Naiskodukaitse tegevuse taasloomine Pärnumaal

Sõjaeelne tegevus

Esimene Naiskodukaitse jaoskond loodi Pärnumaal täpselt pool aastat pärast Eesti esimeste Kaitseliidu naisüksuste loomist. Kui Tallinna Kalevi malevkonna juurde loodi Lindade kompanii 1924. aasta detsembris, siis Mõisaküla jaoskond asutati 28. juunil 1925. Järgmisena loodi jaoskonnad Karksisse, Pärnu-Jakobisse (Pärnu-Jaagupisse) ja Vändrasse.

Naiskodukaitse üksused ühendati ühtseks organisastsiooniks 2. septembril 1927, mil määratleti Naiskodukaitse ülesanded, liikmete õigused ja kohustused, varad ja juhtimine.

Pärnumaa Maleva pealik kapten Adamson kutsus Pärnumaa Naiskodukaitse esimese ringkonnakogu kokku 8. detsembriks 1927. Seda kuupäeva võib lugeda meie ringkonna sünnihetkeks. Esimeseks esinaiseks sai Pärnumaa ringkonnas Helene Johani, kes neli aastat hiljem algatas ka Kodutütarde organisatsiooni organiseerimise.

20. augustil 1931 sai ringkonna esinaiseks Elsa Lippmaa. Pr Lippmaa oli aastatel 1926–1929 ja 1936–1937 Eametsa Algkooli juhataja ning 1929–1936 Sauga algkooli õpetaja. 1928 sai ta Naiskodukaitse Sauga jaoskonna esinaiseks ja 20. augustil 1931 Pärnumaa ringkonna esinaiseks. Lisaks muule oli ka Pärnu Põllumeeste Konvendi liige. Kahjuks jäi Elsa Lippmaa elutee lühikeseks, ta suri raske haiguse tagajärjel juba 1937. aastal, olles ainult 28-aastane.

Tänapäeval kogunevad Pärnumaa naiskodukaitsjad Naiskodukaitse iga-aastasel mälestuspäeval, 24. aprillil Vana-Pärnu kalmistul Elsa Lippmaa haual, mis imekombel jäi sõjas ja sõjajärgsel ajal puutumata.

Tema järel sai Pärnumaa ringkonna esinaiseks Veera Laurits.

Sõjaeelsel ajal oli kolmes suuremas maakonnakeskuses lisaks maakonna organisatsioonile ka linnas eraldi Naiskodukaitse ringkond. Pärnu linna loodi ringkond 21. septembril 1933. a.

Pärnu ringkonna esimene esinaine oli Meta Timusk, kes asus ametisse aastal 1933. Pr Timusk oli ka Kodutütarde Pärnu Ringkonna vanem ning aastatel 1933-1936 NKK Keskjuhatuse revisjonikomisjoni esinaine.

Pärnu ringkond jaotati seitsmeks jaoskonnaks 23. novembril 1937. aastal. Samal ajal oli Pärnumaa ringkonnas jaoskondi juba 40.

Naiskodukaitse tegevus keelustati 1940. aasta 27. juunil, mil lõpetati ka Kaitseliidu tegevus.

.

Taasloomisest tänapäevani

Kaitseliidu taasasutamisest läks mööda kolm aastat ja Naiskodukaitse taasloomisest kaks aastat päevani, mil taastati Naiskodukaitse tegevus Pärnumaal.

14. mail 1993. aastal ilmus ajalehes Kaitseliidu kutse Naiskodukaitse taasloomiseks. Toona kutsuti naisi praeguse öökubi Miraaž majja, kus olid ka Kaitseliidu ruumid. Kaitseliidul oli tarvis saata Võrumaale Sännasse Naiskodukaitse üleriigilisele kokkusaamisele oma võistkond ja see tekitas meestes vajaduse hakata ka naisorganisatsiooni taastama.

Kokkusaamisele tuli kaks julget naist – Ingrid Sõber ja Tiina Aluste (praegu Aluste-Bärlin). Nemad läksid mõned päevad hiljem ka suvepäevadele, kus pidid tegema topelttööd – oodatud olid neljaliikmelised naiskonnad, kuid kahekesi tuli neil kõiki ülesandeid kaks korda läbi teha.

Võistluse järel, 27. mail, ilmus Pärnu Postimehes võistluse kokkuvõte ja üleskutse naistele tulla kokku 5. juunil Naiskodukaitse taasloomise koosolekule.

Taasloomise koosolekule tuli kokku naisi juba kaheksa. Ringkonna esinaiseks valiti Tiina Aluste. Seda päeva tähistatakse Pärnumaa ringkonnas ka ringkonna suurima tähtpäevana.

