Naiskodukaitse põhikiri

NAISKODUKAITSE PÕHIKIRI

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Staatus ja reguleerimisala
(1) Naisorganisatsioon Naiskodukaitse on Kaitseliidu ülema vahetus alluvuses tegutsev Kaitseliidu struktuuriüksus. Naiskodukaitse on 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu juurde asutatud naisorganisatsiooni õigusjärglane.
(2) Põhikirjas sätestatakse Naiskodukaitse täpsemad ülesanded, allüksuste moodustamise, allüksuste kollegiaalsete organite pädevuse, sisemise juhtimise ja korralduse alused, samuti Kaitseliidu ülema ja struktuuriüksuste juhtide õigused ja kohustused Naiskodukaitse suhtes.

§ 2. Üldeesmärk
(1)    Naiskodukaitse on üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon.
(2)    Naiskodukaitse annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse Kaitseliidu ülesannete täitmises osalemise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise kaudu.

§ 3. Ülesanded Naiskodukaitse ülesanded on:
1) osaleda Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsmises ja kodanike julgeoleku kindlustamises;
2) levitada isamaalisi aateid ja süvendada rahvuslikke tundeid Eesti rahvas;
3) aidata kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele;
4) koolitada oma liikmeid, õpetades neid välja vajalike erialaste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades;
5) suurendada kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondlikku aktiivsust;
6) pakkuda liikmetele ja elanikkonnale võimalusi ja väljaõpet toimetuleku parandamiseks erinevates kriisiolukordades;
7) väärtustada keskkonnasäästlikku eluviisi.
 
§ 4. Õigused Naiskodukaitsel on õigus:
1) anda vajalikku väljaõpet ja koolitust;
2) teha koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega;
3) anda välja infokandjaid, sh kogumikke, organisatsiooni tutvustavaid materjale;
4) anda välja autasusid;
5) kasutada Kaitseliidule kuuluvat vara oma tegevuse korraldamiseks;
6) arendada majandustegevust.

§ 5. Juhtsõna ja tõotus
(1) Naiskodukaitsja juhtsõna on „Minu kohus!“.
(2) Naiskodukaitsja tõotus on järgmine: „Mina tunnistan Eesti demokraatliku Vabariigi täielikku iseseisvust ja tema põhiseaduslikku valitsust. Luban ja tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud riigikorda, töötades ausalt Kaitseliidu ja Naiskodukaitse põhimõtete järgi. Kõik ülemate seaduslikud käsud, samuti juhatuse otsused, täidan tõrkumata”.

§ 6. Esindamine
(1) Naiskodukaitse esinaine esindab oma pädevuse piires kogu organisatsiooni.
(2) Naiskodukaitse ringkonna esinaine esindab oma pädevuse piires ringkonda koostööprojektides ja kollegiaalsetes juhtorganites.
(3) Naiskodukaitse jaoskonna esinaine esindab oma pädevuse piires jaoskonda koostööprojektides ja kollegiaalsetes juhtorganites.
(4) Iga naiskodukaitsja esindab organisatsiooni avalikkuse ees, kui ta kannab vormiriietust ja/või osaleb organisatsiooni tegevuses, mistõttu peab iga naiskodukaitsja käituma väärikalt, lugupidavalt ja hoolivalt.

§ 7. Tegevuse koordineerimine ja koostöö
(1) Naiskodukaitse teeb koostööd teiste organisatsioonidega.
(2) Naiskodukaitse teeb koostööd teiste Kaitseliidu struktuuriüksustega, tagamaks parimal moel oma ülesannete täitmine.
(3) Naiskodukaitse ringkond allüksusena saab oma tegevuseks tuge asjaomases ringkonnas tegutsevalt Kaitseliidu malevalt, kes muu hulgas annab kasutada Kaitseliidu ruume, vara ja varustust.
(4) Naiskodukaitse tegevust ringkonna tasandil koordineerib Naiskodukaitse instruktor, kes saab suuniseid ja ülesandeid Naiskodukaitse esinaiselt ning allub töökorralduslikes küsimustes Kaitseliidu malevapealikule. Instruktor abistab ja nõustab ringkonna esinaist, kindlustades koostöö malevaga ning koordineerides vabatahtlike juhtide osalemist Naiskodukaitse töös. Instruktori tööülesanded on sätestatud Naiskodukaitse instruktori ametijuhendis.

