Põhja piirkonna uued liikmed läbisid esmaabi baasväljaõppe

Koolitajaks oli Maret Kommer Pärnust, abiõpetajateks Kristiina Pärnik ja Kristiina Vaas, kes alustuseks uurisid, millised on osalejate teadmised meditsiinist/ esmaabist üldse. Selgus, et enamus on nimetatuga väga vähe kokku puutunud, samas mööndi, et tegemist on väga vajaliku ja elulise teemaga.

Kursus keskenduski peamiselt olukorrale, kui leitakse kannatanu. Mida teha? Iga situatsioon on loomulikult erinev, kuid samas on olemas pidepunktid, mida ükskõik millist abi osutades jälgida tuleks. Eeskätt tuleb veenduda, kas ollakse üldse suuteline abi andma. Valesti antud esmaabi võib kannatanu olukorda veelgi halvendada. Samuti peab olema kindel oma võimetes, et mitte panna ohtu oma elu (kui minna päästma uppunut või tooma põlevast majast välja tulekahju ohvrit).

Kuna erinevad õnnetusjuhtumid nõuavad ka erinevaid lahendusi, võeti lähema vaatluse alla esmaabi andmine sagedasemate haiguste ja traumade puhul. Šokk on üks selliseid meditsiinilisi nähtusi, mida esmaabi andja suure tõenäosusega kohtab. Seega sai põhjalikult õpitud šoki tundemärke ja sellega toime tulemist. Ka epilepsia põhjustest, tunnustest ja esmaabist räägiti süvitsi, sest tegemist on levinud haigushooga, mida tõestas fakt, et paljud osalejatest olid ise ühel või teisel moel epilepsiahoo tunnistajateks olnud. Esmaabi õppimisel põletuste, haavade ja luumurdude koral sai lisaks faktiteadmistele ka ise sidumist harjutada ja õiget lahastamist jälgida.

Osaleja Vive kommentaar:
Kui laupäeva hommikul kell helises, oli esimene unine mõte, et pidin ma ennast sinna kirja panema, nii tahaks magada. Aga külm vesi aitas une silmist ja eluvaimu sisse ja peagi istusin Uus-Tataris koolipingis – oli  esmaabi kursus. Ühelt poolt oli see kohustuslik BVÕ moodul, aga teisalt üks vajalik ja korduvat kuulamist vajav ala, sest see tarkus ei jookse küll kellegil mööda külgi maha.

Kaks koolipäeva kujunesid  huvitavateks - õppisime ja kogusime tarkust, vaatasime videosid, kuulasime juhtumeid elust enesest, sidusime ja elustasime Annekest. Peale selle, et see oli üks sisukas koolitus, jääb sellest aga eredana meelde koolituse läbiviija Maret Kommer, kes üllatas suurepärase lektori rolliga. Sama teemat võib mitmeti esitada, aga Maret paneb ennast kuulama, ta jutt on veenev ja huvitav, kuulaja mõte püsib teema juures, ei lähe hajameelselt uitama.

Pühapäeval koju sõites olin tänulik iseendale, et olin üle võimalusest hommikulkaua  magada,  pesta pesu ja kodus koristada  ja läksin koolitusele, sest  peale teadmiste  andis see koolitus ka nii palju energiat ja raputas lahti tööle-koju-tööle-koju rutiinist. Mõtlesin kui palju on NKK-s huvitavaid üritusi ja tihti mõtleme, et ma vist ei lähe, aga tegelikult on elu märksa huvitavam  ise kogedes, mitte  teiste käest kuuldes  kui tore üritus oli. Palju jõudu ja jaksu Maretile ja minuga ühinevad kindlasti  kõik teised osalejad ja tänud ka Kerstile heade toitude eest, sest ega see tarkus nii hästi pähe ei hakkaks kui kõht koriseb.

Pildid galeriis.