Naiskodukaitse põhikiri on Kaitseliidu keskkogu poolt vastu võetud 21. jaanuaril 2001, täiendatud 7. septembril 2004

I NAISKODUKAITSE ÜLESANDED

1) Naiskodukaitse on Kaitseliidu seaduse § 14 alusel tegutsev Kaitseliidu eriorganisatsioon.
2) Naiskodukaitse on 1. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga asutatud Kaitseliidu naisorganisatsiooni õigusjärglane.
3) Naiskodukaitse sisemise korralduse kehtestab käesolev põhikiri. Naiskodukaitsel on kodukord, millega kehtestatekse Naiskodukaitse tegevliikme käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Naiskodukaitse kodukorra kinnitab Kaitseliidu keskkogu.
Naiskodukaitse ülesanded on:
1) Kaitseliidu abistamine Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsel, kodanike julgeoleku kindlustamisel ja teiste ülesannete täitmisel;
2) Kaitseliidu meditsiini- ja tagalateenistuse korraldamine ning tagamine koostöös Kaitseliidu malevaga;
3) Kaitseliidu aadete ja rahvuslike tunnete levitamine ning süvendamine rahvas;
4) Kaitseliidu seltskondliku elu korraldamisel osalemine.

II NAISKODUKAITSE ÕIGUSED

2.1 Naiskodukaitsel on õigus:
1) koostöös Kaitseliiduga korraldada oma ülesannete täitmiseks vajalikku väljaõpet;
2) arendada oma ülesannete täitmiseks majandustegevust;
3) teha koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega;
2.2 Naiskodukaitsel on oma pitsat, mille kirjelduse kinnitab KL keskjuhatus. Naiskodukaitsel on oma üldlipp ja embleem, mille kirjelduse kinnitab Kaitseliidu keskkogu. Oma lipu õigus on ka Naiskodukaitse ringkondadel ja jaoskondadel, mille kirjeldused kinnitab KL keskjuhatus.
2.3 Naiskodukaitsel on vormiriietus ja ametikoha tunnused, mille kirjelduse kinnitab Kaitseliidu keskkogu, nende kandmise korra kehtestab Kaitseliidu ülem.
2.4 Naiskodukaitsel on oma teenetemärgid, mille kirjelduse ja statuudi kinnitab Kaitseliidu keskkogu.

