid, otsused, tööplaanid jms).

- Koostatakse analüüse, kokkuvõtteid jms ning tutvustatakse neid liikmetele nii üleeestilisel kui ringkondade tasandil.

- Tagatakse koosolekute otsuste kättesaadavus liikmetele.

- Tööprotsesside optimeerimiseks juurutatakse erinevate grupitöövahendite

kasutamist: nt Doodle.com (koosolekute aja kokkuleppimiseks), Google Docs

(registreerumine, tagasiside, ühine tööruum).

- Sisekommunikatsiooni vahendina kasutatakse liikmete mitteformaalseid

kogunemisi (nn naisteõhtud jms).

 

8. Naiskodukaitse revisjonikomisjonide liikmed on pädevad ning nende tegevus toetab igakülgselt Naiskodukaitse arengut.

 

- Selgitatakse välja iga tasandi revisjonikomisjoni liikme koolitusvajadus ning selle tulemusena lahendatakse edaspidine koolitamine ühtse kursuse või regulaarsete seminaridega.

- Ringkondades (võimalusel koostöös naaberringkondadega) korraldatakse

revisjonikomisjonide seminare vastavalt kohalikele vajadustele, nt nn

revideerimisperioodi sissejuhatuseks.

- Vajadusel kaasajastatakse Naiskodukaitse revideerimisjuhendit.

- Töötatakse selle nimel, et revisjonikomisjonide tegevus on väärtustatud ning

juhatused näevad revideerimisaruannete toetavat rolli oma ülesannete täitmisel.

 

9. Organisatsiooni kuulub vähemalt 3200 liiget.

 

- Kasutatakse võimalusi organisatsiooni tutvustamiseks koolides riigikaitseõpetuse raames.

- Organisatsiooni tutvustatakse messidel ja avalikel üritustel, jälgides, et kvantiteet ei ületaks kvaliteeti.

- Naiskodukaitse teeb jätkuvalt koostööd Kodutütardega, soodustades noorte

liitumist Naiskodukaitsega.

- Erilist tähelepanu pööratakse uute liikmete vastuvõtmisele ja sisseelamisele

(personaalne kohtumine, uute liikmete õhtu, videolõigud uuele liikmele KKK

vastustega, mentorprogramm).

- Pikemaajalise staa¾iga ja/või passiivsetele liikmetele leitakse senisest parem

rakendus organisatsiooni tegevuses (nt rakendada personaalset lähenemist,

 

10

kaasatakse mentoritena, juhtidena, senisest suuremad väljakutsed

erialaspetsialisti või instruktorina, revisjon, ühekordne projekt).

 

3.2 Väljaõpe

 

3.2.1 Olukorra kirjeldus

 

Naiskodukaitse väljaõppesüsteemi kirjeldamiseks on koostatud dokument „Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja erialade kirjeldused“. Kaasajastatud versiooni kinnitas NKK keskjuhatus 05.02.2015. Selles on kirjeldatud Naiskodukaitse väljaõppe üldised põhimõtted, määratletud Naiskodukaitse erialagrupid ning kirjeldatud väljaõppe- ja rakendusvõimalused vastavates valdkondades. Dokumendi lisas on toodud vabatahtlike instruktorite ning juhtide koolitusmudelid.

 

Naiskodukaitse baasväljaõppe kursusekava revalveeriti ning kinnitati KL ülema käskkirjaga 10.10.2013. Välja on töötatud baasväljaõppe kursuslase käsiraamat. Ent tuleb tõdeda, et laialdast kasutust pole see leidnud, samuti vajab materjal veel sisulist parendamist. Baasväljaõpet viiakse täies mahus läbi kõikides ringkondades. Ringkondades, kus on rohkem uusi liikmeid, on üksikuid mooduleid tehtud vajadusel kaks korda aastas. Baasväljaõpet viiakse eelistatult läbi oma organisatsiooni liikmetest vabatahtlike instruktorite poolt. Selleks koolitatakse regulaarselt esmaabi ning organisatsiooniõpetuse instruktoreid, samuti on koolitatud toitlustusinstruktoreid. Sõduriõpet viivad läbi külalisinstruktorid või vastava väljaõppega naiskodukaitsjad.

Järjepidevalt on pööratud tähelepanu baasväljaõppe läbiviimise kvaliteedile. Liikmetelt saadud tagasisidest nähtub siiski, et selles esineb ka puudujääke.

