Naiskodukaitse põhikiri

I peatükk ÜLDSÄTTED  Naiskodukaitse on Kaitseliidu seaduse § 14 alusel tegutsev Kaitseliidu eriorganisatsioon. Naiskodukaitse on 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga asutatud Kaitseliidu juurde asutatud naisorganisatsiooni õigusjärglane.  Põhikiri sätestab Naiskodukaitse ülesanded, sisemise juhtimise ja korralduse, samuti Kaitseliidu ülema ning pealikute õigused ja kohustused Naiskodukaitse suhtes. Naiskodukaitse asjaajamis-, teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Naiskodukaitse üldeesmärk Naiskodukaitse on üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse Kaitseliidu toetamise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise kaudu. II peatükk NAISKODUKAITSE ÜLESANDED   5. Osaleda koostöös Kaitseliiduga Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsel ning kodanike julgeoleku kindlustamisel.   6. Levitada isamaalisi aateid ja süvendada rahvuslikke tundeid Eesti rahvas.   7. Aidata kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele.   8. Koolitada oma liikmeid, õpetades neid välja vajalike erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades.   9. Suurendada kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondlikku aktiivsust.   10. Pakkuda liikmetele ja teistele isikutele võimalusi ning väljaõpet rahva igapäevaturvalisuse suurendamiseks ja keskkonnasäästliku eluviisi väärtustamiseks.   11. Väärtustada pere ja naise rolli ühiskonnas. III peatükk NAISKODUKAITSE ÕIGUSED   12. Naiskodukaitsel on oma ülesannete täitmiseks õigus: 1) korraldada vajalikku väljaõpet ja koolitusi; 2) teha koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega; 3) anda välja autasusid; 4) kasutada Kaitseliidule kuuluvat vara oma tegevuse korraldamiseks; 5) arendada majandustegevust.   13. Naiskodukaitsel on üldlipp ja embleem. Oma lipu õigus on ka Naiskodukaitse ringkondadel ja jaoskondadel. Naiskodukaitse lippude ja embleemi kirjeldused kinnitab Kaitseliidu keskjuhatus.   14. Naiskodukaitsel on üldpitsat. Oma pitsati õigus on ka Naiskodukaitse ringkondadel. Naiskodukaitse pitsatite kirjeldused kinnitab Kaitseliidu keskjuhatus.   15. Naiskodukaitse vormiriietuse kirjelduse ja kandmise korra kinnitab Naiskodukaitse keskkogu. 16. Naiskodukaitsel on oma teenetemärgid, mille kirjelduse ja statuudi kinnitab Naiskodukaitse keskkogu. Teenetemärgi õigus on ka Naiskodukaitse ringkondadel. IV peatükk NAISKODUKAITSE LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED   1. alapeatükk Naiskodukaitse liikmed   17. Naiskodukaitse liikmed on naiskodukaitsjad.   18. Naiskodukaitse liikmed on järgmises staatuses: 1) tegevliikmed, 2) noorliikmed, 3) toetajaliikmed, 4) auliikmed.   19. Naiskodukaitse tegevliige on Naiskodukaitse tegevliikmeks vastu võetud naissoost vähemalt 18-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.   20. Naiskodukaitse noorliige on Naiskodukaitse noorliikmeks vastu võetud naissoost 15- kuni 18-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.   21. Naiskodukaitse toetajaliige on Naiskodukaitse toetajaliikmeks vastu võetud Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.   