Suur verevalamine

Ei olnud pasunaid, ei olnud trummipõrinaid, isegi lipud ei lehvinud. Ei läinud me ju lahingusse...

Legendi järgi oli pelikan maailma esimene doonor. [Allikas: www.verekeskus.ee]Kokkusaamiseks on kokku lepitud keskpäev, mil üheksa nõelakartmatut naist uksest sisse astub. Üleriideid ära võttes on minuga kõik korras, numbrit võttes ka. Kui aga järjekord kätte jõuab, hakkab ka väike ärevus tulema. Esimene etapp ei olegi kõige hullem, mõned küsimused elukoha ja muude andmete kohta, seejärel elektroonilise ankeedi täitmine tervisliku seisundi kohta.   Uus järjekord. Ikka sama number. Nüüd on värin juba pisut suurem. Õnneks on võimalik närveerimist peita, rahuldades uudishimu kõikvõimalike rohkem ja vähem asjakohaste küsimustega.   Kutsutakse sisse. Veel küsimusi tervise kohta, kolm tilka verd sõrmest ning tunnistataksegi kõlbulikuks. Nii mõnigi meie hulgast praagitakse erinevatel tervislikel põhjustel välja.   Edasi teisele korrusele. Väike mahl ja juba jälle on minu number tablool vilkumas. Mõned hetked hiljem torgatakse nõel veeni. Ja nii ta voolabki, 450 ml pluss mõni topsike proovideks. Vaid kuus minutit ja ongi möödas. Lähen istun taas diivanile, mahlaklaas pihku ja jutt jätkub.   Saame teada palju huvitavat selle maja tööde ja tegemiste kohta. Mida rohkem kuuleme, seda rohkem tekib küsimusi. Kas sina teadsid, et antibeebipille tarvitava naise plasma on rohekat värvi, aga sobib siiski kasutamiseks? Kas tead, mis on raskemad, kas trombotsüüdid (vereliistakud) või erütrotsüüdid (punalibled)? Ja kas teadsid, et vereliistakud on kõige „elavam“ osa verest, mis vajavad kotikeses ellujäämiseks spetsiaalset toitelahust ja pidevat loksumist? Südame rahustuseks on tore teada saada ka seda, et iga doonori veri läheb tõesti käiku – ei visatagi ära mu kallist verd.   Meile näidatakse ka laborit, kus tehakse kindlaks, kelle doosi saab kasutada ja kelle oma mitte (ehk siis teostatakse erinevad viirusuuringud), külmkappe punalibledega, jääkülmi kappe plasmaga ja sooje „loksuga“ kappe trombotsüüdidega. Toatäied kappe ja kotikesi punase vedelikuga – nagu vampiiri unenäos. Tegelikult üks täiesti tavaline päev Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuses.   Tallinna ringkonna naiskodukaitsjad ja nende sõbrannad loovutasid 25. novembril kokku 2700 ml verd.     Verekeskuse kodulehekülg: http://www.verekeskus.ee/ Ei olnud pasunaid, ei olnud trummipõrinaid, isegi lipud ei lehvinud. Ei läinud me ju lahingusse... need website designer in birmingham, uk and content management system, then website designer in birmingham, uk offers highly functional websites with clean uk web hosting and content management system. You may not need web hosting free to accomodate site web hosting present some firms, which offer good quality web hosting site professional kui on plaanis tellida kodulehtede valmistamine, siis tasub vaadata lähemalt kodulehtede valmistamine tellida kodulehtede valmistamine ja disaini valdkonnas. Kodulehe tegemine lähemalt kodulehtede valmistamine lugemist võib otsida kodulehtede valmistamine. Hinnatud kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine vaata lisaks ka Tõlketeenused kiirelt ja alati tähtajaks valmis
Suur verevalamine
Kristiina Hõbemägi 1. dets. 2011
Ei olnud pasunaid, ei olnud trummipõrinaid, isegi lipud ei lehvinud. Ei läinud me ju lahingusse...
Suur verevalamine
Legendi järgi oli pelikan maailma esimene doonor. [Allikas: www.verekeskus.ee]

Kokkusaamiseks on kokku lepitud keskpäev, mil üheksa nõelakartmatut naist uksest sisse astub. Üleriideid ära võttes on minuga kõik korras, numbrit võttes ka. Kui aga järjekord kätte jõuab, hakkab ka väike ärevus tulema. Esimene etapp ei olegi kõige hullem, mõned küsimused elukoha ja muude andmete kohta, seejärel elektroonilise ankeedi täitmine tervisliku seisundi kohta.

 

Uus järjekord. Ikka sama number. Nüüd on värin juba pisut suurem. Õnneks on võimalik närveerimist peita, rahuldades uudishimu kõikvõimalike rohkem ja vähem asjakohaste küsimustega.

 

Kutsutakse sisse. Veel küsimusi tervise kohta, kolm tilka verd sõrmest ning tunnistataksegi kõlbulikuks. Nii mõnigi meie hulgast praagitakse erinevatel tervislikel põhjustel välja.

 

Edasi teisele korrusele. Väike mahl ja juba jälle on minu number tablool vilkumas. Mõned hetked hiljem torgatakse nõel veeni. Ja nii ta voolabki, 450 ml pluss mõni topsike proovideks. Vaid kuus minutit ja ongi möödas. Lähen istun taas diivanile, mahlaklaas pihku ja jutt jätkub.

 

Saame teada palju huvitavat selle maja tööde ja tegemiste kohta. Mida rohkem kuuleme, seda rohkem tekib küsimusi. Kas sina teadsid, et antibeebipille tarvitava naise plasma on rohekat värvi, aga sobib siiski kasutamiseks? Kas tead, mis on raskemad, kas trombotsüüdid (vereliistakud) või erütrotsüüdid (punalibled)? Ja kas teadsid, et vereliistakud on kõige „elavam“ osa verest, mis vajavad kotikeses ellujäämiseks spetsiaalset toitelahust ja pidevat loksumist? Südame rahustuseks on tore teada saada ka seda, et iga doonori veri läheb tõesti käiku – ei visatagi ära mu kallist verd.

 

Meile näidatakse ka laborit, kus tehakse kindlaks, kelle doosi saab kasutada ja kelle oma mitte (ehk siis teostatakse erinevad viirusuuringud), külmkappe punalibledega, jääkülmi kappe plasmaga ja sooje „loksuga“ kappe trombotsüüdidega. Toatäied kappe ja kotikesi punase vedelikuga – nagu vampiiri unenäos. Tegelikult üks täiesti tavaline päev Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuses.

 

Tallinna ringkonna naiskodukaitsjad ja nende sõbrannad loovutasid 25. novembril kokku 2700 ml verd.

 

 

Verekeskuse kodulehekülg: http://www.verekeskus.ee/

Suur verevalamine Ei olnud pasunaid, ei olnud trummipõrinaid, isegi lipud ei lehvinud. Ei läinud me ju lahingusse...