Arengukavas aastani 2015 seati eesmärgiks, et baasväljaõppe oleks läbinud 75% tegevliikmetest. Tegelikkuses oli vastav näitaja 2015. a lõpus 51,0%, võrdluseks, 2011. a lõpuks oli BVÕ täies mahus läbinud 38,8% tegevliikmetest. Seega on näitaja nelja aastaga tõusnud küll 12,2%, ent on siiski väga kaugel püstitatud eesmärgist. Üksikmoodulite lõikes on näitajad oluliselt paremad: organisatsiooniõpetust on läbinud 71,1% liikmetest, esmaabi ca 69% ning toitlustamist 64,4% ja sõdurioskusi 65,1% liikmetest.

 

Erialase väljaõppe ja tegevuse paremaks korraldamiseks on loodud kõikides ringkondades erialagrupid. Erialagrupid toimivad aasta aastalt üha paremini, samas on arenguruumi nii administratiivses kui sisulises toimimises. 2015. aasta aruandes ringkondade endi poolt antud hinnangutele tuginedes on parimas seisus toitlustuse erialagrupid (5-palli süsteemis keskmine hinne 3,73), suhteliselt hästi toimivaks peeti ka meditsiinigruppe (keskmine 3,67) ning side ja staabi erialagruppe (3,47).

Erialane väljaõpe toimub süsteemselt üle-eestilisel tasandil. Välja on töötatud vastavad kursusekavad ning neid on pidevalt kaasajastatud. Erialakursuste tase on hea. Ringkondade tasandil süsteemset erialaväljaõpet ei toimu, pigem on tegemist liikmetele huvipakkuvate täiendõpetega (nt lõkketoitude valmistamine, väikelaste esmaabi) ning praktiliste harjutustega (nt esmaabi situatsioonülesannete lahendamine).

 

Uudsena on Naiskodukaitses kasutusele võetud e-õppe võimalused. 2013. aastast viiakse läbi e-kursust Naiskodukaitse administreerimiskursus vabatahtlikule juhile, 2015. aastast toiduhügieeni kursust. Väljatöötamisel on välikokakursuse e-õppe moodul.

 

Arvestuse pidamine liikmete väljaõppelise jm tegevuse kohta toimub andebaasi VAAB baasil. Kuivõrd andmebaasi toimimisel esineb tõrkeid ning võimalused on piiratud, peetakse osades ringkondades paralleelset arvestust käepärasel viisil (Exceli tabelid).

 

 

11

Vabatahtlike instruktorite koolitamine toimub vastavatel kursustel (nt esmaabiinstruktorite kursus). Ühtse andmebaasi loomine olemasolevate instruktorite ja nende taseme kohta on algusjärgus.

Pilootprojektina on toimunud Kaitseliidu perede (eelkõige laste) evakueerimise õppus Tartu ringkonnas Lõuna MKR tellimusel.

 

3.2.2 Strateegilised eesmärgid

 

1. Kõik uued liitujad läbivad Naiskodukaitse baasväljaõppe kahe aasta jooksul, varemliitunute BVÕ läbimise osakaal on tuntavalt tõusnud. Eesmärgiks on, et 70% kõikidest liikmetest on läbinud BVÕ täies mahus.

 

- Moodulite toimumisajad pannakse paika aastaplaanis ning neist peetakse kinni.

- Mooduleid planeeritakse vajadusel rohkem kui üks kord aastas, reageerides

operatiivselt suurema hulga liikmete lisandumisele (nt vajadusel ekstra moodulid

kohapeal uue jaoskonna moodustamisel).

- Liikmetele võimaldatakse moodulite läbimist teises ringkonnas, info ringkondade moodulite toimumisaegadest tehakse siseveebis kättesaadavaks kõikidele liikmetele.

- Tehakse aktiivset ja üheselt mõistetavat selgitustööd, et baasväljaõppe läbimine on iga liikme esmane kohustus.

- Peetakse kinni põhimõttest, et baasväljaõpe on edasise väljaõppe aluseks.

- Varemliitunutele, kel mõni moodul läbimata, lähenetakse personaalselt ning

suunatakse vastavale väljaõppele.

 

2. Naiskodukaitse baasväljaõpet viiakse läbi heal tasemel ja ühtsetel alustel, mis loob olulise eelduse Naiskodukaitse väljaõppesüsteemi eesmärgipäraseks arenguks ja ülesannete täitmiseks.

