Teenistuskoertega metsas

Osalejate rõõmuks oli kohal kolm teenistuskoera, neist kahega sai läbi proovida inimese otsingut ja jälje ajamist. Vabatahtlikud loomasõbrad peitsid end metsa ja koolitatud kutsad panid oma oskused proovile. Teravamaid elamusi pakkusid jõukasutuskoera kihvad, mis soovijate käsivarrele kindlat haaret pakkusid ja mõneks päevaks kenad sinikad jätsid.

Anti ülevaate Eesti teenistuskoertest ja nende tegevusest. Kõigi koerte nimesid ette ei loetud, kuid saime teada, millistes ametiasutustes teenistuskoerad töötavad, mis on nende tööülesanded, kuidas neid koolitatakse, mis saab pensionieas ja muud põnevat. Saime kiire teoreetilise ülevaate, kuidas otsingurühmana tegutseda ja asusime kambaga „pätti“ püüdma. Samal ajal otsis teine grupp „eksinud seenelist“.

Selgeks sai, et metsa eksinuna kurvalt kännu otsas istudes ei tasu karta, kui järsku hüppab juurde mürakas erksavärvilise vestiga koer ja hakkab energiliselt haukuma. Sama selgeks sai, et pättust teinuna ja metsa pagenuna rõõmsalt kännu otsas istudes tasub karta, kui järsku ilmub põõsast mürakas koer ja hakkab energiliselt haukuma. Kui esimese koera soov on teisi otsijaid leiust teavitada, siis teise koera soov on oma leid tükkideks rebida.

Põnev on asjaolu, et selliste aukartustäratavate tegelaste õpe ja töö käib läbi mängu. Otsingukoer oli paras rõõmurull, kui sai „eksinud seeneliselt“ preemiaks mänguasja hambusse. Isegi tõsise silmavaatega jäljekoer kõndis pärast päti küljest eemaldamist rahulolevalt enda lelu nätsutades laagriplatsi poole.

Lõpuks said soovijad patsutada esimest Kaitseliidu teenistuskoera, kes sai suurepäraselt hakkama sterssimaandaja ülesandega.

Oli tore päev. Registreerides mõtlesin, mida me seal metsas mitu tundi teeme, patsutame kutsud ära, küsime mõne küsimuse ja sõidame koju tagasi. Tegelikkuses aeg lendas. Küsimusi oleks olnud ilmselt veel mitme tunni jagu ja peitust oleks ka veel meeleldi mänginud. Huvitava aruteluteemana visati õhku ka küsimus, kas lisaks koertele võiks kasutada teiste loomaliikide esindajaid. Eisalgu jäädi ses osas küll skeptiliseks, kuid mine tea. Ehk ilmub ühel hetkel sündmuskohalt pagenud päti peidukohta jõukasutussea kärss.

Aitäh koerajuhtidele, kes meile lahkelt oma tööd ja erivahendit tutvustasid! Ja muidugi aitäh koertele, et nad nii asjalikud ja nunnud olid!