22. Naiskodukaitse auliige on Naiskodukaitse ees silmapaistvate teenete omamise eest Naiskodukaitse auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik.   23. Naiskodukaitse ringkonna auliige on Naiskodukaitse ringkonna ees silmapaistvate teenete omamise eest ringkonna auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik.   2. alapeatükk Naiskodukaitse liikmete õigused ja kohustused   24. Naiskodukaitsjatel on õigus: 1) võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja muust tegevusest; 2) olla valitud Naiskodukaitse kollegiaalsetesse organitesse või valitavale kohale käesolevas põhikirjas kehtestatud korras; 3) saada Naiskodukaitse liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitusi; 4) kanda kehtestatud korras Naiskodukaitse vormiriietust, embleeme ja tunnuseid.   25. Naiskodukaitsja kohuseks on: 1) võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja tegevusest vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras; 2) täita juhatuste otsuseid ning juhtide seaduslikke käske ja korraldusi; 3) tasuda sisseastumis- ja liikmemaksu.   26. Naiskodukaitse toetajaliikme kohustused määrab kindlaks vastava jaoskonna juhatus. Toetajaliige, kes pole tähtajaks oma kohustusi täitnud, võidakse jaoskonna juhatuse otsusega Naiskodukaitsest välja arvata. 3. alapeatükk Naiskodukaitse liikmeks astumine   27. Naiskodukaitse liikmeks võetakse laitmatu mineviku ja korrektse käitumisega riigitruud, Eesti rahvuslikke aateid, omariiklust ja Eesti põhiseaduslikku korda tunnustavad isikud.   28. Naiskodukaitse liikmeks astumine ja organisatsioonist lahkumine on vabatahtlik ning toimub käesoleva põhikirjaga sätestatud korras.   29. Naiskodukaitse tegevliikmeks vastu võetav isik peab vastama Kaitseliidu seaduses tegevliikmele kehtestatud nõuetele.   30. Naiskodukaitse tegevliikmeks võetakse vastu kirjaliku sooviavalduse põhjal. Liikmeks astumiseks on vajalik kahe Naiskodukaitse või Kaitseliidu tegevliikme kirjalik soovitus, seejuures soovitajate tegevliikmestaaž peab olema vähemal üks aasta ning üks soovitajatest peab olema Naiskodukaitse tegevliige.   31. Naiskodukaitse noorliikmeks võetakse vastu tegevliikmeks võtmisele kehtestatud korras, aga sooviavaldusele peab olema lisatud ühe vanema või eestkostja kirjalik nõusolek.   32. Naiskodukaitse toetajaliikmeks võetakse vastu tegevliikmeks võtmisele kehtestatud korras.   33. Naiskodukaitsesse vastuvõtmise otsustab jaoskonna juhatus. Vastuvõtmine otsustatakse kolme kuu jooksul arvates avalduse esitamisest. Sooviavaldaja loetakse Naiskodukaitsesse vastuvõetuks maleva pealiku sellekohase käskkirja väljaandmisest.   34. Erandina, soovitajate puudumise korral, võib jaoskonna juhatus lükata sooviavaldaja liikmeks saamise otsustamise edasi, kehtestades talle kuni aastase liikmekandidaadiaja, mis kinnitatakse malevapealiku käskkirjaga. Nimetatud aja jooksul võib sooviavaldaja võtta osa Naiskodukaitse tegevusest, ilma et talle laieneksid Naiskodukaitse liikme õigused ja kohustused.   35. Liikmeks vastuvõtmise, liikmestaatuse muutumise, üksustevaheline liikumise ning organisatsioonist lahkumise täpsem kirjeldus on sätestatud Kaitseliidu keskjuhatuse kinnitatud juhendiga.   36. Pärast Naiskodukaitsesse vastuvõtmist annab Naiskodukaitse tegevliige pidulikul tseremoonial pühaliku tõotuse, mis on järgmine: „Mina tunnistan Eesti Vabariigi täielikku iseseisvust ja tema põhiseaduslikku valitsust. Luban ja tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud riigikorda, töötades ausasti Kaitseliidu ja Naiskodukaitse põhimõtete järgi. Kõik ülemate seaduslikud käsud, samuti juhatuse määrused ja korraldused täidan tõrkumata.“   37. Tõotuse andmise kohta koostatakse akt, millesse kantakse järgmised andmed: aeg, koht, pühaliku tõotuse andjate nimed. Aktile kirjutavad alla jaoskonna esinaine või aseesinaine ja üks jaoskonna juhatuse liige. Pühalik tõotus antakse üks kord.   38. Naiskodukaitse auliikme valib Naiskodukaitse keskkogu Naiskodukaitse keskjuhatuse ettepanekul. Ringkonna auliikme valib ringkonnakogu ringkonna juhatuse ettepanekul. Auliikmeks valimisel peab olema isiku eelnev nõusolek.   