Orkaani ajal andis Naiskodukaitse evakuatsioonirühm küpsuseksami

Nende tutvumiskäigu ajaks oli registreeritud ja majutatud ligemale 80 igas vanuses ja erinevate harjumustega sisepõgenikku, kes õppuse legendi järgi olid vaenuliku MURINUSE rünnakuohu eest põgenenud Tallinnast ja Harjumaalt ning suundusid Lääne-Eestisse, et jõuda kas Hiiu- või Saaremaale.

Valitsus kehtestas riigis kõrgendatud kaitsevalmiduse ja eriolukorra ning humanitaarkriisi leevendamiseks andis valitsus Päästeametile korralduse, et alustada Lääne regioonis ulatuslikku evakuatsiooni. Päästeamet esitas Kaitseliidule ametiabi taotluse kasutada Pärnumaa ja Lääne malevate naiskodukaitsjaid, mille Kaitseliidu ülem heaks kiitis.

Heakskiit tähendas seda, et laupäeva hommikul kella kuuest alustas Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna evakuatsioonirühma personalimeeskond eesotsas ülem Kirsti Tooduga põgenike vastuvõtukoha, see on Raeküla koolimaja, ruumide kaardistamist. Tund hiljem saabusid reguleerimis-, logistika-, toitlustuse-, meditsiini-, avalike suhete ja tegevusjuhtide meeskonna ülemad ja liikmed ning julgestusmeeskond.

Esimesed sisepõgenikud saabusid kella üheksa paiku.

Evakuatsioonirühma meeskonnad panid proovile nii lemmikloomaga saabunud kui ka väga närvilised ja oma mõtteid ülikõva häälega väljendajad.

Päästeamet korraldas kooli võimlasse välivoodid ja avar ruum eraldati kahe vahekardinaga, et ennast saaksid privaatselt tunda mehed, naised ja pered. Toitlustusmeeskond pani õue peal katlad tööle ja lõunasöök valmistas kõigile head meelt.

Mõned sisepõgenikud said ühenduse sugulastega, nii et ööbima jäi neid 40 ringis.

Öö möödus rahulikult. Hilisõhtune intsident, kus tundmatud relvastatud jõud püüdsid tungida põgenikekeskusesse ja mille valves olnud kaitseliitlased oskuslikult tõrjusid, lõppes meditsiiniteenistuses kahele „kannatanule” esmaabi andmisega.

Õhtul tekitas ärevust elektrikatkestus, kuid koolimajas on generaator, mis tagas avariivalgustuse. Vool tuli tagasi paarikümne minuti pärast.

Köök alutas tööd pühapäeva hommikul kuuest. Neljaviljapuder valmis kaheksaks.

Sööjatest ülejäänud toidu korraldasime Pärnu kodutute varjupaika, kus tänusõnu võlgu ei jäetud.

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna evakuatsioonirühma avalike suhete meeskonnaülem Ivi Korju seljatas kahtlejad ja tegi noorkotka Marten Leoski kaasabil sisepõgenikega hommikuvõimlemist, sest „veri tuleb käima saada”.

Kuidas võõras kohas magamine oli, selle peale teatas üks nii seitsmene kutt, et hea.

Avalike suhete meeskonna liikmed Ave Aaslaid ja Pille Perner aitasid sisustada evakueeritavate aega koostöös Punase Ristiga, kutsudes neid esmaabi koolitusele (huvilisi kogunes arvukalt) ja saali spordimängule, sest mõlemal on organiseerimiskogemus. Lisaks täitsid vaba aega kodutütred Karola Kivimurru, Gertrud Vaeno, Mirjam Reiväli ja mitmed teised, kes viisid läbi seltskondlikke mänge, aga jagasid ka matkakoti pakkimise tarkusi ning kiitsid Ole Valmis! mobiilirakenduse asjalikku sisu.

Meeskonna infotundi alustas evakuatsioonirühma ülem Paula Perner talle omaselt kindla sõnaga, kuulates toimkondade juhtide arvamusi ja probleeme. Iga tunni järel staapi välknõupidamisele kogunenute lühiaruannetest selgus, et operatiivse tegutsemise järel olid lahendatud probleemid, mis eelmisel kokkusaamisel tõstatusid.

Kell 10.45 pandi evakuatsioonirühm uue katsumise ette, sest majja siseneid kaks hidžaabis naist, kes oskasid vaid araabia keelt. Registreerijad panid kirja nende sisenemise kellaaja ja kinnitasid käepaela. Seepeale läksid naised, koraan kaenlas, fuajeest läbi teisele korrusele juba valve all.

Teisel korrusel on palvetuba, kuhu vaikivad naised kehakeelt kasutades suunati. Usukohase palvetamise jaoks vajasid nad vaipa. Lahendus: lebomatt. Pool tundi suundusid naised majast välja. Nendega araabia keeles suhtlemise ainus kiirvõimalus oli Google'i häältõlge.

Pärast seda, kui evakuatsioonirühmale anti luba hakata punkti sulgema, said ka turvaliselt majutatavad teada, et ohuolukord riigis on möödas ja nad võivad koju pöörduda.