Valga ringkond pidas spordipäeva

See traditsiooniline spordipäev  ei ole tavaline võistlus, kuhu iga jaoskond saadab end esindama oma kõige treenitumad sportlased. See on hoopis spordipäev, kuhu iga piirkonna naiskodukaitsja on enam kui oodatud, kus iga naine saab end proovile panna , vahel ka lihtsalt proovile panna oma naeru- ja kannatlikkuse lihased. Sellist sporti ei tasu alahinnata, sest naermine paneb tööle näolihased, rinnalihased ja kõhulihased ning kannalikkust on vaja igal naiskodukaitsjal.

            Hommik algas rõõmsate nägude kogunemisega. Jõgi säras päiksesäras, aga veel rohkem särasid naerusuised, tegutsemishimulised ja „tulgu mis tuleb” entusiasmiga saabuvad naised. Ja siis see tuligi – esimene ülesanne ehk hommikuvõimlemine. „Punane suksu” laulu saatel oli vaja nii hüpata, keerutada kui ka toime tulla naeruga, mida see muusika ja tants vägisi esile kutsusid. Punkte kellelegi ei jagatud, aga positiivse laenguga said kõik premeeritud. Kui juba soe sees, liikus iga jaoskonna võistkond täitma ülesandeid, mis Tõrva jaoskonna naised välja olid mõelnud ja ette valmistanud.

Takistusrada, kus tuleb trossil jõge ületada, maaslamangus roomata või üle takistuste joosta, pole naiskodukaitsjale võõras. Olukorra teeb aga keeruliseks see, kui nähtavust halvendatakse, ja koomiliseks see, kui mingil arusaamatul põhjusel peab raudkastis kaasas kandma ning tervena finišisse kandma toore kanamuna. Aga käsku tuleb täita ja kanamunad jõudsid elusa ning tervena lõpp-punkti, lihtsalt aega kulus erinevalt ja punkte jagati erinevalt.

Kui sporti teha jõe ääres, siis ämbriga vee tassimine aja peale on väga sobilik võistlusülesanne. Aga ei teagi, kas nutta või  naerda, kui see ämber on pisike laste ämber ja sellelegi on augud põhja tehtud. Korraga said treenitud kõik jooksulihased, kükitamisel või kummardamisel töötavad lihased, naerulihased ja ennekõike kannatlikkuse lihased. Sellise rassimise eest saadud punktid olid kindlasti kõige magusamad.

            Pikasillas oli täpsuse laskmiseks püsti pandud ajutine lasketiir.  Eesmärk oli nagu ikka täpsuslaskmisel võimalikult täpselt sihtmärki tabada. Aga ... aga sellel spordipäeval ei saanud see olla ega olnudki tavaline  lasketiir. Niisiis olid sihtmärgiks maasse torgatud väiksed liblikapüüdmise võrgud ja ilmselgelt ei antud kätte ka R-20 Rahesid vaid valikus oli mitmeid erinevaid Nerfe. Uue relvaga harjumiseks sai teha mõned proovilasud ja siis läks juba võistluseks. Lasti nii pikali- kui püstiasendist, prooviti nii püstoleid kui automaatrelvi, tabamuseta ei lahkunud lasketiirust ükski võistkond.

Inimese aju on nagu lihased, mida saab treenides arendada, nii siis treenisid naised oma aju spetsiaalselt selleks spordipäevaks Aliase mängu järgi valmis tehtud Naiskodukaitse sõnaseletusmänguga. Kõik sõnad, mida tuli oma võistkonnale seletama hakata, olid Naiskodukaitse organisatsiooniga, kriisivarudega ja evakuatsioonirühmaga seotud. Peab tunnistama, et ajutreeningut oli kodus korralikult tehtud ja Naiskodukaitsega seotud võimalikud sõnad kenasti selged. Mõned asjad on kohe nii lihasmällu jäänud, et kui  oli tarvis seletada sõna „enesekaitse”, siis hakkasid seletajad rabelema nagu nad päriselt püüaksid end kaitsta.

            Ellujäämise oskuse juures on oluline osata toitu hankida ning jõe ääres oleks loogiline, et püütakse toiduks kala. Aga et sellel spordipäeval polnud miski päris tavaline, siis loomulikult ei olnud võistluse ülesandeks jõe ääres kala püüda. Naised said küll õnged, aga õngedel polnud isegi konkse ja õngedega tuli toimetada veekogu asemel keset suurt  muruplatsi, kuhu Tõrva Kalameeste Klubi kalamehed olid märklauad asetanud. Väga õige, et enne konksudega pilliroo ja puuokste ründamist tuleks teha kuiva maal trenni. Aga saagita ei jäänud keegi, sest punkte, lihtsalt erinevas koguses, jagus kõigile.

Kui on rand, päikesepaiste ja energiast pakatavad naised, siis on rannavõrkpall päeva viimaseks võistlusalaks igati sobilik.  Kas ka see võistlus oli tavapärasest erinev? Ei, üldsegi mitte. Nagu võrkpallis ikka, oli mänguväljaku võrk kaetud musta kilega, et vastasvõistkond sind ei näeks. Nagu tavaliselt ikka, olid võistlejatel palli vastuvõtmiseks ja tagasi löömiseks mitte paljad käed vaid kahe mängija vahel olevad saunalinad. Nagu alati võrkpalli mängimise ajal naersid naised lakkamatult, sest  see ongi ülinaljakas mäng.

            Päeva lõpuks said kõik lihased treenitud, ka need lihased, mille olemasolust naised teadlikud polnud. Tänati kahte külalisvõistkonda, kes pinget lisasid, ja jagati välja tänukirjad osalejatele. Võitjate auhind oli õige magus ja igat pingutust väärt – neil on au korraldada Naiskodukaitse Valga ringkonna spordipäev järgmisel aastal. Palju õnne võidu puhul Tõlliste jaoskond ja kohtumiseni järgmisel spordipäeval!

            Sportimiseni ja naermiseni!