39. Naiskodukaitse liikmele antakse Kaitseliidu liikmekaart vastavalt Kaitseliidu keskjuhatuse kinnitatud korrale. 4. alapeatükk Liikmelisuse ajutine peatamine   40. Naiskodukaitsja võib omal soovil ajutiselt kuni üheks aastaks peatada oma liikmelisuse. Liikmelisuse ajutise peatamise ajal ei laiene naiskodukaitsjale ükski Naiskodukaitse liikme õigus ega kohustus.   41. Liikmelisuse ajutiseks peatamiseks esitab naiskodukaitsja kirjaliku põhjendatud sooviavalduse oma jaoskonna esinaisele.   42. Jaoskonna juhatus võib mõjuvatel põhjustel algatada liikmelisuse ajutise peatamise ilma liikme nõusolekuta.   43. Jaoskonna juhatus teeb tähtajalise otsuse liikmelisuse peatamise kohta ja esitab selle kinnitamiseks malevapealikule.   44. Pärast tähtaja möödumist teeb jaoskonna juhatus otsuse liikmelisuse peatamise lõpetamise, pikendamise või liikme väljaarvamise kohta ja esitab selle kinnitamiseks malevapealikule.   5. alapeatükk Naiskodukaitsest lahkumine   45. Naiskodukaitsest lahkutakse vabatahtliku väljaastumisena või Naiskodukaitsest väljaarvamisena.   46. Väljaastumisel esitab Naiskodukaitse liige jaoskonna juhatusele kirjaliku lahkumisavalduse, mis vaadatakse läbi kolmekümne päeva jooksul. Naiskodukaitse liige ei või esitada lahkumisavaldust teenistuskohustuste täitmise ajal.   47. Väljaastumine kinnitatakse malevapealiku käskkirjaga jaoskonna juhatuse otsuse alusel.   48. Naiskodukaitse liige, kes rikub Naiskodukaitse põhikirja, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Naiskodukaitse huvidele, kannab vastutust vastavalt Naiskodukaitse keskkogu kinnitatud korrale või arvatakse Naiskodukaitsest välja.   49. Väljaarvamise otsustab Naiskodukaitse ringkonna juhatus jaoskonna juhatuse ettepanekul. Otsuse kinnitab maleva pealik.   50. Naiskodukaitsest lahkumisel arvatakse liige Naiskodukaitse nimekirjast välja malevapealiku vastava käskkirja ilmumisest. Käskkiri tehakse isikule kirjalikult teatavaks hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.   51. Naiskodukaitsest välja astunud või välja arvatud isikul on peale otsuse langetamist kahe nädala jooksul kohustus tagastada temale Kaitseliidu ja Naiskodukaitse poolt välja antud vara ning likvideerida muud võlad ja kohustused.   52. Surma korral kustutatakse liige Naiskodukaitse nimekirjast malevapealiku käskkirja alusel arvates liikme surma kuupäevast. V peatükk NAISKODUKAITSE ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE   53. Naiskodukaitse struktuuriüksused on Naiskodukaitse ringkonnad. Ringkonnad tegutsevad Kaitseliidu malevate juures.   54. Naiskodukaitse ringkondade allüksused on jaoskonnad.   55. Ülesannete täitmiseks ja väljaõppe korraldamiseks moodustatakse erialagruppe vastavalt Naiskodukaitse keskjuhatuse kinnitatud juhendile.   56. Naiskodukaitse kollegiaalsed organid on keskkogu, keskjuhatus, keskrevisjonikomisjon, ringkonnakogu, ringkonna juhatus, ringkonna revisjonikomisjon, jaoskonna üldkoosolek, jaoskonna juhatus, jaoskonna revisjonikomisjon.   