|
NKK Taastamine ja tegevus alates 1994
Esimest korda tulid Kuressaares naised kokku mõttega taastada Kaitseliidu naisorganisatsioon 1994. aasta 13. septembril. Toonase malevapealiku Mati Vendeli kabinetis otsustasid Naiskodukaitse Saaremaal taastada Evely Aavik, Piret Laid, Rita Loel, Maiu Välbe ja Kai Spitsõn. Juba nädala pärast toimus suurem koosolek (osalejaid juba 8), kus otsustati esinaiseks valida kohaliku maakonnalehe ajakirjanik Rita Loel.
Koos käidi esimesel aastal vähemalt kord nädalas. Oma tegevuses juhinduti Kaitseliidu ülema poolt kinnitatud ajutisest õppeplaanist ning püüti igati oma võimaluste (majanduslikult sõltuti toona täielikult maleva heasoovlikkusest ning isiklikest rahakottidest, sest oma eelarvet toona ei olnud) piires olla toeks kaitseliitlastele ning korraldada ka ise nii väljaõpet kui seltskondlikke üritusi. Et sisuliselt tegutses toona ainult Kuressaare jaoskond (mille all tegutsesid hoolsalt ka Kihelkonna naised), otsustas Naiskodukaitse keskjuhatus 1995. aasta mais anda Kuressaare jaoskonnale ringkonna õigused.
Naised panid õla alla Kaitseliidu aastapäeva tähistamisele , korraldati maleva liikmete lastele jõulupuu, vabariigi aastapäeva pidu ning osaleti maleva suvepäevadel. Lisaks oli naiste õlul üleriigilise esmaabilaagri korraldamine Tehumardil 1995. aasta suvel, inglise keele kursus (õpetajaks Piret Laid) ning palju muudki (kindlasti tuleb siinkohal lisada Mati Vendeli läbi viidud relvaõpe ning Ülo Tõrsi sõjaline algõpetus).
Kahjuks kolis 1995. aasta septembris Rita Loel Saaremaalt ära ning toonaste naiskodukaitsjate hulgast talle asemikku ei leitud ning Naiskodukaitse tegevus soikus. Mitte küll täiesti, sest 1996. aasta vabariigi aastapäeva aitasid naised malevas taas jõudumööda korraldada.
Õnneks aga leidus Kuressaare linnas tubli ja energiline daam – Kuressaare gümnaasiumi õpetaja Ellen Kask - , kelle eestvedamisel ja maleva toel 8. novembril 1996 kogunes maleva staapi seitse hakkajat naist (Lisaks Ellen Kasele veel Vaige Nuut, Ester Naagel, Piret Urgas, Ester Arge, Urvi Tarvis (Kask) ja Kristiina Rüütel) ning otsustati moodustada algatustoimkond, mis töötas kolm kuud.
NKK Saaremaa Ringkonna tegevus käivitus väga hoogsalt. Võeti osa KL aastapäeva üritustest, üritustele ja koosolekutele kutsuti ajakirjanikke, kes avaldasid kohalikus ajalehes lühiülevaateid toimuvast ja kutsusid maakonna naisi üles organisatsiooniga liituma.
3. veebruaril 1997. lõpetas oma töö asutamistoimkond, tulles viimast korda kokku ja valides taastatud NKK Saaremaa Ringkonna juhatuse: esinaine - Ellen Kask, aseesinaine - Vaige Nuut, liikmed - Eve Lonn, Katrin Keso ja Piret Urgas. Asutamistoimkonda kuulunud 10 inimest arvati ringkonna asutajaliikmeiks: Ellen Kask, Vaige Nuut, Eve Lonn, Urvi Tarvis, Kristiina Rüütel, Piret Urgas, Ester Arge, Ester Naagel, Katrin Keso ja Tiina Kannik.
Suureks sündmuseks võib ringkonna ajaloos pidada 2004. aastal ilmunud Ellen Kase kirjutatud ajalooraamatut „Naiskodukaitse Saaremaa Ringkond 1925-2001“, millest huvilised saavad ülevaate Kaitseliidu naisorganisatsiooni arenguloost. On tähelepanuväärne, et Ellen Kasele on omistatud just tegevuse eest Naiskodukaitses Saaremaa aasta naise 2005 austav tiitel.