 

- Baasväljaõppe läbiviimisel kasutatakse eelisjärjekorras Naiskodukaitse

vabatahtlikke instruktoreid, keda koolitatakse valdkonniti regulaarselt tagamaks

õpetamise head kvaliteeti.

- Vabatahtlike instruktorite arengut toetavad Naiskodukaitse palgalised instruktorid ja erialaeksperdid ning läbiviidavat õppetegevust toetatakse läbi pädeva tagasiside andmise. Palgalised instruktorid peavad olema eelnevalt läbinud instruktori treenerikursuse.

- Täiendatakse baasväljaõppe käsiraamatut ning propageeritakse selle kasutamist baasväljaõppe läbiviimisel.

- BVÕ kursusekava revalveeritakse, hinnates, kas kava vastab tegelikule

väljaõppevajadusele.

 

3. Kodanikukaitse kursus on üks osa Naiskodukaitse baasväljaõppest.

Kodanikukaitse kursus on 2020. aastaks sobiv läbiviimiseks kaitseliitlastele ja elanikkonnale.

 

- Töötatakse välja kodanikukaitse kursuse õppekava koos ainekavadega.

- Töötatakse välja alusõppematerjalid (metoodiline juhis).

- Töötatakse välja jaotusmaterjalid baasväljaõppe käsiraamatu osana.

- Hangitakse vajalikud õppevahendid piirkonnapõhiselt.

- Kursuseid hakatakse läbi viima järgmiselt:

 

 

12

AastaKursuste   (moodulite) arv 
20164Igas piirkonnas 1
20178Igas piirkonnas 2
2018vähemalt 8Igas piirkonnas   vähemalt 2
201915Igas ringkonnas 1
2020vähemalt 15Nii palju, et oleks   kaetud kogu koolitusvajadus

 

- Mooduli läbimine muudetakse kohustuslikuks kõikidele, kes liituvad alates 2019.

- Koostöös elanikkonnakaitse rakkerühmaga täpsustatakse kodanikukaitse

kursuse sisu ja eesmärke.

 

4. Erialane väljaõpe on eesmärgipärane ja süsteemne ning võimaldab liikmete rakendamist Kaitseliidu ülesannete täitmisesse.

 

- Kaardistatakse, analüüsitakse ja hinnatakse väljaõppe vajadust tulenevalt

Naiskodukaitsele pandud ootustest (riigikaitseseadus, SA struktuurid, koostöö

pääste ja politseiga jne).

- Koostatakse erialaväljaõppe mudelid, st tuuakse välja, milliste kursuste läbimine on vajalik ja võimalik igal erialal kindla funktsiooni täitmiseks.

- Igale erialale töötatakse välja soovituslikud täiendkoolitused (eesmärgid ja sisu)

läbiviimiseks ringkonna tasandil.

- Erialakursuste kavasid revalveeritakse vastavalt vajadusele.

- Erialakursustest leitakse valdkonnad, mis on sobilikud üle kanda e-õppesse,

töötatakse välja vastavad digiõpiobjektid ning need rakendatakse väljaõppe

osana.

- Kaasatakse nn toetusgrupina organisatsioonisiseseid ja -väliseid eksperte

erialase tegevuse arendamiseks.

- Väljaõppe ühtlase kvaliteedi tagamiseks koostatakse õppematerjale.

- Tuginedes eelnevatele punktidele kaasajastatakse dokumenti Naiskodukaitse

väljaõppe üldised põhimõtted ja erialade kirjeldused eriala väljaõppe kirjelduste

osas.

- Erialaspetsialistide suunamisel väliskoolitustele lähtutakse iga üksiku liikme

pädevusest ning varasemast väljaõppest. Välditakse inimeste juhuslikku sattumist koolitustele.

- Mitmekülgse erialase praktika saamise eesmärgil tehakse koostööd

tsiviilstruktuuridega kontrollõppuste raames (PPA, Päästeamet, kiirabid).

 

5. Naiskodukaitse väljaõpet läbiviivatel instruktoritel on väga head erialased ja õpetamisalased teadmised ning nad on rakendatud vastavalt oma pädevusele ja panustamisvõimalustele.

 

- Arendatakse instruktorite andmebaasi, kuhu koondatakse ka andmed erialase

pädevuse ning õpetamiskogemuse kohta.