57. Naiskodukaitse kollegiaalsete organite valimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) Naiskodukaitse kollegiaalsetesse organitesse võib valida tegevliikmeid; 2) kollegiaalsetesse organitesse ei valita Kaitseliidus teenistuses või töölepingulises suhtes olevaid tegevliikmeid, kelle ametijuhendijärgsed ülesanded on vahetult seotud Naiskodukaitse ülesannete täitmisega; 3) liikmed valitakse üldjuhul ametisse kolmeks aastaks; 4) igal aastal valitakse üldjuhul üks uus liige, kõige kauem ametis olnud liige langeb kollegiaalsest organist välja; keskjuhatusse valitakse igal aastal kaks uut liiget; 5) selleks et tagada rotatsioon ja järjepidevus, võib erandjuhul valida liikme üheks või kaheks aastaks; 6) juhatuse või revisjonikomisjoni asendusliige valitakse üheks aastaks; 7) juhatuse või revisjonikomisjoni asendusliige asub järgmise valimisperioodini liikme õigustesse siis, kui valitud liige taandab end vastavalt ametikohalt; 8) kollegiaalse organi liikme valinud kogul on õigus valitud liige kahekolmandikulise häälteenamusega tagasi kutsuda järgmistel asjaoludel: 1) süüdimõistva kohtuotsuse alusel; 2) tööülesannete täitmata jätmise korral; 3) pikaajalise töövõimetuse korral; 4) Kaitseliidu seaduse või Naiskodukaitse põhikirja raskel rikkumisel.   58. Naiskodukaitses on hääleõigus tegevliikmetel.   59. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 4. alapeatükk Naiskodukaitse kesktasand   60. Naiskodukaitset juhib Naiskodukaitse esinaine, kes allub Kaitseliidu ülemale.   61. Naiskodukaitse esinaise nimetab ametisse kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja Kaitseliidu ülema ettepanekul. Naiskodukaitse keskkogul on õigus esitada Kaitseliidu ülemale omapoolne kandidaat Naiskodukaitse keskkogul toimuvate valimiste põhjal.   62. Naiskodukaitse esinaise ülesanded on: 1) Naiskodukaitse tegevuse juhtimine ja Naiskodukaitse esindamine; 2) Naiskodukaitse keskjuhatuse kokkukutsumine ja keskjuhatuse töö korraldamine; 3) Naiskodukaitse tegevuskava koostamise korraldamine kooskõlastatult Kaitseliidu ülemaga; 4) Naiskodukaitse tegevuses vajalike juhendite ja eeskirjade väljatöötamine; 5) Naiskodukaitse finantseerimistaotluse koostamine ja esitamine Kaitseliidu ülemale; 6) Naiskodukaitse eelarveliste vahendite kasutamine Naiskodukaitse keskjuhatuse otsuste kohaselt; 7) Naiskodukaitse ülesannetele vastava väljaõppe korraldamine; 8) koostöö arendamine teiste organisatsioonidega; 9) muude Naiskodukaitse keskkogu ja keskjuhatuse otsuste elluviimine; 10) Kaitseliidu ülema korralduste täitmine.   63. Naiskodukaitse esinaisel on õigus anda välja käskkirju: 1) ringkondade esinaiste ametisse kinnitamiseks; 2) Naiskodukaitse jaoskondade loomise ja likvideerimise kinnitamiseks; 3) muude tema pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks.   64. Naiskodukaitse esinaist asendab tema äraolekul Naiskodukaitse esinaise asetäitja või esinaise valikul üks Naiskodukaitse instruktoritest.   65. Naiskodukaitse kesktasandi tegevuse korraldamist ja juhtimist toetab Naiskodukaitse esinaise asetäitja, kelle õigused ja ülesanded sätestatakse ametijuhendiga.   66. Naiskodukaitse keskkogu on kõrgeim Naiskodukaitse tegevust korraldav organ. Naiskodukaitse keskkogul osalevad hääleõigusega iga ringkonna esinaine, aseesinaine ja ringkonnakogu valitud kaks esindajat ning sõnaõigusega Naiskodukaitse esinaine, esinaise asetäitja, keskjuhatuse liikmed, keskrevisjoni esinaine. Keskkogu koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta Kaitseliidu ülem, ringkondade instruktorid ja kutsutud külalised.   67. Keskkogu tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ajavahemikul 1. märtsist kuni 15. aprillini. Keskkogu kutsub kokku Naiskodukaitse keskjuhatus. Kaitseliidu ülemal on õigus keskkogu erakorraliselt kokku kutsuda.   68. Keskkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on Naiskodukaitse esinaine või teda asendav isik ning vähemalt pooled keskkogu hääleõiguslikest liikmetest.   69. Naiskodukaitse keskkogu pädevuses on: 1) Naiskodukaitse organisatsiooni ja üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine ning nende kohta seisukoha kujundamine; 2) Naiskodukaitse tegevussuundade ja arengukava kinnitamine; 3) Naiskodukaitse vormiriietuse kirjelduse ja kandmise korra kinnitamine; 4) Naiskodukaitse teenetemärkide kirjelduse ja statuudi kinnitamine; 5) muude organisatsiooni tegevuse korraldamiseks vajalike regulatsioonide kinnitamine; 6) aastaaruande kinnitamine; 7) ettepaneku tegemine Kaitseliidu ülemale Naiskodukaitse esinaise ametisse nimetamiseks; 8) Naiskodukaitse põhikirja muutmise ettepanekute esitamine Kaitseliidu keskjuhatuse kaudu Kaitseliidu keskkogule kinnitamiseks; 9) Naiskodukaitse sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitamine; 10) keskjuhatuse, keskrevisjonikomisjoni liikmete ja nende asendusliikmete ning Naiskodukaitse auliikmete valimine.   70. Kaitseliidu ülemal on keskkogu otsuse suhtes vetoõigus, mille kasutamise korral otsustab küsimuse lõplikult Kaitseliidu keskkogu.   71. Naiskodukaitse keskjuhatus on keskkogu koosolekute vahelisel ajal Naiskodukaitse tegevust korraldav täitevorgan. Naiskodukaitse keskjuhatuse moodustavad Naiskodukaitse esinaine ja kuus Naiskodukaitse keskkogu valitud liiget. Igal aastal valitakse kaks uut keskjuhatuse liiget, kaks kõige kauem keskjuhatuses olnud liiget langevad keskjuhatusest välja. Keskjuhatuse tööd juhib Naiskodukaitse esinaine.   72. Keskjuhatuse kutsub kokku Naiskodukaitse esinaine vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Keskjuhatuse liikmetel on õigus teha ettepanek juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks.   73. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on Naiskodukaitse esinaine või tema kohuseid täitev isik ning vähemalt kolm valitud liiget. Koosoleku nõusolekul võivad keskjuhatuse koosolekul sõnaõigusega osaleda kutsutud külalised.   74. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, võrdse arvu häälte korral on otsustav hääl Naiskodukaitse esinaisel.   75. Naiskodukaitse keskjuhatuse ülesanded on: 1) Naiskodukaitse tegevuse korraldamine; 2) Kaitseliidu ülema korralduste ja Naiskodukaitse keskkogu otsuste täitmine; 3) Naiskodukaitse organisatsiooni ja üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine ning nende kohta seisukohtade kujundamine; 4) organisatsiooni tegevuse korraldamiseks ning käitumisreeglite määratlemiseks vajalike regulatsioonide väljatöötamine; 5) tegevussuundade ja arengukava väljatöötamine ning esitamine Naiskodukaitse keskkogule; 6) aastaaruande koostamine ning esitamine Naiskodukaitse keskkogule; 7) Naiskodukaitse keskkogu ettevalmistamine ja kokkukutsumine; 8) eelarve ja aasta tegevuskava kinnitamine; 9) Naiskodukaitse ergutuste väljaandmise otsustamine. 5. alapeatükk Naiskodukaitse ringkond   76. Naiskodukaitse ringkonda juhib Naiskodukaitse ringkonna esinaine. Ringkonna esinaise valib ringkonnakogu kolmeks aastaks.   77. Ringkonna esinaist asendab tema äraolekul ringkonna aseesinaine. Ringkonna aseesinaise valib ringkonnakogu kolmeks aastaks.   78. Ringkonna esinaise ülesanded on: 1) ringkonna tegevuse juhtimine ja ringkonna esindamine; 2) ringkonna juhatuse kokkukutsumine ja juhatuse töö korraldamine; 3) ringkonna juhatuse ja ringkonnakogu otsuste elluviimine ning järelevalve nende elluviimise üle; 4) ringkonna tegevuskava ja eelarve koostamine koostöös ringkonna juhatuse ja instruktoriga ning kooskõlastatult maleva pealikuga; 5) ringkonna väljaõppe planeerimises osalemine; 6) Naiskodukaitse esinaise korralduste täitmine ja järelevalve nende täitmise üle.   79. Ringkonna tegevust toetab Kaitseliidus töötav Naiskodukaitse instruktor, kelle õigused ja ülesanded on sätestatud ametijuhendiga.   