"Minu kohus!"
Pirjo (35):
Kuna olen üle poole oma elust elanud nõukaaegses süsteemis mitte just kõige paremates tingimustes ning mul on siiani elus vanaemad ja vanaisad, kes mäletavad endist, märksa paremate tingimustega aega, siis tunnen oma kohust olla valmis praeguse vabaduse kaitsmiseks.
Valisin Naiskodukaitse sellepärast, et olen naine ja minu esmaseks kohustuseks on kaitsta oma lapsi, mitte tormata mõne väeosa koosseisus rindele.
Mis puutub rahuaega, siis ka siin on võimalik ühel või teisel moel aidata oma riiki.
Kui alustada lauset sõnadega "Naiskodukaitse pakub mulle….", siis pakub ta läbi selle organisatsiooni võimalust oma riiki toetada.
"Naised, kes saavad kõigega hakkama"
Tiina (27):
Mulle meeldib Naiskodukaitses see, et sinna kuuluvad naised saavad kõigega virisemata hakkama. Lisaks saab seal õppida põnevaid asju nagu laskmist, orienteerumist, esmaabi... Äärmuslikel juhtumitel tean, et minust on naiskodukaitsjana abi.
"Minu kohus on edasi kanda eestlust"
Mari-Liis (27):
Astusin Naiskodukaitsesse huvist paljude asjade vastu, millega on võimalik selles organisatsioonis tegeleda – relvad, laskmine, metsas toimuvad õppused – võimalus tunda saada, mida tähendab sõjaväeline kord ja militaarsus. Liikmeks olen aga jäänud vastupidistel põhjustel – sellepärast, et Naiskodukaitse pakub võimalusi tegutseda ka paljudel muudel aladel, kui militarism. Pealtnäha ei kohusta Naiskodukaitse mind millekski, aga samas pakub palju väljundeid. Sama käib ka ideoloogilise meelestatuse kohta. Liikmena ei pea ma olema valjuhäälselt oma patriootlikkust kuulutamas, küll aga annab Naiskodukaitse võimaluse liituda kaasmaalastega armastusest kodumaa vastu ja ka võimaluse kasvada liikmena kodumaad armastama ning ka enda maailmapilti selgemalt sõnastama.
Mulle endale on alati eestlus ja Eestiga seonduv, eriti tema valus minevik, korda läinud, kuid ma pole end kunagi otseselt patrioodiks pidanud. Samas ma tunnen, et minu kohus on edasi kanda eestlust ja seda vaimsust, mis teeb meist eestlased. Naiskodukaitse organisatsioonina sobib just sellist eesmärki täide viima.
"Suur sõbralik perekond"
Kristiina (19):
Naiskodukaitse pakub mulle vaheldust tavapärasele elule. Hea on õppustel käia, kust tegelikult saab ikka väga palju kasulikku teada. Võiks öelda, et Naiskodukaitse on omaette kool, kus käid ja harid ennast ning kasutad oma teadmisi organisatsiooni hüvanguks ja arendamiseks. Siiski etem kui päris kool. Siin saab end arendada, tegeleda meelepäraste asjadega (minu puhul on see rohkem meditsiiniga seonduv tegevus). Isegi, kui mõnikord on tunne, et ma ei anna piisavalt organisatsioonile midagi tagasi, siis minnes kuskile õppusele võetakse ikka avalisüli ja suure naeratusega vastu. Inimesed on vahvad ja abivalmid. Keegi ei jookse ära, kui veidi kehv situatsioon ette tuleb. Roosamannana öeldes "suur sõbralik perekond".
"Seda kõike annab teha ka huumoriga"
Kadri (35)
Miks olen Naiskodukaitses: tegelikult on selleks palju põhjuseid - mõningad isiklikud ja mõningad ühiskondlikud.
Esiteks on mõnus seltskond, mis on peamine - ükskõik, kus töötame või millega tegeleme.
Teiseks on väga hea väljaõpe.
Kolmandaks tahan olla abiks riigile, kus olen sündinud ja kasvavad ka minu lapsed.
Neljandaks: paljud mõtlevad, et kui ma ei saa mingit raha, siis miks ma peaks end kuskil supikatla taga külmetama või mudas roomama? Kuid ka kõike seda annab teha huumoriga.