- Töötatakse välja erialainstruktorite koolitusmudelid.

- Väljaõppe läbiviimisel rakendatakse läbivalt õppurikeskset ja kaasavat õpet, mis tagab õppurite teadmis- ja oskuskindluse.

- Toetatakse alustavate instruktorite koolitajatee algust, kasutades kogemustega

instruktoreid juhendajatena.

- Korraldatakse üle-eestilisi erialainstruktorite seminare.

 

 

13

- Väljaõppe läbiviimise taseme tõstmiseks ja ühtlustamiseks koostatakse

õppematerjale ja metoodilisi juhiseid.

- Töötatakse välja kodanikukaitse instruktori kursuse õppekava.

- Instruktorite kogukonna omavahelise suhtluse toetamiseks ja kogemuste

vahetamiseks juurutatakse e-keskkonna Ilias kasutamist.

- Pööratakse tähelepanu instruktorite tunnustamisele ja motiveerimisele.

 

6. Kõikidele naiskodukaitsjatele, kes soovivad, leitakse tema oskustele, võimetele ning eelistustele vastav ametikoht Kaitseliidu ettevalmistatavates üksustes.

 

- Töötatakse selle nimel, et võimalikult suur hulk naiskodukaitsjaid leiaksid

konkreetse rakenduse.

- Kaardistatakse võimalikud funktsioonid ja ametikohad, kuhu on mõistlik

rakendada naiskodukaitsjaid.

- Kaardistatakse liikmete pädevused, kogemused ja eelistused igale inimesele

sobivaima rakenduse leidmiseks, kasutades meetmena arenguvestlusi,

mentorsuhteid ning tehes vajadusel vastavaid küsitlusi.

- Tagatakse, et info rakendusvõimaluste ning sellega kaasnevate õiguste ja

kohustuste kohta jõuab iga liikmeni.

- Erialaste oskuste kinnistamiseks ja täiendamiseks praktiseeritakse Kaitseliidu

rahuaegsetes tagalatoetusfunktsioonides (toitlustus, meditsiin, staabitöö jne).

- Kasvatatakse liikmetes tahet olla erialaselt pädev ning rakendada oma oskusi

kindlal ametikohal.

- Erialade funktsioonikirjeldused kohandatakse lähtudes uutest ülesannetest

organisatsioonile (sh elanikkonna kaitse, evakuatsioon).

- Pilootprojektina jätkatakse evakueerimise õppuste läbiviimist.

- Kaardistatakse vajadused sisejulgeoleku struktuuride toetamiseks kriisiolukorras Naiskodukaitse olemasolevate ressursside piires.

 

3.3 Avalikud suhted ja koostöö

 

3.3.1 Olukorra kirjeldus

 

Naiskodukaitse tuntus üle-eestiliselt on aasta aastalt tõusnud. Suuresti on sellele kaasa aidanud mitmed suured projektid (nn kudumisprojektid, Sinilille kampaania). Sellistele projektidele on olnud võrdlemisi lihtne saada kõlapinda, seega on need tugevalt mõjutanud ka Naiskodukaitse kuvandit – kuduv ja heategev organisatsioon. Kallutatud kuvandi tekkimise ohule vaatamata tuleb hinnata nii nende kui mitmete teiste algatuste mõju (nt Aasta naiskodukaitsja valimine) organisatsiooni mainele positiivseks. Viimase kahe aasta

jooksul organisatsiooniga liitunud liikmete hulgas läbiviidud küsitlus näitas, et suur osa liitunutest oli saanud infot TV vahendusel. Seega võib väita, et ka tagasihoidlikus mahus eetriaeg televisioonis on väga suure mõjuga.

 

Regulaarset tööd organisatsiooni tutvustamisel on tehtud ka kohalikul tasandil. Käiakse väljas erinevatel avalikel üritustel ning kajastused tegevusest ilmuvad kohalikes meediaväljaannetes. Üha enamates maakondades toimuvad naiskodukaitsjate eestvedamisel Aasta ema ja Aasta isa valimised ning tänuüritused. Seejuures tehakse võrdväärsete partneritena koostööd nii maavalitsuste kui kohaliku omavalitsuste asutustega.

Väärtustatakse esindusrolli vabariiklikel ja organisatsiooni tähtpäevadel: auvalved, kohalikud paraadid ja pidulikud jalutuskäigud, mälestusüritused jms.

