Parimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid tulevad tervitama kaitseminister Urmas Reinsalu , kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja Kaitseliidu Vanematekogu esimees kindral Ants Laaneots. | ||
KRISTI GOLDBERG, NKK Alutaguse ringkond
Oma kadestamisväärse organiseerimisoskusega on ta teinud head tööd Naiskodukaitse tutvustamisel avalikkusele. Kristi on väga mõistev ja toetav kaaslane. Tema jaoks ei ole raskeid ega keerulisi ülesandeid ja tema kindla käe all ei saa teisedki põnnama lüüa. Seda, et ta julgeb võtta vastutust suude ürituste organiseerimisel ja korraldamisel, tõestab kas või Kaitseliidu 95. sünnipäeva tähistamine Narvas.
Leitnant Meelis Tinno on konkreetse jutuga, asjalik ja sõnapidaja mees, kelle sõnad ja teod kokku langevad. Ta on ka mõnusa huumorimeelega. Alati on ta valmis teisi abistama ega hoia oma rikkalikke oskusi, teadmisi ja kogemusi vaka all. Leitnant Meelis Tinnole võib alati loota. Ta on inimene, kellega võib kindlalt luurele minna – ja seda sõna otseses mõttes.
Alates 2006. aastast, mil kodutütrest sirgus naiskodukaitsja, on Ave pühendanud suure osa oma vabast ajast organisatsiooni arendamisele. Ta on täpselt selline, nagu üks naiskodukaitsja peab olema: särav, tegus, eeskujulik ja kohusetundlik. Ave eestvedamisel on läbi viidud mitmeid avalike suhete alaseid koolitusi. Lisaks avalike ürituste korraldamisele on Ave võtnud oma ülesandeks ka ringkonna kodulehe haldamise.
Juba 2012. aasta sõduri baaskursusel Harju malevas kirjutas üks osalenu tagasisidelehele: „N-vbl Kütt on suurepärane instruktor – peale selle, et tal on suurepärased teadmised antud valdkonnas, on tal ka väga head pedagoogilised oskused omandatud teemad õppuritele edasi anda. Tund ei lõpe enne, kui ka viimane sõdur on asjad selgeks saanud.“
Janika haaras Naiskodukaitsega liitudes lennult organisatsiooni põhitõed ja hakkas neid arendama. Ta kuulub avalike suhete gruppi, aga saab hakkama absoluutselt kõigega. Oma südameasjaks on Janika võtnud maleva aastapäevapeol loterii korraldamise. Janika kuulub organisatsiooni terve perega – sealt on esindaja igas Kaitseliidu struktuuriüksuses.
Andreas on isiksusena tõeline pärl: alati rõõmus, algatusvõimeline, pealehakkaja, täis üllatusi ja oskust näha maailma „kastist“ väljapoole. Ta on täpne, käib sõnadega hoolikalt ringi, ennastkehtestav, otsekohene, aus ja alati valmis õigluse eest seisma. Kui ta midagi lubab, siis ta selle ka kindlasti täidab. Inimesed on tema jaoks kõige tähtsamad. Eraelus töötab Andreas Tartu Ülikoolis kriminaalprotsessi lektorina, on Glasgow Ülikooli doktorant ja Tartu Budoklubi instruktor.
Merje põhitegevus on seotud toitlustamisega. Tänuväärne on ka see, et Merje väärtustab enesetäiendamist ning jagab aja jooksul kogutud teadmisi ja oskusi lahkelt algajatele. Nii on tema eestvedamisel korraldatud koostöös Noorte Kotkaste ja Kodutütardega toitlustamisteemalisi üritusi ja tagatud toitlustusgrupi järelkasv. Merje on ka Naiskodukaitse Järva ringkonna rahvatantsurühma Kõver Küünarnukk liige. Igapäevaselt hoolitseb Merje põngerjate eest lasteaias.