Kuid mõelgem enne sellele, et keegi ei aita meid, kui me ise ei aita ennast ja ka lähedasi. Kõike siin ilmas ei saa mõõta rahas ning ka inimlikkust on vastikult vähe meie praeguses elus.
Lõpetuseks ütleks, et ikka on eestlase lõunasöök teine eestlane, kui me ei alusta iseendast ega muutu sallivamaks teiste suhtes - kõik me oleme inimesed.
"Toredad inimesed"
Helle (28):
Naiskodukaitses olen sellepärast, et siin on hästi toredad inimesed.
Siin on võimalik tegeleda väga erinevate asjadega, alustades laulmisest kuni laskmiseni välja. Mis võiks veel meeldivam olla kui teha heade inimestega midagi kasulikku?
"Mõnus füüsiline koormus ja palju praktilisi teadmisi"
Berit (22):
Naiskodukaitses olen mitmel põhjusel. Juba ammu olen huvitatud Kaitseliidu tegevustest, kuid päris sõjaväkke ei tahtnud minna. Naiskodukaitse andis suurepärase võimaluse saada uusi ja häid tuttavaid. Lisaks olen saanud palju huvitavaid praktilisi teadmisi nii sõjaväelise kui ka igapäevaelu kohta. Vast kõige olulisemaks pean, et Naiskodukaitse annab mõnusat füüsilist koormust, mis aitab igapäevaelust puhata.
"Huvitavad kogemused"
Kärt (24):
Mina olen naiskodukaitsja sellepärast, et saab suhelda erinevate inimestega ning Naiskodukaitses tegutsedes saab palju selliseid uusi ja huvitavaid kogemusi, mida võibolla oma igpäevases elus ja töös ei saaks.
"Ei taha üldise linnastumisega kaasa minna"
Riina (28):
Peamine põhjus on see, et mul peab olema teadmine, et saan igas olukorras hakkama. Ei taha üldise linnastumisega kaasa minna. Igal inimesel peaks siiski olema mingi aimdus sellest, kuidas käituda, kui oled metsa ära eksinud, kuidas metsas olles hakkama saada, mida süüa jne. Olulist rolli mängib vastupidavus. Naiskodukaitses leiab
võimaluse neid oskusi arendada.
"Lapsest saati naiskodukaitsja"
Heidi (20):
Minu lugu on ehk kummalisem ja natuke tavatum kui teiste lood. Naiskodukaitse
taaslõi minu ema 90-ndate alguses. Kui olin veel päris väike, avaldasin juba soovi kaasa lüüa erinevatel õppustel. Enamjaolt kasutati minu abi meditsiini ülesannetes ja toitlustamises. Nüüdseks, kus mu ema enam ei ole Naiskodukaitse esinaine, on mulle jäänud harjumus ja vajadus ennast välja elada metsas mütates.
Olen aru saanud, et mina olen naiskodukaitsja oma ema pärast. Tema on mulle sama kallis kui minu vabadus ja minu rahva vabadus.
"Ühiskonna heaks"
Marilin (28):
Naiskodukaitsesse astusin peale kahe esimese lapse sündi, kuna leidsin, et lisaks iibe tõstmisele tahan ühiskonna heaks ka palju muud teha. Kuigi mul pole erilist huvi nn sõjaliste mängude vastu, olen saanud ennast rakendada juba mitme projekti juures. Tulevikus olulisema panuse andmiseks naiskodukaitsjana pean läbima veel mitmeid koolitusi, et osata aidata eri ürituste juures.
"Olen patrioot"
Maarja (18):
Olen naiskodukaitsja, kuna mulle pakub huvi militaarne tegevus. Mulle meeldib metsas tatsamine ja käimine. Kuigi siiani olen rohkem võisluste korraldamise poole peal olnud, siis tahaks isegi neid ülesandeid proovida. Ilma õppimata ei saa ka ühtegi oskust. Olen patrioot ja kui on vaja kedagi/midagi kaitsta/aidata, siis oleksid oskused olemas. Uued oskused kuluvad alati ära. Isegi siis, kui arvad, et neid ei lähe tarvis. Hea on teada, et nad on olemas ja oskad neid kasutuda.
