Esinaise kõne Naiskodukaitse 92. aastapäeval

Siin me siis jälle oleme. Aasta on möödunud viimasest kõige pidulikumast naiskodukaitsjate kohtumisest ning taas on paslik vaadata üle aastaring, meie suuremad saavutused, väiksemad kõhklused ning tänada üksteist tehtu eest.

Selge on see, et puhkelaager pole see aasta olnud. Mitmes valdkonnas oleme astunud suure sammu edasi ning teoks on saanud nii mõnigi päris uus projekt. Kahtlemata on olnud keskseks ja kõlavaks märksõnaks mobiilirakendus Ole valmis! Võrreldes algse versiooniga on rakendus muutunud töökindlamaks ja kasutajasõbralikumaks, täiustunud on sisumaterjalid ning rakendus on kasutatav lisaks meie emakeelele ka vene ja inglise keeles. Ikka selleks, et tõepoolest kõik Eestis elavad inimesed saaksid võimaluse oma teadmisi täiendada ning iseennast aidata. Erilist rõõmu valmistab mulle aga see, et pea kõigist teist on saanud äpi-saadikud üle terve Eesti. Olen kuulnud lugematutest esinemistest koolides, töötubadest avalikel üritustel, intervjuudest ja artiklitest kohalikus meedias, kus te jagate elanikkonnakaitsealaseid teadmisi ning inspireerite inimesi mõtlema ja valmistuma kriisiolukordadeks. Näiteks Harjumaa riigikaitselaagrites sai naiskodukaitsjate abiga elanikkonnakaitsealaseid teadmisi mitu tuhat gümnasisti. See on tõesti erakordne panus ja ma olen nii väga tänulik, et te usute, mõtlete kaasa ja panustate nii kuis jaksate. Ma tean, et ka nii mõnestki malevapealikust on saanud meie sõnumite tulihingeline levitaja ja mobiilirakenduse propageerija. Istudes maakondlikes kriisikomisjonides või kõneldes oma kohalike partneritega on nad saanud öelda: „Kuulge, jalgratast pole vaja leiutada, meil juba on tööriistad, kuidas kriisijuhiseid elanikeni viia“.

Esmakordselt korraldasime Ole valmis! laagri organisatsiooni mittekuuluvatele naistele. Küsimusele „Kuidas läks?“ annab vastuse paar lõiku osalejate tagasisidest.

"Suur suur tänu selle ürituse eest! See oli väga vajalik ja sain nii palju uusi teadmisi, kuidas oma pere ja enda eest hoolitseda erinevates kriisolukordades! Ehk kunagi saan ise panustada samamoodi teiste jaoks nagu teie seda meie jaoks tegite sel nädalavahetusel!"

"Ma pole varem käinud üritustel, mida viivad läbi vabatahtlikud. See oli kohe väravast sisenedes näha - läbiviijad olid nii sõbralikud, entusiastlikud, rõõmsad! Hoolimata varasest tõusmisest laupäeva hommikul oli ka endal kohe hea tuju ja entusiasm sees. Laagrist sain väga, väga palju kasulikku, tunnen end kohe palju teadlikumana."

Aitäh, Teile, Harju ringkonna naised, et olite valmis tundmatus kohas vette hüppama ning oma head ja veel paremad instruktorid välja panema – Ole valmis! laager täitis kahtlemata oma eesmärgi!

Ka väljaõppevaldkonnas on toimunud üsna murrangulised arengud. Juba päris mitmel aastal oleme Naiskodukaitses edukalt kasutanud e-õppe võimalusi, ent sellest aastast on e-õpe ka kõikide baasväljaõppe moodulite vaieldamatu osa . Ma tean, et on ka kõhklusi ja kahtlusi, kas see ikka on õige tee ja kas me sellega mitte kvaliteedis ei kaota, kas ikka kõikidele meie liikmetele on e-õpe jõukohane jne. Mina olen veendunud, et e-õpe on kaasaegse õppemetoodika lahutamatu osa ning lisaks sellele, et lisame paindlikkust ning kasutame vabatahtlike aega vastutustundlikumalt, tõstame sellega märkimisväärselt ka väljaõppe kvaliteeti. Silmast silma kohtumine, arutelud ja praktilised harjutused ei kao kuhugi ning kinnistavad edukalt iseseisvalt omandatud teooriat. Igatahes on meil tänaseks sadu e-õppureid, olin isegi parajalt hämmeldunud kui vastavaid näitajaid kokku lõime – e-kursustel on läbimiskordi üle 600 ja baasväljaõppe moodulite e-osa on läbinud mõne kuuga juba üle 200 naiskodukaitsja. Nõnda siis, lisaks sellele, et naiskodukaitsja on kohusetundlik ja visa, on ta kahtlemata ka innovaatiline ja õpihimuline.

Tahaksin taas tunnustada ka kõiki neid naisi, kes on valmis panustama sõjalisse riigikaitsesse. Täna kuulub erinevatesse Kaitseliidu üksustesse 750 naiskodukaitsjat, lisaks on paarsada end juba ülesandnud evakuatsioonimeeskondadesse ja küllap on lisaks neile veel sadu, kes küll osalevad õppustel, toetavad nende korraldamisel, ent pole veel valmis end siduma kindlate lubadustega. Mõistan iga Teie kõhklust ja hindan kaalutletult tehtud otsuseid, võtke endale aega ja leidke oma tee. Õnneks võimaldavad meie ülesanded täita meil oma riigikaitselist kohust nii kiirreageerimisüksustes kui elanikkonnakaitsevaldkonnas, peaasi, et teeme, mida oleme lubanud ja nõnda, et tahe säiliks.

Ja üks asi veel, mida ma tõesti tahan jagada. Mäletate seda augustikuu esimest nädalat, kui Võrumaa naised Pitka retkel käisid ja kümnenda koha saavutasid? Mitte kunagi varem pole naised suutnud saavutada nii kõrget kohta ja mis peamine, see ei tulnud teiste ebaõnne arvelt, katkestajaid pea polnud. Lihtsalt naiste tarkus, visadus ja reaalsed oskused tagasid, et seljataha jäi pea paarkümmend treenitud ja kogenud võistkonda. Naised on vägevad!

Ja tegelikult oli meil möödunud suvel veel üks omamoodi Pitka retk, mille läbisid suisa 130 naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast. 50 tuhande inimese toitlustamine laulu- ja tantsupeol on suurusjärk, mida tegelikult on isegi keeruline ette kujutada. Erinevalt tavapärastest õppustest pole sellise reaalse ülesande juures eksimisruumi, ei saa arvestada võimalusega, et järgmisel korral teeme paremini. Nägin nende päevade jooksul inimeste väsimust, mõõtmatult suurt pinget ja stressitaset ning ometi ei kaotanud keegi töövõimet. Ja veel uskumatum, tagasisides kirjutasid inimesed pikalt oma tänulikkusest, et said võimaluse panustada. Vaatamata kohati 16-tunnistele tööpäevadele kuuma katla juures või sõltumata sellest, et tundide kaupa tuli jääkülma veega sadu katlapotte pesta. Kõik see ongi see, miks ma usun, usun meie inimestesse, Naiskodukaitsesse, Kaitseliitu ja Eesti riigi kaitsmise võimalikkusesse.

Elagu Naiskodukaitse!