Vellot iseloomustavad suur õpihimu ja kohusetunne. Tema põhitegevus Kaitseliidus on peale jaoülema abiks olemise autojuhi roll, kuid pole harv juhus, kui Vello toimetab hoopis tegevusjuhina noortega või on köögis naistele abiks. Enne iga õppust tuleb Vello päev varem malevasse, et endale kõik vajalik korralikult selgeks teha. Kui öeldakse, et relv on sõdurile nagu pruut, siis Vello pruutideks on masinad, millega ta sõidus käib.
Anu on pikki aastaid tegelenud Kärdla linna noortega, ergutanud neid tervislikkusele ja süstinud neisse isamaalisust. Tal on alati aega minna noortega metsa orienteerumistrenni, võistlustele või lihtsalt ära kuulata nende rõõmud ja mured. Anu ütleb ürituste ettevalmistamisel kohe oma nägemuse, arendab lõbusa vestluse ja viib asja põneva teostuseni. Ta on julgustav, aktiivne ja kaasab ka teisi liikmed uusi ülesandeid proovima. Anu töötab keskkonnaametis.
Kahe aastakümne jooksul on veebel Reiseli silmapaistvaim ametikoht Lihula malevkonna pealik. Tema panus kohaliku allüksuse arendamisse oli silmapaistev, eelkõige mitmekesiste koolituste korraldamise ning kohaliku kogukonna kaasamise kaudu. Just tema vedas populaarset patrullvõistlust Sügistorm. Lihula keskkooli riigikaitseõpetajana on ta toonud Kaitseliidu ridadesse mõnegi teotahtelise noore. Kaitseliidu kõrval leiab ta võimalusi osaleda kogukondlikel ettevõtmistel, nagu heakorraüritused, ja ka oma kutsumuse tutvustamine.
Sillele on tundmatud väljendid „ ma ei jaksa“, „ei taha“, „ei jõua“. Tema poolt läbi viidud esmaabi töötoad laagrites ja tegevuspunktid noortevõistlustel on alati põnevalt ja sütitavalt üles ehitatud. Sille kohta on ringkonnakaaslased öelnud: ta on kohusetundlik, võlub oma armsa naeratusega kõiki ja koputab armsalt meie kõikide südametunnistusele. Sille on Põlva ringkonna päike!
Politseis on Rainer Rahasepp töötanud 1995. aastast ja on praegu Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna Põlva konstaablijaoskonna piirkonnavanem. Kaitseliitlasena on Rahasepp osalenud aktiivselt valjaõppes, löönud kaasa riigikaitselaagrite korraldamisel, tutvustanud ja õpetanud kriminaalpreventiivsel eesmärgil maleva noorliikmetele Eesti seadusi. Ka on Rainer aktiivne kaasalööja maleva seltsitegevuses, maleva ja malevkonna suvepäevade korraldamisel. Vabad õhtupoolikud sisustab Rainer ajaloo uurimisega või pühendub oma hobile – numismaatikale.
Maretit iseloomustavad naiskodukaitsjana kõrge vastutus- ja kohusetunne, eneseteostustahe, isamaa-armastus ja positiivses mõttes patriootlik mure Eesti rahva vaimse ja füüsilise tervise parast. Mareti auks tuleks korraldada konkurss „Kakskümmend aastat naiskodukaitsjana“, sest just nii pikka aega ehk pool oma elust on Maret olnud aktiivne ja silmapaistev naiskodukaitsja. Pole vist ringkonda ega malevat, kus Maretit ei teata. Maret ei ole aktiivne ainult oma ringkonnas, vaid kogu Eesti mastaabis, viies läbi esmaabikoolitusi erinevates ringkondades ja koolitajana Kaitseliidu kooli kursustel. Maretit tuntakse kui patriootlikku naiskodukaitsjat, kes kannab isamaalisi aateid nii Naiskodukaitses tegutsedes kui ka teistes eluvaldkondades. Praegu töötab Maret päästeameti ridades.
Eduka üksuse tõmbab käima karismaatiline juht, seda ei saa teha käsu korras, ilma särata. Oma oskusega inimesi kaasa tõmmata ja juhtida on Salmar olnud see katalüsaator, kes on toonud noored tänavalt ja kodudest arvutite tagant Kaitseliidu ridadesse metsalaagritesse, varitsustesse ja rännakutele. Salmari üksuse kaudu on aastaid enim uusi liikmeid tulnud. Nüüdseks on mitmed neist juba missioonimehed, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse Kõrgema Sõjakooli kadetid või kaitseväe väeosade allohvitserid. Noor isa on ka kirglik kalamees.