Esimeste taastamisjärgsete aastate mälestused olid Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna kodulehel kirja pandud järgnevalt:

“1994. a. juulis võtsime osa kõigest, mis korraldajatel meile välja pakkuda oli: rivi- ja relvaõpe, enesekaitse, öine liikumine ja Käsmus toimuvast II NKK suvelaagrist. 1994. a. Tallinnas toimunud laulu- ja tantsupeo turvamisel leidsid rakendust ka NKK Pärnu Ringkonna naised. Ametis oldi piletikontrollidena, kohatäitjatena, valvati öösel müügikohtasid. Tööga tuldi kenasti toime. Edaspidi oleme sarnaseid tööpakkumisi saanud veelgi ja abiks olnud mõnelgi suvisel suurüritusel nii Pärnus kui mujal.

1995. a. Viljandimaal Välustes toimunud Kaitseliidu päevadelt naases Pärnumaa Malev esikohaga. Oma panuse sellesse andis ka naiskodukaitse. Naised võistlesid relva lahtivõtmises, laskmises ja muudel muidu mehistel aladel.

Paldiski Talvelaagris 1998. a. jaanuaris käidi, nagu Naiskodukaitse üritustel heaks tavaks saanud, koos peredega. Mehed-lapsed laagrisse jäetud, mindi ise võitlusrajale. Kogu võistlus toimus päris parajas tuisus ja lumesajus. Kuigi lumi põlvini, tuli ikka edasi rühkida. Päevane väsimus ja külm sai kontidest välja tantsitud õhtul Rahuvalveoperatsioonide keskuses.

1999. a. Tallinnas toimunud laulu- ja tantsupeo ajaks sai kokku pandud naiskodukaitse, kodutütarde ja noorkotkaste ühine meeskond ja mindud appi laulupeost osavõtjaid toitlustama. 30-kraadises kuumuses keedeti iga päev välikateldega suppi ja ära ta söödi, kuumusele vaatamata. Töö kõrvalt sai ühe silmaga nii rongkäiku kui ka laulukaare all toimuvat jälgida. 1999. a. NKK tõsisem väliõppus toimus oktoobris Pärnumaal Merikülas. Õppuse sisuks oli sõdurioskuste omandamine teoorias ja praktikas. Kogu asi kulmineerus sõjamängus. Mulje oli vapustav. Siiani on päevakorras küsimus, kas ollakse valmis minema veelkord relvaga üksteise vastu, olgu või värvikuulidega......

Üks suuremaid väljapoole suunatud koostööprojekte oli mais 2000 toimunud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Laulupäevast osavõtjate toitlustamine. Pärnu Eliisabethi koguduse palvel ja tellimisel söödeti välikatlatoiduga 3 päeva jooksul kõiki peolisi 3 korda päevas. Oli palju uudistamist, et kes me sellised oleme ja imestamist, et kas tõepoolest täitsa ise. Laulupäevalised, kes olid kohale sõitnud kogu maailmast, jäid meie poolt pakutuga igati rahule.

2001.a. Pärnus toimunud Võidupüha paraadist osavõtjatele ja seda jägima tulnud linnakodanikele keedeti sõdurisuppi. Kui varasematel aastatel on paraadi toitlustamine olnud Kaitseliidu Peastaabi organiseerida, siis seekord tegid kogu töö ära NKK Pärnu Ringkonna oma naised. 2001. a augustis Pärnumaal Tõstamaa metsades ja soodes toimunud Kaitseliidu sõjalis-sportlikust mängust võttis esmakordselt osa meie naiste võistkond, tõsi küll naiskonda kaunistas oma kohalolekuga ka üks noormees.

NKK Pärnumaa ringkonna nimekirjas oli 2001. a. sügisel 32 tegevliiget ja 11 liikmekandidaati. Tegutses Pärnu jaoskond, loomisjärgus oli Tori ja Saarde jaoskonnad. Viimasel aastal on meie read täienenud inimestega, kes tegelevad Noorte Kotkaste ja Kodutütardega. Olemegi oma sihiks seadnud tegelda enam laste ja noortega. Malevas toimuval baasväljaõppel osalevad 4 naist. Huvi asja vastu on üles näidanud nii mõnigi senine kõrvalvaataja. Tasapidi hakatakse tegelema “sõjaasjandusega”- laskmise ja sõjamänguga.”

Aastatel 2002-2005 Pärnumaa ringkonna tegevus soikus.

2006. aastal sai aga organisatsioon ka siin uue hingamise, kui alustati jälle tegevust 22 liikmega. Jaanuaris valiti uus juhatus. Ringkonna esinaiseks sai Ly Eisenschmidt. Naised aitasid korraldada koormusmatka ja laskevõistlust. Pärnumaa ringkond sel ajal küll kasvas, aga jäi siiski väikseks ja omaettehoidvaks.

Aastat 2010 iseloomustavad liikmeskonna kasv, tihenev koostöö maleva ja noortega ning edukas osalemine Naiskodukaitse erialavõislustel. Pärnumaa ringkond saavutas välitoitlustuse erialavõistlusel esimese koha, esmaabi erialavõistlusel neljanda koha ning laskmises kaheksanda koha. Pärnumaa ringkond oli jätkuvalt kõige väiksem.