80. Ringkonnakogul osalevad hääleõigusega ringkonna esinaine ja aseesinaine, ringkonnas tegutsevate jaoskondade esinaised ja aseesinaised ning jaoskondade üldkoosolekute poolt igast jaoskonnast valitud kolm tegevliiget. Sõnaõigusega osaleb ringkonna revisjonikomisjoni esinaine. Kui ringkonnas ei ole jaoskondi moodustatud, siis osalevad ringkonnakogul hääleõigusega ringkonna tegevliikmed.   81. Ringkonnakogu koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda maleva pealik, ringkonna instruktor, ringkonna juhatuse liikmed ning kutsutud külalised.   82. Ringkonnakogu koosolek toimub vähemalt kord aastas ringkonna juhatuse kutsel. Kogu on otsustusvõimeline, kui kohal on ringkonna esinaine või aseesinaine ning vähemalt pooled ringkonnakogu hääleõiguslikest liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.   83. Ringkonnakogu ülesanded on: 1) ringkonna tegevust puudutavate üldküsimuste arutamine ning otsustamine; 2) Naiskodukaitse üldiste arengusuundade alusel ringkonna jaoks välja töötatud tegevussuundade kinnitamine; 3) ringkonna aastaaruande kinnitamine; 4) ringkonna esinaise, aseesinaise ning juhatuse liikmete ja asendusliikmete valimine; 5) ringkonna revisjonikomisjoni liikmete ja asendusliikmete valimine; 6) ringkonna auliikmete valimine; 7) esindajate ja asendusesindajate valimine Naiskodukaitse keskkogule.   84. Ringkonna juhatuse moodustavad ringkonna esinaine ja aseesinaine ning ringkonnakogu valitud kolm liiget. Igal aastal valitakse üks uus ringkonna juhatuse liige, kõige kauem ringkonna juhatuses olnud liige langeb juhatusest välja. Ringkonna juhatuse koosolekul võib osaleda Kaitseliidu maleva pealik ning kutsutud külalised koosoleku nõusolekul.   85. Ringkonna juhatuse tööd juhib ringkonna esinaine. Ringkonna juhatuse kutsub kokku ringkonna esinaine või aseesinaine vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui neli korda aastas. Ringkonna juhatuse liikmetel on õigus teha ettepanek juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm liiget, sealhulgas ringkonna esinaine või aseesinaine.   86. Ringkonna juhatuse ülesanded on: 1) ringkonna tegevuse korraldamine; 2) ringkonna aastaplaani väljatöötamises osalemine; 3) keskjuhatuse ning ringkonnakogu otsuste täitmise korraldamine; 4) ringkonna tegevusaruande koostamine ning esitamine ringkonnakogule; 5) ringkonna eelarve ja aastaplaani kinnitamine; 6) ringkonnakogu koosoleku ettevalmistamine ja kokkukutsumine; 7) ringkonna omatulude kasutamise ja teiste majandusküsimuste üle otsustamine; 8) liikme väljaarvamine Naiskodukaitsest jaoskonna juhatuse ettepanekul; 9) Naiskodukaitse ringkonna ergutuste väljaandmise otsustamine; 10) koostöö korraldamine Kaitseliidu maleva juhatusega. 6. alapeatükk Naiskodukaitse jaoskond   87. Jaoskond moodustatakse üldjuhul Kaitseliidu malevkonna/üksikkompanii juurde. Jaoskonna asutamiskoosolek teeb ringkonna juhatusele ettepaneku jaoskonna loomiseks. Ettepanekule peab olema lisatud nimekiri vähemalt 10 asutaja nimega, kellest Naiskodukaitsesse vastuvõtmisel saavad uue jaoskonna liikmed. Jaoskonna moodustamise otsuse teeb ringkonna juhatus, selle kinnitab käskkirjaga Naiskodukaitse esinaine malevapealiku kooskõlastusel.   