Kui on vaja midagi korraldada, on Miidi alati olemas: koormusmatkal kohtunik, laskevõistlustel toitlustaja, jaoskonna ürituse ideede välja pakkuja. Ta on Kaiu jaoskonna alustala. Jaoskond on toiminud tänu tema positiivsele ellusuhtumisele ja tahtele edendada Naiskodukaitset mitte ainult Kaiu jaoskonnas, vaid kogu Rapla ringkonnas.
Mari on näidanud ennast suurepärase koolitajana, näiteks instruktorina tegevliikme sõdurioskuste baaskursusel. Tema eriala on meditsiin, praegu omandab ta Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ämmaemanda eriala. Möödunud aastal lõpetas Mari rühmaparameediku erialakursuse, nooremallohvitseride kursuse Tartu malevas ja jõudis osaleda ka Kevadtormil.
Angela kuulub toitlustusgruppi ja on aktiivne staabiassistent. Tema puhul on Naiskodukaitses vaiksest inimesest saanud väga paljudele suur eeskuju oma teadmiste, kohusetunde ning õpihimuga. Angelast on saanud kogemustega toitlustusinstruktor. Ta on alati valmis õppima ning huvitatud sellest, et kõik asjad oleksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Angelat võib lausa nimetada ringkonna südametunnistuseks.
Lisaks Kuressaare malevkonna taastamisele ja maleva rahuaegse struktuuri arendamisele võib eraldi esile tuua lipnik Kase tegevust maleva väljaõppeürituste ja näiteks Orkaani korraldamisel. Möödunud detsembris juhtis Toomas Kask kompaniipealikuna Hiiumaa vabastanud lahingukompaniid. 2013. aastal läbis Toomas Kaitseliidu koolis kompaniiülema kursuse, kaks aastat varem lõpetanud rühmaülema kursusel valiti Toomas parimaks.
Urve aatelisus ja austus Eesti vastu on innustanud paljusid ning ta on oma pühendumisega kõigile eeskujuks. Märkimisväärne on Urve roll organisatsioonikultuuri süvendamisel sisekommunikatsiooni parendamise ning tegevuste kajastamise kaudu. Ta on läbinud esmaabikursused, alguses ise osaledes ja viimased neli aastat instruktorina pühendunult meditsiinirühma täiendõpet korraldades.
Eero ei paista silma mõne üksiku õnnestumise või aastateoga, selle asemel on ta kaitseliitlane, kes seab alati allüksuse saavutused enda omadest kõrgemale. Ka kõrvalseisja näeb tema tööd. Kogu möödunud aasta paistis Eero juhitud jagu silma osavõtliku ja aktiivse meeskonnana. Ta on suutnud oma jaost teha koha, millega tahetakse liituda ja mille kaudu tullakse Kaitseliitu.
Kristi on alates 2012. aastast juhtinud Tallinna ringkonna formeerimisgruppi ja saanud selle üliedukalt toimima. Tema juhtimisel on saavutatud olukord, et kõik grupiliikmed on leidnud soovi korral rakendust maleva õppustel ja ligi kolmandik neist on paigutatud ametlikult väljaõppestruktuuri formeerimispunktidesse. Ka on Kristi olnud noortejuhtide erialagrupi liige ning korraldanud tihti üritusi koos kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütardega.
Malevkonnapealikuna on Tanel aegamisi, ent kindlalt kasvatanud üksikkompanii liikmeskonda, osalenud ise või treeninud sõjalis-sportlikel võistlustel Põhja üksikkompanii võistkonda ja viinud läbi mitmeid väljaõppealaseid üritusi. Seejuures ootab vabatahtlikke ikka mingi rosin: näiteks suusarännak läbi Nõmme linnaosa lõpetamisega Männiku tiirus laskmisega või sisekaitserühma õppus eksootilisel Murru vangla territooriumil.