 

 

14

Naiskodukaitse kodulehekülje osas viimastel aastatel suuri arendusi pole tehtud.

Regulaarselt ilmuvad kajastused üle-eestilistest üritustes ja projektidest. Samuti kirjutatakse ringkondade sektsioonides kohalikest üritustest. Viimaste osas paistavad jätkuvalt silma tegevused, mis on naiskodukaitsja jaoks uudsed. Igapäevane väljaõpe pigem kajastamist ei leia, küll aga kirjutatakse suure innuga käsitööõhtutest ja heategevusprojektidest. Siin peitub taas oht ühelaadse kuvandi tekkimiseks.

 

Aktiivselt kasutatakse sotsiaalvõrgustiku Facebook võimalusi. Lisaks tavapärasele kodulehekülje uudiste jagamisele, on seal läbi viidud ka erinevaid organisatsiooni tutvustavaid kampaaniaid. Lisaks üle-eestilisele Naiskodukaitse leheküljele on oma lehed või avatud grupid ka paljudel ringkondadel ning jaoskondadel.

 

Suur töö on tehtud Naiskodukaitse sümboolika korrastamisel. Sümboolikakomisjoni eestvedamisel on koostatud vastav juhend, loodud on kujundusfailid ning regulaarselt juhendatakse ja toetatakse ringkondi sümboolika kasutamisel. Tsentraalselt on välja töötatud ning hangitud erinevaid organisatsiooni tutvustavaid materjale (nn postkaardikomplekt, rannalipud, roll up`id).

 

Iga-aastaselt toimub üle-eestiline avalike suhete kursus, mida uuendati hetkevajadustest lähtuvalt 2014. aastal. Avalike suhete erialagrupi juhtidele toimuvad igal aastal õppepäevad, kus omandatakse täiendavaid oskusi ning jagatakse ringkondade parimaid praktikaid.

 

Koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega on pigem tagasihoidlik. Siseriiklikult on regulaarne koostöö Eesti Politsei Naisühendusega, kellega on muuhulgas mitmel aastal korraldatud avalikkusele suunatud üritust Naistelt naistele. Lisaks toimub projektipõhine koostöö erinevate valitsemisala asutuste ja organisatsioonidega. Väliskoostöö on toimunud pigem tutvumisvisiitide tasandil, sisulisemad kokkupuutepunktid on olnud Soome

Maakaitsekoolituskeskusega.

 

Naiskodukaitse ajaloo uurimiseks ning ajaloopärandi väärtustamiseks on loodud

ajalookomisjon. Igal aastal toimub üle-eestiline ajalooseminar. Läbi on viidud mälestuste kogumise projekt. Iga kahe aasta tagant antakse välja raamatut „Naiskodukaitse tegevuse ülevaade“.

 

3.3.2 Strateegilised eesmärgid

 

1. „Naiskodukaitse on sada korda kuulsam!“

 

- Organisatsiooni värvatakse arvamusliidreid (sh noorema põlvkonna iidolid,

kultuuritegelased).

- Laia ulatusega ühiskonda suunatud projektide puhul kasutatakse ära kõik

võimalused Naiskodukaitse tutvustamiseks (nt Sinilille projekt).

- Iga ringkond viib soovituslikult aastas läbi vähemalt ühe heategevusliku projekti, mille sihtgrupp haakub organisatsiooni peamiste eesmärkidega (riigikaitse, naised, lapsed).

- Organisatsiooni tutvustamisel lähtutakse põhimõttest, et pigem teha vähem, ent

kvaliteetselt ja hea tujuga.

- Arvestades auditooriumi ulatust, kasutatakse maksimaalselt ära võimalused

organisatsiooni tutvustamiseks televisioonis.

- Koolitatakse järjepidevalt liikmeid avalike suhete valdkonnas, lähtudes

põhimõttest, et iga liige on meie visiitkaart.

 

 

15

2. Naiskodukaitse tegevuse kajastamine on regulaarne ja temaatiliselt tasakaalus nii üle-eestilises kui kohalikus meedias.

 

- Koostatakse iga-aastased meediaplaanid nii üle-eestiliselt kui ringkondade

tasandil, pidades silmas, et võimalikud meediakontaktid oleksid planeeritud

tegevusvaldkonniti tasakaalustatult ning aasta lõikes ühtlaselt.