88. Jaoskonna tegevus lõpetatakse ringkonna juhatuse ettepanekul. Otsuse tegevuse lõpetamise kohta kinnitab Naiskodukaitse esinaine malevapealiku kooskõlastusel.   89. Jaoskonda juhib jaoskonna esinaine. Jaoskonna esinaise valib jaoskonna üldkoosolek kolmeks aastaks.   90. Jaoskonna esinaist asendab tema äraolekul jaoskonna aseesinaine. Jaoskonna aseesinaise valib jaoskonna üldkoosolek kolmeks aastaks.   91. Jaoskonna esinaise ülesanded on: 1) jaoskonna tegevuse juhtimine ja jaoskonna esindamine; 2) jaoskonna juhatuse kokkukutsumine ja juhatuse töö korraldamine; 3) jaoskonna juhatuse ja üldkoosoleku otsuste elluviimine ning järelevalve nende elluviimise üle; 4) jaoskonna riigieelarveväliste vahendite eelarve ja selle täitmise aruande koostamine koos jaoskonna juhatusega; 5) ringkonna esinaise korralduste täitmine ja järelevalve nende täitmise üle; 6) jaoskonna kohta info edastamine ringkonna esinaisele.   92. Jaoskonna üldkoosolekul osalevad hääleõigusega jaoskonna tegevliikmed. Jaoskonna üldkoosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta Kaitseliidu vastava üksuse pealik, ringkonna esinaine, ringkonna instruktor ning kutsutud külalised.   93. Jaoskonna üldkoosolek toimub vähemalt kord aastas jaoskonna juhatuse kutsel.   94. Liige võib mõjuval põhjusel taotleda kvoorumist väljaarvamist isikliku sooviavalduse alusel.   95. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on jaoskonna esinaine või aseesinaine ja vähemalt pooled kvoorumisse kuuluvatest tegevliikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.   96. Naiskodukaitse jaoskonna üldkoosoleku pädevuses on: 1) jaoskonna tegevusse puutuvate üldküsimuste arutamine ja otsustamine; 2) jaoskonna tegevussuundade kinnitamine; 3) jaoskonna tegevusaruande kinnitamine; 4) jaoskonna riigieelarveväliste vahendite eelarve ja selle täitmise aastaaruande kinnitamine; 5) jaoskonna esinaise, aseesinaise ja juhatuse liikmete ning juhatuse asendusliikmete valimine; 6) jaoskonna revisjonikomisjoni liikmete ja asendusliikmete valimine; 7) esindajate ja asendusesindajate valimine ringkonnakogule.   97. Jaoskonna juhatuse moodustavad jaoskonna esinaine, aseesinaine ning jaoskonna üldkoosoleku valitud kolm liiget. Igal aastal valitakse vähemalt üks uus jaoskonna juhatuse liige, kõige kauem jaoskonna juhatuses olnud liige langeb juhatusest välja. Selleks, et tagada juhatuse liikmete rotatsioon ja järjepidevus, võib valida liikme üheks või kaheks aastaks.   98. Jaoskonna juhatuse tööd juhib jaoskonna esinaine.   99. Jaoskonna juhatuse kutsub kokku jaoskonna esinaine või aseesinaine vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Jaoskonna juhatuse liikmetel on õigus teha ettepanek juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm liiget, sealhulgas jaoskonna esinaine või aseesinaine.   100. Jaoskonna juhatuse koosolekul võib sõnaõigusega osaleda ringkonna esinaine ja kutsutud külalised koosoleku nõusolekul.   101. Jaoskonna juhatuse ülesanded on: 1) jaoskonna tegevuse korraldamine; 2) jaoskonna tegevussuundade väljatöötamine; 3) jaoskonna tegevusaruande koostamine ning esitamine jaoskonna üldkoosolekule; 4) ringkonna juhatuse ja jaoskonna üldkoosoleku otsuste täitmise korraldamine; 5) jaoskonna riigieelarveväliste vahendite eelarve ja selle täitmise aruande koostamine; 6) koostöö korraldamine Kaitseliidu vastava üksuse juhatusega; 7) jaoskonna üldkoosoleku ettevalmistamine ja kokkukutsumine; 8) jaoskonna tegev- ja toetajaliikmete vastuvõtmise otsustamine; 9) Naiskodukaitsest omal soovil välja astuvate liikmete avalduste menetlemine ning koosoleku otsuse alusel malevapealikule kinnitamiseks esitamine; 10) ringkonna juhatusele ettepaneku tegemine liikmete väljaarvamiseks Naiskodukaitsest. 