Ringkonna ainsa laskeinstruktorina on Eva Tartu ringkonna naiskodukaitsjatele tagasi toonud vahepeal kaduma läinud võimaluse spordi- ja tulirelvade õppeks ning praktilisteks laskeharjutusteks. Iseloomuomadustelt on piiril töötav Eva kohusetundlik ja sirgeselgne. Ta ei karda murekohtadest avalikult rääkida ja samas on tal alati varuks konstruktiivsed lahendused.
Tartu maleva akadeemilise malevkonna pealiku aktiivsusstatistika on lausa ehmatav: möödunud septembris 84 ja oktoobris 85 töötundi vabatahtlikku panust. Ta on loonud malevkonna juhtimiseks hästi toimiva meeskonna ja malevkonna liikmeskonda tublisti kasvatanud, tööd hoolega süstematiseerinud ja jõudnud äratada ellu ka vanu traditsioone. Viljar on Tartu Ülikooli tähetorni juhataja.
Piret on vaikne ja tema kohalolekut nagu ei märkagi, aga samas võib teda leida kõikjalt. Nii võib leida Piretit kuskil maitsvaid toite tegemas, Grillfestil ringkonda esindamas, lastele ehete või liivakaartide tegemist õpetamas või hoopis ringkonna või noorte tarbeks õmblemas. Piretist kiirgab südamlikkust, ta on hea huumorimeelega ja hea juhendaja.
Aare on Kaitseliidu taasasutajaliige ning kõik 23 aastat kohusetruu ja aktiivne tegevliige. Ta on jõudnud pidada Helme malevkonna pealiku ametit, on pika staa¾iga laskeinstruktor ja täpsuslaskur ning vaatamata vanusele usaldusväärne igiliikur, kellele võib alati ja igas olukorras kindel olla. 2012. aastal sai ta Valgamaal asuva Linna küla aukodaniku tiitli, mis annab tunnistust tema aktiivsusest ja pühendumisest ka väljaspool Kaitseliitu.
Vaike on aktiivselt tegutsenud laskespordiga ja saavutanud märkimisväärseid kohti nii Viru maleva kui ka Viru ringkonna võistkondade koosseisus. Kauaaegse liikmena on ta alati nõu ja jõuga teistele abiks ja toeks. Vaike on Tapa jaoskonna asutaja ja alustala ning tulihingeline Kodutütarde tegevuse toetaja.
Urmas on rühmavanem, kes kogu nelja liikmeaasta jooksul plaaninud ja viinud läbi rühma laskeväljaõpet, üksikvõitleja väljaõpet ja taktikaharjutusi. Urmase initsiatiivil ja toetusel hooldavad ja remondivad vabatahtlikud maleva transpordivahendeid. Selle kõige kõrvalt jõuab Urmas tegelda ka Tamsalu noorkotkastega. Urmas on töötanud kolm aastat kriminaaljälituse operatiivvolinikuna, praegu on ta aga tegev eraettevõtluses. Kaitseliidu kõrval on Urmasel teinegi hobi – ta on kirglik rallisportlane.
Enely paistab oma tööde ja tegemistega alati silma, olgu siis ringkonna juhatuses või jaoskonna eesotsas. Ta on endise Lääne ringkonna liikmena ehe näide sellest, et kui on soov Naiskodukaitses tegutseda, siis ringkonnavahetus seda huvi ei vähenda. Enely on heatahtlik, temast õhkub alati positiivsust ja ta suudab seda ka teistele juurde anda. Võru ringkonna juhatuse liikmed on öelnud, et kui Enely on koosolekul, on õhkkond kohe päikeselisem.
Võrumaal Aare Hõrna nimi küll tutvustamist ei vaja: igaüks teab teda kui tulihingelist Setu kultuuri edendajat ja metsavendluse huvilist. Tema korraldas Vastseliinas üle-eestilist kõlapinda kogunud konverentsi „Kagu-Eesti metsavendade viimane vastupanu“ ja 13 metsavenna säilmete ümbermatmise detsembris. 14 aastat on Aare olnud Kaitseliidu Rõuge-Vastseliina üksikkompanii kandvaks jõuks. |
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale