24 h matk Karulas

Võru jaoskond kutsus meie ringkonna liikmeid septembri teisel laupäeval 24 tunni matkale. Kutse selles põnevuses osaleda võttis vastu meist siiski vaid 12 liiget. Tinglik start Karula Rahvuspargi külastuskeskusse sai alguse juba Rannatare esisest parklast, hetkest kui toimus autodesse jagunemine.

Kohale jõudes toimus kõigepealt enda nn matkameeleolule häälestamine Kaia valmis hakitud kartulisalatiga… ja kindel valik sinna juurde olid ka kommid. Kuniks me end ühel pool maja nö tankisime, oli teisele poole hoone õuele tekkinud miiniväli, millelt tuli igal meist juhendaja abil kuid seotud silmadega (ja ise õhku lendamata) päästa lepatriinud.

Kell 15+ sättisime end loodusgiid Paula (Solvak) sabas Ähijärve äärde minema. Meie kõnniteekond sai giidi poolt emotsioonide rohket vürtsi nii pärimuste, kui legendide ja ka tõeste lugude või inimeste tehtud tegude kaudu. Meile anti teada, et Ähijärve ääres võib kevaditi veel leida õitsemas nii kullerkuppe kui ka pääsusilmi. Mustlased on end jäädvustanud sealse vana veski põlengusse, nähtud said ka kunagised vaigumännid ja pildid tehtud Väikesest ja Suurest Saarjärvest. Parim vaade paikkonna pinnavormidele avanes kahtlemata Mäekonnu (Hauka) Tornimäe tornist, kus sai päriselt ka igast ilmakaarest tuttavaid kohti otsitud ja vaateid imetletud-pildistatud. Hauka talu karjaaia „pruuni kullavälja“ edukat läbimist premeeris lõpuvaatena ka punt kirjusid vasikaid, kellest mitmel otsmikel helendamas valged südamed. Värtemäe talu maade metsatukas rääkis giid mesinduse varasemat ajalugu ning meie uurisime lähemalt vanu tarupedäjaid.

13+tuhat sammu tehtud, maandusime matkaringilt üsnagi arvestatava seenesaagiga puhkekoha kööki, et valmistada ühiselt meile õhtusöök. Edasi juba jätkus vestlusring suitsusaunas ja mõnel meist ka laternavalgel paar suplust Ähijärves. Õhturivistuse järgselt võistkondadeks loendatutena pidime piltide põhjal arvama ära nendega mõeldud laulud. Peab ütlema, et nii mõnigi pilt rääkis ikka rohkem kui ühest laulust.

Pühapäeva hommikuvõimlemiseks sättis Silja mängima Rootsi 2025 eurolaulu „Bara Bara Batsu“ ehk saunaloo ja näitas järgimiseks ette ka vastavad line-dance sammud, siis alles avanes pääs hommikusöögile.

Ühte korralikku pühapäeva hommikusse kuuluvad (peale kohvi muidugi) ikka ka pannkoogid… ja neid Võru jaoskonna esinaine Kaia meile lahkelt ka küpsetas. Pannkoogihommiku järgselt püüdsime paberil etteantud emotikonide rivistustele sobivaid sõnavasteid leida.

Seejärel olimegi juba huviga kuulamas meie laupäevase retkejuhi esitlust, kes rääkis ja näitlikustas Karula rahvuspargi ja selle paikkonna üldist ajaloolist ning geograafilist kujunemist, mida ilmestasid nimede ja kohtadega seotud legendid. Hea tõlgendus kuuldud kujunemisloole kõlas, et Karula on jääaegse liiklusõnnetuse tulemus. Karula küngastel saab giidiga matkal „Karula karvane“ osaleda ka talvel, kus mõlemal päeval läbitakse ca 20 km.

Vahest peabki omavahel lihtsalt, kohustuste vabalt kokku saama nii, et ei võistle ega tõtta midagi aja peale tegema. Et oleks aega omadega koos olla, ühiselt matkata, kas-või süüagi teha ja nö sektsioonides töötada. Sellised hetked annavad taipamisi meid ümbritsevate kaaslaste hobidest, nende tehtavatest töödest, eludest üldse ja ka mõtetest meie organisatsioonis. Need kokkusaamised liidavad meid ja on ilmselgelt vajalikud, et võistlustel ja õppustel ringkonnana edukas olla.

Tänud korraldamast ja matkale kutsumast, Võru jaoskond!

An4