- Koostatakse ning levitatakse regulaarselt pressiteateid. Kohalikul tasandil

saadetakse kutsed ka otse kohalikele ajakirjanikele.

- Kasutatakse ära kohalike meediaväljaannete erinevate rubriikide võimalused, nt jagatakse praktilisi nõuandeid.

- Luuakse kontaktid maakondlike üle-eestilise meedia korrespondentidega.

- Otsitakse võimalusi naiskodukaitsjate tutvustamiseks televisiooni erinevates

saateformaatides.

- Lähtudes naiskodukaitsja erinevatest profiilidest leitakse võimalusi

persoonilugudeks ajakirjades.

 

3. Naiskodukaitse koduleheküljel ja sotsiaalmeedia kanalites edastatav info

organisatsiooni kohta on korrektne, tasakaalustatud ja huvipakkuv.

 

- Järgitakse tasakaalustatuse printsiipi. Ei kajastata ainult liikmete jaoks uut ja

põnevat, vaid ka seda, mis organisatsioonivälise inimese jaoks loob adekvaatse

pildi Naiskodukaitsest.

- Kodulehekülje esilehel kuvatakse vaid kõige kvaliteetsemad kirjutised,

ringkondade rubriigid jäävad vabamalt kasutatavaks ringkonna soovide järgi.

- Kodulehekülge kaasajastatakse pidevalt (nutiseadmetes kasutajasõbralikumaks, uued rubriigid jms).

- Kasutatakse aktiivselt ja järjepidevalt sotsiaalmeedia võimalusi, lisaks

Facebookile võetakse kasutusele ka uusi lahendusi, nt Instagram.

- Kodulehe osana luuakse blogi, mille postitused sisaldavad praktilisi nõuandeid.

- Luuakse tsentraalne pildipank, kus on teemade kaupa kvaliteetsed pildid, mida

saab kasutada organisatsiooni tutvustamiseks.

 

4. Organisatsiooni tutvustavad materjalid on kaasaegsed ja kaasahaaravad.

 

- Tekstilisi materjale (voldikud, infolehed jms) kaasajastatakse pidevalt ja tagatakse nende faktiline korrektsus.

- Organisatsiooni tutvustamiseks töötatakse välja sõnumid, mis on üheselt

arusaadavad kõikide liikmete jaoks.

- Koostatakse ringkondade infovoldikute abistav ja soovituslik formaat.

- Naiskodukaitse tegevusest luuakse erinevaid lühiklippe youtube´i kanalis

levitamiseks.

- Koostatakse Naiskodukaitse dokumentaalfilm.

- Järgides sissetöötatud formaati koostatakse iga kahe aasta järel raamat

Naiskodukaitse tegevuse ülevaade.

- Koostatakse Naiskodukaitse juubelikogumik.

 

5. Koostöö kohaliku kogukonnaga on sisuline ning Naiskodukaitse eesmärke toetav.

 

- Leitakse võimalusi koostööks maavalitsuste tasandil (nt maakondlikud Aasta ema ja Aasta isa valimised).

 

 

16

- Luuakse kontaktid kohalike omavalitsustega koostööks siseturvalisuse valdkonna arendamiseks.

 

6. Naiskodukaitse väliskoostöö toimib sisuliste kontaktide tasandil.

 

- Taastatakse kontaktid Rootsi Lotta organisatsiooniga.

- Jätkatakse väljaõppealast koostööd Soome Maakaitsekoolituskeskusega.

- Leitakse võimalusi erialaspetsialistide rakendamiseks rahvusvahelistel õppustel

(nt staabiassistendid).

- Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu poolt arendatavate projektide raames

panustatakse vajadusel koostöösse Ukraina ja Gruusia riigikaitseliste

organisatsioonidega.

 

3.4 Ainelise ressursi haldamine

 

3.4.1 Olukorra kirjeldus

 

Riigieelarvelised vahendid Naiskodukaitse väljaõppe läbiviimiseks on olnud piisavad. Tulenevalt liikmeskonna kasvust ja tegevuste laienemisest on eelarve igal aastal suurenenud.