§ 8. Järelevalve
(1) Naiskodukaitse kollegiaalsete organite tegevuse vastavust Naiskodukaitse põhikirjale, kehtivale sisemisele töökorraldusele ja muudele regulatsioonidele kontrollivad Naiskodukaitse revisjonikomisjonid.
(2) Naiskodukaitse esinaine võib peatada ringkonna esinaise antud korralduse täitmise.
(3) Ringkonna esinaine võib peatada jaoskonna esinaise antud korralduse täitmise.

§ 9. Asukoht
(1) Naiskodukaitse on üle-eestiline organisatsioon.
(2) Naiskodukaitse postiaadressiks on Toompea 8, 10130 Tallinn.
(3) Naiskodukaitse ringkond on territoriaalne ja asub asjaomases ringkonnas tegutseva Kaitseliidu maleva juures.
(4) Naiskodukaitse ringkond jaguneb jaoskondadeks.

§ 10. Sümbolid
(1) Naiskodukaitsel on üldlipp, ringkondade lipud ja embleem.
(2) Naiskodukaitse sümbolid ja eraldusmärgi kinnitab Naiskodukaitse keskkogu. Naiskodukaitse allüksuste sümbolid kinnitab Naiskodukaitse keskjuhatus.
(3) Naiskodukaitsel on oma üldplank ja kirjaplank.
(4) Naiskodukaitse vormiriietuse kirjelduse ja kandmise korra kehtestab Naiskodukaitse keskkogu.
(5) Naiskodukaitsel on oma teenetemärgid, mille kirjelduse ja statuudi kehtestab Naiskodukaitse keskkogu.
(6) Teenetemärgi õigus on ka Naiskodukaitse ringkondadel. Nende teenetemärkide kirjelduse ja statuudi kehtestab Naiskodukaitse keskjuhatus.

§ 11. Ingliskeelne nimi
(1) Naiskodukaitse ingliskeelne nimi on „Women's Voluntary Defence Organisation (WVDO)“.

2. peatükk LIIKMED

§ 12. Naiskodukaitse liikmed on naiskodukaitsjad.

§ 13. Naiskodukaitse liikmed jagunevad liikmestaatuse alusel järgmiselt:
1) tegevliikmed;
2) noorliikmed;
3) toetajaliikmed;
4) auliikmed.

§ 14. Tegevliige on Kaitseliitu vastu võetud vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.

§ 15. Noorliige on Kaitseliitu vastu võetud 16–18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.

§ 16. Toetajaliige on Kaitseliitu vastu võetud vähemalt 18-aastane füüsiline isik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.
 
§ 17. Naiskodukaitse auliikmeks võib valida eelneva nõusoleku andnud füüsilise isiku, kellel on silmapaistvaid teeneid Naiskodukaitse ees. Naiskodukaitse auliikme valib Kaitseliidu kodukorra alusel Naiskodukaitse keskkogu.

§ 18. Naiskodukaitse ringkonna auliikmeks võib valida eelneva nõusoleku andnud füüsilise isiku, kellel on silmapaistvaid teeneid ringkonna ees. Ringkonna auliikme valib Kaitseliidu kodukorra alusel ringkonnakogu.

§ 19. Naiskodukaitsjal on lisaks Kaitseliidu seaduses ja Kaitseliidu kodukorras sätestatule õigus:
1) võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja muust tegevusest;
2) olla valitud Naiskodukaitse kollegiaalsetesse organitesse või valitavale kohale käesolevas põhikirjas kehtestatud korras;
3) kanda kehtestatud korras Naiskodukaitse vormiriietust, embleeme ja tunnuseid.

§ 20. Naiskodukaitsja kohuseks on lisaks Kaitseliidu seaduses ja Kaitseliidu kodukorras sätestatule võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja tegevusest vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras.

§ 21. Naiskodukaitse liikmeks astumise, üksuse vahetamise ning liikmestaatuse muutmise, peatumise ja lõppemisega seonduv on sätestatud Kaitseliidu kodukorras.