Aasta naine 2005 Ellen Kask
Aastate jooksul on Saaremaa naiskodukaitsjate tegevus olnud väga aktiivne, ringkonnal on väga tugev toitlustusõpe (instruktor Taimi Kiissa) ning esmaabiõpe (instruktor Mare Kirr, õpetajad Kaarin Peet ja Ene Vokk). Tegutsenud on jaoskonnad Kuressaares, Salmel, Pihtlas, Muhus ja Orissaares. Pärast Kaitseliidus toimunud struktuuri reorganiseerimist ja tegevuse üleviimist kahte kompaniisse – Kuressaarde ja Orissaarde, otsustati ka naiste tegevus ümber korraldada samadel põhimõtetel, kusjuures jäeti võimalus kohapealsete rühmade tegutsemiseks.
Kui märkida ära viimaste aastate suuremad sündmused Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna ajaloos, tuleb kindlasti kirja panna mereparaad 2006. aasta võidupühal, mil pea kõik ringkonna liikmed olid hõivatud nii toitlustuses kui turvateenistuses. Naiskodukaitse liputoimkonna moodustasid sel paraadil Evely Aavik, Maidi Tilk ja Kristiin Albert.
2007. aastal üllatasid Saaremaa naised aga kogu vabariiki sellega, et läksid esimest korda Naiskodukaitse koormusmatkale ning tulid sealt koju võidukarikaga. Võistkonda kuulusid Ene Vokk, Heli Armus, Liisi Preedin ja Aire Pahapill. Viimane neist sai austava ülesande tuua samal aastal presidendi võidutuli Saare maakonda.
Samal aastal otsustati hakata valima Saare maakonna aasta ema ja aasta isa. Esimese konkursi patrooniks on Naiskodukaitse kauaaegne esinaine Dagmar Mattiisen ja teisel admiral Tarmo Kõuts. Tunnuskirjale kirjutab alla ka Saare maavanem. Saare maakonna aasta ema austava tiitli on pälvinud kooliõpetaja ja talupidaja Monica Kallas Kihelkonnalt, raamatukoguhoidja ja kohaliku elu eestvedaja Liili Ader Mustjalast ning emakeeleõpetaja Marit Tarkin Kuressaarest. Aasta isa tiitli on saanud Kihelkonna kirikuõpetaja ja omavalitsusjuht Rene Reinsoo, Kuressaare haigla kirurg Andres Sarjas ning põllumees Peeter Paomees Pihtlast.
2008. aastal, Naiskodukaitse mälestuspäeval, 20. aprillil õnnistati EELK Kaarma Peeter-Pauli kirikus Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna lipp, mille annetajaks oli saarlasest endine kaitseväejuhataja, admiral Tarmo Kõuts. Teenistuse viisid läbi naiskodukaitsjast kirikuõpetaja Anu Konks ning õpetaja Hannes Nelis.
Admiral Tarmo Kõuts annetas Saaremaa NKK-le lipu
2009. aasta tõi Saaremaa naiskodukaitsjatele päris mitu "parima" tiitlit. Nii võitsime üleriigilise värbamisvõistluse, meie võistkond (Aire Pahapill, Heli Armus, Tiiu Naagel ja Liisi Preedin) oli parim naisvõistkond Eel-Ernal ning hiljem koguni Erna Retkel (siis küll vahetas Liisi välja Aune Surva). Ringkonna 84. aastapäevaks (12.12.2009) toodi lavale Vabadussõjast rääkiv näitemäng "Isamaa ilu hoieldes...", milles löövad lisaks naiskodukaitsjatele kaasa ka kaitseliitlased, noored kotkad ning üks kodutütar.
Kõik Saaremaa naiskodukaitsjad on olnud läbi aastate tublid. Paljudele neist on annetatud nii Naiskodukaitse, KL Saaremaa maleva kui ka Kaitseliidu aumärke, tänukirjadest rääkimata. Naiskodukaitsjate juhtlause on ajalooliselt olnud “Minu kohus!”. Lihtne, selge ja sügavmõtteline, mis annab tooni kõikidele naiste tegemistele, olgu siis aastatel 1925-1940 või nüüd hiljem, juba taastatud vabas Eestis.
|