Riigieelarvevälised vahendid laekuvad peamiselt liikmemaksust. 2015. aastal tasus liikmemaksu 1534 liiget (so 67,9% liikmetest), seega laekus liikmemaksust 18 408 eurot. Kui arvestada ka liikmemaksust vabastatuid, siis on liikmemaksu tasumise kohustuse täitnute määr 72%. Arengukavas seadsime eesmärgiks, et 2015. a lõpuks on vastav määr 80%, seega jäi eesmärk täitmata. Samas on tulemus aasta-aastalt paranenud. Võrdluseks, et 2010. aastal tasus liikmemaksu 53,3% liikmetest. Liikmemaksudest laekuv tulu jääb ringkondade kasutada. Ringkondades omakorda on mõnel juhul antud liikmemaks kas osaliselt või täielikult jaoskondade kasutada.

Ringkonnad on teeninud omatuluvahendeid ka toitlustusteenust pakkudes. Annetusi on tehtud väga vähesel määral. Üle-eestiliselt laekub omatulu Võsu õppe- ja puhkekeskuse rendist, 2015. aastal oli seda ca 1700 eurot.

Varustatuse osas saab Naiskodukaitse vormielementide hankimise mahtu pidada piisavaks. Kõik aktiivsed tegevliikmed, kes on läbinud BVÕ ning tasunud liikmemaksu, saavad soovi korral Naiskodukaitse vormi. Lisaks on hangitud mantleid, mille puhul on olnud liikmete omaosalus 50%. KV välivormi osas on olukord keerulisem, sest malevate kaudu saavad varustuse peamiselt need, kes on määratud kindlale ametikohale. Samas on palju liikmeid, kel pole küll kohta SA struktuuris, ent käivad õppustel toitlustamas või tagamas õppusi muus

osas.

IT-tehniliste vahendite osas võib pidada palgaliste töötajate olukorda rahuldavaks, sest kõikidel töötajatel on sülearvutid, printimisvõimalus ja muu elementaarne olemas. Keerulisem on olukord vabatahtlike jaoks, nt pole sülearvuteid, mida saaks kursustele kaasa võtta (teatud juhtudel on see vajalik).

 

3.4.2 Strateegilised eesmärgid

 

1. Naiskodukaitse tegevuseks vajalikud eelarvelised vahendid on piisavad, nende kasutamine on vastavuses kehtestatud reeglite ning hea tavaga.

 

- Tagatakse eelarve kasv seoses tegevuste laienemise ja liikmeskonna kasvuga.

- Naiskodukaitse eelarve kasutamine on eesmärgipärane ja efektiivne. Väljaõppe ja muu tegevuse eelarve on tasakaalus.

 

 

17

- Vabatahtlike juhtide kulutused kompenseeritakse vastavalt vajadusele.

- Töötatakse selle nimel, et iga-aastaselt tõuseks liikmemaksu kohustuse täitnute

osakaal.

- Leitakse võimalusi põhitegevusega mitteseotud kulude finantseerimiseks teistest allikatest (annetused, toetused koostööpartneritelt, liikmete omaosalus jms).

 

2. Naiskodukaitse varustatus vormide ja muu inventariga tagab organisatsiooni eesmärgipärase toimimise ja arengu.

 

- Naiskodukaitse aktiivsetele tegevliikmetele tagatakse organisatsiooni poolt

Naiskodukaitse vormi põhielemendid (jakk, seelik, pluus, sidus).

- Koordineeritakse muude vormielementide tsentraalset hankimist (mantlid, kingad, lühikeste varrukatega vormipluusid, kübarad), eelarveliste vahendite olemasolul kaetakse osaliselt nende maksumus.

- Töötatakse välja ja hangitakse vihmakeebid Naiskodukaitse vormiga kandmiseks.

- Tagatakse, et liikmed, kes seda reaalselt vajavad, saavad vormi ja varustuse

väliüritusteks, sõltumata sellest, millisesse struktuuri kuulutakse.

- Ringkonnad varustatakse vajaliku väljaõppeinventariga lähtuvalt erialastest

funktsioonidest.

Naiskodukaitse arengukava aastani 2020
Naiskodukaitse keskkogu 2016, arengukava kinnitamine

FastLion CMS

Naiskodukaitse arengukava aastani 2020

Naiskodukaitse arengukava aastani 2020

N A I S K O D U K A I T S E A R E N G U K A V A perioodiks 2016 – 2020 Tallinn 2 Sisukord Sissejuhatus

Naiskodukaitse arengukava aastani 2020

www.naiskodukaitse.ee © 2024 » Naiskodukaitse