3. peatükk JUHTIMINE, STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED

§ 22. Naiskodukaitse esinaine
(1) Naiskodukaitset juhib Naiskodukaitse esinaine, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale.
(2) Naiskodukaitse esinaisega sõlmib töölepingu Kaitseliidu ülem. Naiskodukaitse keskkogu esitab Kaitseliidu ülemale arvamuse Naiskodukaitse esinaise kandidaadi kohta.
(3) Naiskodukaitse esinaise vahetus alluvuses on Naiskodukaitse esinaise asetäitja, Naiskodukaitse arendusspetsialistid ja ringkondade esinaised.
(4) Naiskodukaitse esinaist asendab tema äraolekul Naiskodukaitse esinaise asetäitja, Naiskodukaitse arendusspetsialist või Naiskodukaitse instruktor.
(5) Naiskodukaitse kesktasandi tegevuse korraldamist ja juhtimist toetavad Naiskodukaitse esinaise asetäitja ja Naiskodukaitse arendusspetsialistid, kelle õigused ja ülesanded on sätestatud ametijuhendis.

§ 23. Naiskodukaitse esinaise ülesanded on lisaks Kaitseliidu kodukorras sätestatule:
1) kutsuda kokku Naiskodukaitse keskjuhatus ja korraldada selle tööd;
2) nimetada ametisse ringkondade esinaised;
3) kinnitada Naiskodukaitse jaoskondade loomine ja likvideerimine.

§ 24. Naiskodukaitse struktuur
(1) Naiskodukaitse allüksused on Naiskodukaitse ringkonnad ja jaoskonnad.
(2) Ringkonnad tegutsevad Kaitseliidu malevate juures. Ringkonna juhtimiseks valitakse ringkonnakogu ja juhatus. Ringkonna tegevuse järelevalvet teostab ringkonna revisjonikomisjon.
(3) Ringkonna esinaine allub vahetult Naiskodukaitse esinaisele.
(4) Naiskodukaitse ringkonnad on Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valga, Viru ja Võrumaa ringkond.
(5) Naiskodukaitse ringkondade allüksused on jaoskonnad. Jaoskonna juhtimiseks kutsutakse kokku üldkoosolek ja valitakse juhatus. Jaoskonna tegevuse järelevalvet teostab jaoskonna revisjonikomisjon või revident.
(6) Ülesannete täitmiseks ja väljaõppe korraldamiseks moodustatakse komisjone, toimkondi ja erialagruppe.

§ 25. Naiskodukaitse allüksuste kollegiaalsed organid
(1) Naiskodukaitse allüksuste kollegiaalsed organid on:
1) ringkonnakogu, ringkonna juhatus ja ringkonna revisjonikomisjon;
2) jaoskonna üldkoosolek, jaoskonna juhatus ja jaoskonna revisjonikomisjon.

(2) Naiskodukaitse allüksuse kollegiaalse organi liikmete valimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1) kollegiaalsesse organisse võib valida tegevliikmeid;
2) kollegiaalsesse organisse ei valita Kaitseliidus töölepingulises suhtes olevat tegevliiget, kelle ametijuhendijärgsed ülesanded on vahetult seotud Naiskodukaitse ülesannete täitmisega;
3) liikmed valitakse kolmeks aastaks;
4) juhatusse ja revisjonikomisjoni valitakse igal aastal vähemalt üks uus liige;
5) selleks et tagada rotatsioon ja järjepidevus, võib erandjuhul valida liikme üheks või kaheks aastaks;
6) juhatuse ja revisjonikomisjoni asendusliige valitakse üheks aastaks;
7) juhatuse ja revisjonikomisjoni asendusliige saab kuni järgmise juhatuse või revisjonikomisjoni liikme valimiseni liikme õigused, kui valitud liige taandab end oma ametikohalt.

(3) Naiskodukaitses on hääleõigus tegevliikmetel.

(4) Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, valituks osutub enim poolthääli saanud kandidaat.

§ 26. Naiskodukaitse keskkogu, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni ülesanded, liikmeks saamine ja liikme volituse kestus on kindlaks määratud Kaitseliidu kodukorras.

1. jagu Naiskodukaitse ringkond

§ 27. Ringkonna esinaine
(1) Naiskodukaitse ringkonda juhib Naiskodukaitse ringkonna esinaine. Ringkonna esinaise valib ringkonnakogu kolmeks aastaks.
(2) Ringkonna esinaist asendab tema äraolekul ringkonna aseesinaine. Ringkonna aseesinaise valib ringkonnakogu kolmeks aastaks.