7. alapeatükk Naiskodukaitse revideerimine   102. Naiskodukaitse revisjonikomisjonid on oma pädevuse piirides Naiskodukaitse tegevust revideerivad organid.   103. Revisjonikomisjoni valitav liige on soovitatavalt olnud varem sama tasandi juhatuse liige. Revisjonikomisjoni liige ei tohi ühtaegu olla sama tasandi juhatuse liige.   104. Revisjonikomisjoni kuulub kolm liiget. Revisjonikomisjoni tööd juhib revisjonikomisjoni esinaine, kelle valib komisjon üheks aastaks oma liikmete seast.   105. Revisjonikomisjoni kutsub kokku vastava komisjoni esinaine vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord poolaasta jooksul. Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus teha ettepanek koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik revisjonikomisjoni liikmed. Koosoleku nõusolekul võivad koosolekul sõnaõigusega osaleda kutsutud külalised. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Koosoleku vastava otsuse alusel võivad revideerimist toimetada ka üksikud komisjoni liikmed.   106. Keskrevisjonikomisjoni ülesandeks on: 1) revideerida Naiskodukaitse kesktasandi tegevuse vastavust Naiskodukaitse põhikirjale, kehtivale sisemisele töökorraldusele ja muudele regulatsioonidele; 2) töötada välja revideerimisjuhendeid ja -eeskirju ning esitada need keskkogule kinnitamiseks; 3) koordineerida ringkonna ja jaoskonna revisjonikomisjonide tööd ning anda jooksva aasta revideerimiseks suuniseid.   107. Naiskodukaitse ringkonna ja jaoskonna revisjonikomisjonide ülesandeks on: 1) revideerida vastava tasandi üksuse tegevuse vastavust Naiskodukaitse põhikirjale, kehtivale sisemisele töökorraldusele ja muudele regulatsioonidele; 2) revideerimisel lähtuda kehtivast revideerimisejuhendist ja eeskirjadest ning keskrevisjonikomisjoni antud suunistest.   108. Naiskodukaitse revisjonikomisjonid koostavad ja esitavad jooksva aasta revideerimisaruande hiljemalt üks kuu enne keskkogu, ringkonnakogu või jaoskonna üldkoosoleku toimumist vastava taseme juhatusele tutvumiseks ning vastulausete, kommentaaride esitamiseks. Pärast juhatuse vastulausete arvestamist esitatakse aruanne vastavalt keskkogule, ringkonnakogule või jaoskonna üldkoosolekule ning kõrgema taseme revisjonikomisjonile. VI peatükk NAISKODUKAITSE FINANTSEERIMINE   109. Naiskodukaitset finantseeritakse: 1) riigieelarvest Kaitseliidu kaudu; 2) sisseastumis- ja liikmemaksudest; 3) annetustest ja sponsorlusest; 4) muudest seaduslikult saadud vahenditest. Kinnitatud Kaitseliidu Keskkogu otsusega nr K-0.1-1/3502PR 26. veebruaril 2011 need website designer in birmingham, uk and content management system, then website designer in birmingham, uk offers highly functional websites with clean website designer in birmingham, uk and content management system. You may not need website designer in birmingham, uk to accomodate website designer in birmingham, uk present some firms, which offer good quality website designer in birmingham, uk professional kui on plaanis tellida kodulehtede valmistamine, siis tasub vaadata lähemalt kodulehtede valmistamine tellida kodulehtede valmistamine ja disaini valdkonnas. Kodulehe tegemine lähemalt kodulehtede valmistamine lugemist võib otsida kodulehtede valmistamine. Hinnatud kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine vaata lisaks ka Tõlketeenused kiirelt ja alati tähtajaks valmis