Kursusel osales 8 suurema ja väiksema kogemusega toitlustusinstruktorit erinevatest ringkondadest. Kursus möödus vägagi meeleolukalt ja õppimise tähe all.
Olulisim tõetera nädalavahetusest on ilmselt see, et igast asjast annab õppida, kõike saab teistmoodi teha ja kõike saab põnevalt teha. Nii õpitigi üksteiselt ja instruktoritelt lausa igal sammul – läbi pannkoogi söömise ja läbi mängu, läbi näidendi ja läbi laulu, läbi erinevate õppetundide ja isegi läbi saunaõhtu.

Kursuse käigus sündis suurel hulgal ideid nii Naiskodukaitse baasväljaõppe toitlustusmooduli tundides aktiivõppe kasutamise kohta, kui ka toitlustamise eriala atraktiivsemaks muutmise ja välikokkade üle-eestilise meie-tunde tekitamise kohta, selle kohta, kuidas vahetada kogemusi ja retsepte, kuidas jagada õppematerjale. Kolm tilka verd anti ka selle kohta, et kursusel osalenud panustavad oma ideedega välikokkadele täiendkursuse kirjutamisesse.

Kolm kokkuvõtvat sõna õppenädalavahetuse iseloomustamiseks oleks: huumor, ühtehoidev seltskond ja aktiivõpe, aktiivõpe, aktiivõpe. Kursusel mõeldi välja ka tore hüüdlause populariseerimaks välitoitlustust: Välikokandus – huvitavate väljakutsete pärusmaa. Ning ilmselt võib lubada, et osades ringkondades ei saa toitlustusõppel miski enam kunagi olema nii nagu varem – kõik on teistmoodi, põnevam ja eesmärkikandvam.