(3) Ringkonna esinaise ülesanded on:
1) juhtida ringkonna tegevust ja esindada ringkonda;
2) kutsuda kokku ringkonna juhatus ja korraldada selle tööd;
3) viia ellu ringkonna juhatuse ja ringkonnakogu otsused ning teha järelevalvet nende elluviimise üle;
4) koostada koostöös ringkonna juhatuse ja instruktoriga ringkonna tegevusplaan ja eelarve;
5) osaleda ringkonna väljaõppe planeerimises;
6) täita Naiskodukaitse esinaise käske ja korraldusi ning teha järelevalvet nende täitmise üle.

(4) Ringkonna esinaisel on õigus anda välja käskkirju ja korraldusi ringkonna töö korraldamiseks.

§ 28. Ringkonna tegevust toetab Kaitseliidus töötav Naiskodukaitse instruktor, kelle õigused ja ülesanded on sätestatud käesolevas põhikirjas ja ametijuhendis.

§ 29. Ringkonnakogu
(1) Ringkonnakogul osalevad hääleõigusega ringkonna esinaine ja aseesinaine, ringkonnas tegutsevate jaoskondade esinaised ja aseesinaised ning jaoskondade üldkoosolekutel valitud esindajad (kuni 35 liikmelistest jaoskondadest kaks esindajat, üle 35 liikmega jaoskondadest kolm esindajat).
(2) Lisaks eelmises lõikes nimetatule valitakse ringkonnakogusse igast jaoskonnast kolmeks aastaks üks asendusliige. Asendusliige osaleb ringkonnakogul juhul, kui valitud esindaja ei saa osaleda.
(3) Ringkonna revisjonikomisjoni esindaja osaleb ringkonnakogul sõnaõigusega.
(4) Ringkonnakogul võivad osaleda sõnaõigusega vastava ringkonna instruktorid, ringkonna juhatuse liikmed, Naiskodukaitse esinaine ja koosoleku nõusolekul kutsutud külalised.
(5) Ringkonnakogu tuleb kokku vähemalt kord aastas ringkonna juhatuse kutsel. Ringkonnakogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole ringkonnakogu hääleõiguslikest liikmetest, sealhulgas ringkonna esinaine või tema asendajana aseesinaine.

§ 30. Ringkonnakogu ülesanded on:
1) arutada ja otsustada ringkonna tegevust puudutavaid üldisi küsimusi;
2) kinnitada Naiskodukaitse üldiste arengusuundade alusel ringkonna jaoks välja töötatud tegevussuunad;
3) kinnitada ringkonna aastaaruanne;
4) võtta teadmiseks ringkonna revisjonikomisjoni aruanne;
5) valida ringkonna esinaine ja aseesinaine ning juhatuse liikmed ja asendusliige;
6) valida ringkonna revisjonikomisjoni liikmed ja asendusliige;
7) valida ringkonna auliikmed;
8) valida kaks esindajat ja üks asendusliige Naiskodukaitse keskkogusse. Asendusliige osaleb keskkogul juhul, kui valitud esindaja ei saa osaleda.

§ 31. Ringkonna juhatus
(1) Ringkonna juhatuse moodustavad ringkonna esinaine ja aseesinaine ning ringkonnakogu valitud kolm liiget. Igal aastal valitakse vähemalt üks uus ringkonna juhatuse liige. Selleks et tagada rotatsioon ja järjepidevus, võib valida liikme üheks või kaheks aastaks.
(2) Ringkonna juhatuse tööd juhib ringkonna esinaine.
(3) Ringkonna juhatuse kutsub kokku ringkonna esinaine või aseesinaine vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Ringkonna juhatuse liikmel on õigus teha ettepanek kutsuda kokku juhatuse koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm liiget, sealhulgas ringkonna esinaine või aseesinaine.
(4) Ringkonna juhatuse koosolekul võivad osaleda sõnaõigusega Naiskodukaitse esinaine ja koosoleku nõusolekul kutsutud külalised.

§ 32. Ringkonna juhatuse ülesanded on:
1)    korraldada ringkonna tegevust;
2)    töötada välja ringkonna tegevusplaan;
3)    korraldada keskjuhatuse ja ringkonnakogu otsuste täitmine;
4)    koostada ja esitada ringkonnakogule ringkonna tegevusaruanne;
5)    kinnitada ringkonna tegevusplaan ja eelarvetaotlus;
6)    valmistada ette ja kutsuda kokku ringkonnakogu koosolek;
7)    otsustada ringkonna riigieelarveväliste vahendite kasutamise ja teiste majandusküsimuste üle, esitada ringkonnakogule riigieelarveväliste vahendite kasutamise aruanne;
8)    teha otsus ringkonna ergutuste väljaandmise kohta;
9)    korraldada koostööd asjaomase Kaitseliidu maleva juhatusega.