Aastatel 2011 ja 2012 kasvas liikmeskond tasapisi. Alguse sai tihedam koostöö Pärnumaa maleva rannakaitseüksusega. Naised osalesid ka Kaitseliidu sideõppustel, suurõppusel Orkaan ja formeerimises. Erialagruppide töö oli käivitunud. Käidi toitlustamas nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda, näiteks Raplamaa lasterikaste perede suvepäevadel. Osaleti Scoutsrännakul ja Võhandu paadimaratonil.

3. juunil 2012. aastal sai Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond endale lipu. Lipp õnnistati Eliisabeti kirikus.

Aastal 2014 kasvas Pärnumaa ringkonna liikmete arv 75-ni. Kuna uusi liikmeid oli palju, korraldati ringkonnas kõik neli baasväljaõppe moodulit. Tihenes koostöö Kaitseliiduga ja Kodutütarde organisatsooniga.

Aasta oli edukas meditsiinigrupile, sest esmaabi erialavõistluselt tuldi koju esikohaga. Välitoitlustuse võistlusel saavutasid pärnakad tubli neljanda koha.

Aastal 2015 alustati Pärnumaal ka jaoskondade taasloomisega. Esimesena taastati Saarde jaoskond. Kaitseliidu Pärnumaa maleva käskkiri taastamise kohta avaldati 26. mail 2015. Taasloodud Saarde jaoskonna esimeseks esinaiseks sai Maarja Jalasto. Pärnu jaoskond taasloodi sama aasta 11. juunil ning selle esinaiseks sai Karmen Vesselov.

Erialavõistlustel oldi taas edukad – avalike suhete ja ajaloo võistlusel saavutati ülekaalukas esikoht, side- ja staabiassistandid aga tuldi neljandaks.

2016. aasta alguses taasloodi Ülejõe jaoskond, kuhu koondusid matka- ja spordilembesed naised. Jaoskonna esinaiseks sai Kristiina Sireli.

Pärnumaa naiskodukaitsjad lõikasid 2016. aastal loorbereid välitoitlustuse erialavõistlusel, tulles Tallinnast tagasi esikohaga.

Ka 2018 aastal tuli välitoitlustuse esimene koht taas Pärnumaale.

Pärnumaa ringkonna esinaised

Helene Johani – 8.12.1927-20.08.1931

Elsa Lippmaa – 20.08.1931-6.04.1937

Veera Laurits – 1937-27.06.1940

Tiina Aluste – 5.06.1993-1994

Maret Kommer – 1994-1997

Hinge Vaiksoo – 1998-2001

Marina Novikova – 2001-2002

Ly Eisenschmidt – 2006 - 2011

Maie Pitsal – 12.03.2011 - 9.03.2014

Jana Ots – 9.03.2014 - 5.03.2017

Karmen Vesselov – 5.03.2017 - 08.03.2020

Anneli Pesti - 08.03.2020 - 05.03.2023

Leiu Lepik - 05.03.2023 - ...

Tähtsamad tunnustused

Liiliaristi V klassi teenetemärgi omanikud

2006 – Maarja Jalasto

2006 – Tiina Aluste-Bärlin

2006 – Maret Kommer

2007 – Hinge Vaiksoo

2012 – Ly Eisenschmidt

2012 – Maie Pitsal

2013 - Ave Rallmann

2015 - Tiina Kadak

2015 - Liivi Reinhold

2015 - Lea Pikker

2017 - Monika Leosk

2017 - Jana Ots

2018 - Marje Arumäe

2018 - Janeli Ots

2019 - Karmen Vesselov

2022 - Anneli Rabbi

Liiliaristi IV klassi teenetemärgi omanikud

2010 - Maarja Jalasto

2011 - Maret Kommer

2014 - Tiina Aluste-Bärlin

2018 - Ave Rallmann

Pärnumaa ringkonna tuletoojad Võidupüha paraadil

2007 - Malve Marjak

2008 - Kersti Järva

2012 - Maie Pitsal

2013 - Andria Hüva

2014 - Jana Ots

2015 - Maret Kommer

2018 - Karme Tammist

2019 - Marje Arumäe

2021 - Kait Kosenkranius

(2022 - olid tuletoojateks kodutütred)

2023 - Mari-Liis Kaljur

Aasta naiskodukaitsja nominendid

2010 – Maie Pitsal

2012 – Ave Rallmann

2013 – Maret Kommer

2014 – Monika Leosk

2015 - Jana Ots

2016 - Tiina Kadak

2017 - Karmen Vesselov

2018 - Krislin Kuuseoks

2019 - Eve Retpap

2020 - Margit Nõmtak

2021 - Marje Arumäe

2022 - Pille Kullamä

Naiskodukaitse staažimärk 25 aastat

2020 - Tiina Aluste-Bärlin

2020 - Maret Kommer