Pidu kiigel

20. august on eestlastele üks südamelähedasemaid kuupäevi – päev millal iga eestlane tähistab Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Taasiseseisvumisega seoses on levinud on idee eestlastest kui rahvast, kes laulis end vabaks, kuid vähesed teavad, et koos laulmisega eestlased ka kiikusid end vabaks.

Kiiged ja kiigepeod on eestlaste südames ja kommetes olnud sajandeid. Et selle pärimusega paremini tutvuda ja traditsiooni hoida korraldas 15. augustil Naiskodukaitse Tallinna ringkonna Lääne jaoskond Eesti Vabaõhumuuseumis Kiigepeo. Kiigepeol said osalejad külakiikedel kiikuda; kiigelaule laulda; oma teadmiseid Eestist, kultuurist ja Naiskodukaitsest proovile panna; kuulata harivat giiditutvustust Kiigepidude ajaloost ning muidugi omakeskis toredat aega veeta. Aga mis see kiigepidu siis üldse ikkagi on ja kuidas on see seotud Eesti taasiseseisvumisega?   18-19. sajandil hakati külakogunemistena pidama Kiigepühi, mida tänapäeval tunneme rohkem Lihavõttepühadena. Kiigepühi peeti perioodide vaheldumise märgina (kevad-suvi-sügis-talv, päikese tõusmine ja loojumine jne), kiikumine tegevusena tähendas viljakust (nii saagi kui ka järglaste viljakust) kui ka head tervist järgnevaks aastaks. Samuti on Eesti kultuuriloos olnud mitu perioodi, mil on kiikumine olnud rahvuslikuks sümboliks. Külakiiged on olnud traditsiooniks nõukogudeaegsetel üldlaulupidudel ning taasiseseisvumise perioodil ehtisid nad maakondade suurimaid vabaõhuplatse, kus ehiti kiikesid rahvusmustriliste vöödega, lauldi kiigelaule ja teisigi rahvuslike laule, tantsiti ja mängiti.   Naiskodukaitse üheks peamiseks väärtuseks on pärimuse hoidmine ning Kiigepidu on eestlaste traditsioon, mida tuleb tähistada ja hoida. Samuti oli ka Kiigepeol osalemine suurepäraseks võimaluseks end arendada kultuuri valdkonnas ning suhelda oma aatekaaslastega.  20. august on eestlastele üks südamelähedasemaid kuupäevi – päev millal iga eestlane tähistab Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Taasiseseisvumisega seoses on levinud on idee eestlastest kui rahvast, kes laulis end vabaks, kuid vähesed teavad, et koos laulmisega eestlased ka kiikusid end vabaks. need website designer in birmingham, uk and content management system, then website designer in birmingham, uk offers highly functional websites with clean uk web hosting and content management system. You may not need web hosting free to accomodate site web hosting present some firms, which offer good quality web hosting site professional kui on plaanis tellida kodulehtede valmistamine, siis tasub vaadata lähemalt kodulehtede valmistamine tellida kodulehtede valmistamine ja disaini valdkonnas. Kodulehe tegemine lähemalt kodulehtede valmistamine lugemist võib otsida kodulehtede valmistamine. Hinnatud kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine vaata lisaks ka Tõlketeenused kiirelt ja alati tähtajaks valmis
Pidu kiigel
Maria Keba 21. augustil 2011
20. august on eestlastele üks südamelähedasemaid kuupäevi – päev millal iga eestlane tähistab Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Taasiseseisvumisega seoses on levinud on idee eestlastest kui rahvast, kes laulis end vabaks, kuid vähesed teavad, et koos laulmisega eestlased ka kiikusid end vabaks.
Pidu kiigel

Kiiged ja kiigepeod on eestlaste südames ja kommetes olnud sajandeid. Et selle pärimusega paremini tutvuda ja traditsiooni hoida korraldas 15. augustil Naiskodukaitse Tallinna ringkonna Lääne jaoskond Eesti Vabaõhumuuseumis Kiigepeo. Kiigepeol said osalejad külakiikedel kiikuda; kiigelaule laulda; oma teadmiseid Eestist, kultuurist ja Naiskodukaitsest proovile panna; kuulata harivat giiditutvustust Kiigepidude ajaloost ning muidugi omakeskis toredat aega veeta. Aga mis see kiigepidu siis üldse ikkagi on ja kuidas on see seotud Eesti taasiseseisvumisega?

 

18-19. sajandil hakati külakogunemistena pidama Kiigepühi, mida tänapäeval tunneme rohkem Lihavõttepühadena. Kiigepühi peeti perioodide vaheldumise märgina (kevad-suvi-sügis-talv, päikese tõusmine ja loojumine jne), kiikumine tegevusena tähendas viljakust (nii saagi kui ka järglaste viljakust) kui ka head tervist järgnevaks aastaks. Samuti on Eesti kultuuriloos olnud mitu perioodi, mil on kiikumine olnud rahvuslikuks sümboliks. Külakiiged on olnud traditsiooniks nõukogudeaegsetel üldlaulupidudel ning taasiseseisvumise perioodil ehtisid nad maakondade suurimaid vabaõhuplatse, kus ehiti kiikesid rahvusmustriliste vöödega, lauldi kiigelaule ja teisigi rahvuslike laule, tantsiti ja mängiti.

 

Naiskodukaitse üheks peamiseks väärtuseks on pärimuse hoidmine ning Kiigepidu on eestlaste traditsioon, mida tuleb tähistada ja hoida. Samuti oli ka Kiigepeol osalemine suurepäraseks võimaluseks end arendada kultuuri valdkonnas ning suhelda oma aatekaaslastega. 

Pidu kiigel 20. august on eestlastele üks südamelähedasemaid kuupäevi – päev millal iga eestlane tähistab Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Taasiseseisvumisega seoses on levinud on idee eestlastest kui rahvast, kes laulis end vabaks, kuid vähesed teavad, et koos laulmisega eestlased ka kiikusid end vabaks.