2. jagu Naiskodukaitse jaoskond

§ 33. Jaoskonna loomine
(1) Jaoskonna asutamiskoosolek esitab ringkonna juhatusele jaoskonna loomise ettepaneku. Ettepanekule peab olema lisatud nimekiri vähemalt kümnest asutajast, kellest saavad Naiskodukaitsesse vastuvõtmisel loodava jaoskonna liikmed.
(2) Jaoskonna moodustamise otsuse teeb ringkonna juhatus, selle kinnitab käskkirjaga Naiskodukaitse esinaine.

§ 34. Jaoskond koosneb vähemalt kümnest liikmest.

§ 35. Jaoskonna tegevus lõpetatakse ringkonna juhatuse otsusega. Otsuse tegevuse lõpetamise kohta kinnitab käskkirjaga Naiskodukaitse esinaine.

§ 36. Jaoskonna esinaine
(1) Jaoskonda juhib jaoskonna esinaine. Jaoskonna esinaise valib jaoskonna üldkoosolek kolmeks aastaks.
(2) Jaoskonna esinaist asendab tema äraolekul jaoskonna aseesinaine. Jaoskonna aseesinaise valib jaoskonna üldkoosolek kolmeks aastaks.

§ 37. Jaoskonna esinaise ülesanded on:
1) juhtida jaoskonna tegevust ja esindada jaoskonda;
2) kutsuda kokku jaoskonna juhatus ja korraldada selle tööd;
3) viia ellu jaoskonna juhatuse ja üldkoosoleku otsused ning teha järelevalvet nende elluviimise üle;
4) täita ringkonna esinaise korraldusi ja teha järelevalvet nende täitmise üle;
5) edastada ringkonna esinaisele infot jaoskonna kohta.

§ 38. Jaoskonna üldkoosolek
(1) Jaoskonna üldkoosolekul osalemine on tegevliikme kohustus. Üldkoosolekul osalemise kohustusest saab mõjuvatel põhjustel vabastuse, teavitades sellest eelnevalt jaoskonna juhatust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Jaoskonna tegevliikmed osalevad üldkoosolekul hääleõigusega. Jaoskonna noor- ja toetajaliikmed, ringkonna esinaine ning koosoleku nõusolekul kutsutud külalised võivad üldkoosolekust osa võtta sõnaõigusega.
(3) Jaoskonna üldkoosolek tuleb kokku vähemalt kord aastas jaoskonna juhatuse kutsel.
(4) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole üldkoosolekul osalemise kohustusega tegevliikmetest, sealhulgas jaoskonna esinaine või tema asendajana aseesinaine.

§ 39. Jaoskonna üldkoosoleku ülesanded on:
1) arutada ja otsustada jaoskonna tegevust puudutavaid üldisi küsimusi;
2) kinnitada jaoskonna tegevusaruanne;
3) võtta teadmiseks jaoskonna revisjonikomisjoni aruanne;
4) valida jaoskonna esinaine ja aseesinaine ning juhatuse liikmed ja asendusliikmed;
5) valida jaoskonna revisjonikomisjoni liikmed ja asendusliikmed;
6) valida esindajad ja asendusliige ringkonnakogusse. Asendusliige osaleb ringkonnakogul juhul, kui valitud esindaja ei saa osaleda.

§ 40. Jaoskonna juhatus
(1) Jaoskonna juhatuse moodustavad jaoskonna esinaine ja aseesinaine ning jaoskonna üldkoosoleku valitud kolm liiget. Igal aastal valitakse vähemalt üks uus jaoskonna juhatuse liige. Selleks et tagada rotatsioon ja järjepidevus, võib valida liikme üheks või kaheks aastaks.
(2) Jaoskonna juhatuse tööd juhib jaoskonna esinaine.
(3) Jaoskonna juhatuse kutsub kokku jaoskonna esinaine või aseesinaine vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Jaoskonna juhatuse liikmel on õigus teha ettepanek kutsuda kokku juhatuse koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm liiget, sealhulgas jaoskonna esinaine või aseesinaine.
(4) Jaoskonna juhatuse koosolekul võivad osaleda sõnaõigusega ringkonna esinaine ja koosoleku nõusolekul kutsutud külalised.

§ 41. Jaoskonna juhatuse ülesanded on:
1) korraldada jaoskonna tegevust;
2) koostada ja esitada jaoskonna üldkoosolekul jaoskonna tegevusaruanne;
3) korraldada ringkonna juhatuse ja jaoskonna üldkoosoleku otsuste täitmine;
4) koostada jaoskonna riigieelarveväliste vahendite eelarve ja selle täitmise aruanne vastavate vahendite olemasolul;
5) korraldada võimalusel koostööd asjaomase Kaitseliidu vastava üksuse juhatusega;
6) valmistada ette ja kutsuda kokku jaoskonna üldkoosolek;
7) teha jaoskonna tegev-, noor- ja toetajaliikmete vastuvõtmise ettepanekuid;
8) menetleda Naiskodukaitsest omal soovil välja astujate avaldusi ning teha Naiskodukaitse esinaisele ettepanekud liikmete väljaarvamiseks Naiskodukaitsest;
9) teha Naiskodukaitse esinaisele ettepanekuid liikmete väljaarvamiseks Naiskodukaitsest.

3. jagu Revisjonikomisjonid

§ 42. Naiskodukaitses teostavad järelvalvet:
1) keskrevisjonikomisjon;
2) ringkonna revisjonikomisjon;
3) jaoskonna revisjonikomisjon või revident.

§ 43. Revisjonikomisjoni koosseis
(1) Revisjonikomisjoni kuulub kolm liiget, kelle valivad vastavalt keskkogu, ringkonnakogu või jaoskonna üldkoosolek. Revisjonikomisjoni tööd juhib revisjonikomisjoni esinaine, kelle valib komisjon üheks aastaks oma liikmete seast.
(2) Revisjonikomisjoni valitav liige on soovitatavalt olnud varem sama tasandi juhatuse liige. Revisjonikomisjoni liige ei tohi ühtaegu olla sama tasandi juhatuse liige.

§ 44. Revisjonikomisjoni koosolek
(1) Revisjonikomisjon koguneb vastavalt vajadusele. Protokollitav koosolek peab toimuma vähemalt kord aastas. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik revisjonikomisjoni liikmed. Koosoleku vastava otsuse alusel võivad teha revisjoni ka üksikud komisjoni liikmed.

§ 45. Keskrevisjonikomisjoni ülesanded on sätestatud Kaitseliidu kodukorras.

§ 46. Ringkonna revisjonikomisjon:
1) on aruandekohuslane ringkonnakogu ees;
2) teeb järelvalvet ringkonna juhatuse tegevuse üle;
3) kontrollib ringkonnakogu ja ringkonna juhatuse otsuste täitmist;
4) hindab ringkonnakogu ja ringkonna juhatuse tegevuse vastavust Kaitseliidu seadusele, Kaitseliidu kodukorrale ja Naiskodukaitse põhikirjale ning teistele kehtivatele dokumentidele;
5) koordineerib jaoskondade revisjonikomisjonide tööd ning annab vajadusel jooksva aasta revisjoniks suuniseid;
6) täidab muid ringkonnakogu antud ülesandeid.

§ 47. Jaoskonna revisjonikomisjon või revident:
1) on aruandekohuslane jaoskonna üldkoosoleku ees;
2) teeb järelvalvet jaoskonna juhatuse tegevuse üle;
3) kontrollib jaoskonna üldkoosoleku ja jaoskonna juhatuse otsuste täitmist;
4) hindab jaoskonna üldkoosoleku ja jaoskonna juhatuse tegevuse vastavust Kaitseliidu seadusele, Kaitseliidu kodukorrale ja Naiskodukaitse põhikirjale ning teistele kehtivatele dokumentidele;
5) täidab muid jaoskonna üldkoosoleku antud ülesandeid.

§ 48. Kui jaoskonnas on vähem kui 20 liiget, võib jaoskonna üldkoosoleku otsusega jätta jaoskonna revisjonikomisjoni moodustamata ja valida tegevliikmete seast ühe revidendi, kes teeb revisjoni ja koostab jaoskonna üldkoosolekule esitatava revideerimisaruande.

§ 49. Täpsemad revideerimisjuhised sätestatakse Naiskodukaitse keskkogu kinnitatavas revideerimisjuhendis, mille väljatöötamist koordineerib Naiskodukaitse keskrevisjonikomisjon.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 50. Põhikiri jõustub 22. novembril 2013.