III NAISKODUKAITSE LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1 Naiskodukaitse liikmeks võetakse laitmatu mineviku ja käitumisega riigitruud, Eesti rahvuslikke aateid, omariiklust ja Eesti põhiseaduslikku korda tunnustavad isikud.
3.2 Naiskodukaitse liikmeks astumine ja sellest väljaastumine on vabatahtlik ning toimub käesoleva põhikirjaga kehtestatud korras.
3.3 Naiskodukaitse liikmed jagunevad tegev-, au- ja toetajaliikmeteks.
3.4 Naiskodukaitse tegevliikmeks võib olla vähemalt 17-aastane naissoost Eesti kodanik.
3.5 Naiskodukaitse tegevliikmeks ei võeta isikut:
1) kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest ainest;
2) kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid, mille loetelu on Kaitseliidu seaduse alusel kehtestanud Vabariigi Valitsus;
3) kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on kohtu poolt piiratud;
4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud;
5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest;
6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest, piirivalveteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödunud vähem kui kaks aastat;
7) kes teadvalt esitas Naiskodukaitse liikmeks astumisel valeandmeid.
3.6 Tegevliikmeks ei saa olla isik:
1) kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest ainest;
2) kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid, mille loetelu on Kaitseliidu seaduse alusel kehtestanud Vabariigi Valitsus;
3) kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on kohtu poolt piiratud;
4) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud;
5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest;
6) kes teadvalt esitas Naiskodukaitse liikmeks astumisel valeandmeid.
3.7 Isik, kelle puhul ilmnevad käesoleva põhikirja punktis 3.6 nimetatud asjaolud, arvatakse Naiskodukaitsest välja käesoleva põhikirjaga kehtestatud korras.
3.8 Naiskodukaitse tegevliikmeks vastuvõtmine toimub kirjaliku sooviavalduse põhjal. Sooviavaldus koos teiste Naiskodukaitse liikmeks astumisel nõutavate dokumentidega esitatakse Naiskodukaitse jaoskonna, mille liikmeks soovitakse astuda, esinaisele. Sooviavaldusele lisatakse kolme Naiskodukaitse ja/või Kaitseliidu tegevliikme kirjalik soovitus, seejuures vähemalt üks soovitajatest peab olema Naiskodukaitse tegevliige. Alaealise puhul peab sooviavaldusele olema lisatud ühe vanema või eestkostja nõusolek.
3.9 Soovitajaks saab olla isik, kes on olnud Naiskodukaitse või Kaitseliidu tegevliige vähemalt üks aasta. Soovitus tähendab soovitaja kinnitust selle kohta, et soovitaja tunneb soovitatavat piisavalt ja soovitatav vastab Naiskodukaitse liikmele esitatavatele nõuetele.
3.10 Naiskodukaitsesse vastuvõtmise otsustab jaoskonna juhatus. Maleva pealik kinnitab juhatuse otsuse või keeldub sellest. Vastuvõtmine otsustatakse kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. Sooviavaldaja loetakse Naiskodukaitsesse vastuvõetuks maleva pealiku sellekohase käskkirja väljaandmisest. Käskkirja sisu tehakse sooviavaldajale viivitamatult teatavaks.
3.11 Soovitajate puudumise korral võib jaoskonna juhatus lükata sooviavaldaja liikmeks saamise otsustamise edasi, kehtestades talle kuni aastase liikmekandidaadi aja. Nimetatud aja jooksul võib sooviavaldaja osa võtta Naiskodukaitse tegevusest ilma, et tal oleks Naiskodukaitse liikme õigusi ja kohustusi.
3.12 Pärast Naiskodukaitsesse vastuvõtmist korraldatakse esimesel võimalusel uutele liikmetele avalik pühaliku tõotuse andmise tseremoonia. Naiskodukaitse uus liige annab Kaitseliitlase pühaliku tõotuse, mis on järgmine: "Mina tunnistan Eesti Vabariigi täielikku iseseisvust ja tema põhiseaduslikku valitsust. Luban ja tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud riigikorda, töötades ausasti Kaitseliidu põhimõtete järgi. Kõik ülemate seaduslikud käsud, samuti juhatuse määrused ja korraldused täidan tõrkumata."
3.13 Tõotuse andmise kohta koostatakse akt, millesse kantakse järgmised andmed: aeg, koht, pühaliku tõotuse andjate nimed. Aktile kirjutavad alla jaoskonna esinaine ja üks jaoskonna juhatuse liige ning see saadetakse maleva staapi, kus tehakse tõotuse andmise kohta sissekanne teenistuslehele. Kaitseliidu pühalik tõotus antakse üks kord.
3.14 Naiskodukaitses teeniv riigiametnik ja teenistuskohustuste täitmisel olev Naiskodukaitse tegevliige loetakse Kaitseliidu tegevliikmeks.
3.15 Auliikmeks saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kellel on Naiskodukaitse või Eesti riigi ees silmapaistvaid teeneid. Auliikmed jagunevad NKK auliikmeteks ja ringkonna auliikmeteks.
3.16 Naiskodukaitse auliikme valib Naiskodukaitse keskkogu. Ringkonna auliikme valib ringkonnakogu ringkonna juhatuse ettepanekul. Auliikmeks valimisel peab olema isiku eelnev nõusolek.
3.17 Toetajaliikmeks võib olla Eesti või välisriigi kodanik, kes aitab oma tegevusega kaasa Naiskodukaitse ülesannete täitmisele.
3.18 Naiskodukaitse toetajaliikmeks võtmine toimub tegevliikmeks võtmise punktides 3.8 kuni 3.13 kehtestatud korras jaoskonna juhatuse poolt. Toetajaliikmeks võetakse kindlaks ajaks, st üheks, kolmeks, viieks, kümneks aastaks või eluajaks. Jaoskonna juhatus määrab toetajaliikme kohustused kindlaksmääratud perioodi kohta. Toetajaliige, kes pole tähtajaks oma kohustusi täitnud, võidakse jaoskonna juhatuse otsusega Naiskodukaitsest välja arvata. Väljaarvamise otsuse kinnitab maleva pealik.
3.19 Naiskodukaitse liikmele antakse Kaitseliidu liikmekaart.
3.20 Naiskodukaitsest lahkumine toimub vabatahtliku väljaastumisena või Naiskodukaitsest väljaarvamise kaudu. Naiskodukaitse liige esitab jaoskonna juhatusele kirjaliku lahkumisavalduse. Naiskodukaitse liige ei või esitada lahkumisavaldust teenistuskohustuse täitmise ajal.
3.21 Naiskodukaitse liikme vabatahtliku lahkumise puhul on Naiskodukaitse liikmel kohustus pärast lahkumisavalduse kohta otsuse langetamist viivitamatult likvideerida oma varalised kohustused Kaitseliidu ja Naiskodukaitse ees.
3.22 Naiskodukaitse liige loetakse Naiskodukaitse nimekirjast kustutatuks arvates maleva pealiku vastava käskkirja väljaandmisest. Käskkiri tehakse isikule viivitamatult teatavaks.
3.23 Naiskodukaitse liige, kes rikub Naiskodukaitse põhikirja või kodukorda, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Naiskodukaitse huvidele, kannab vastutust Naiskodukaitse liikmele kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse Naiskodukaitsest välja.
Väljaarvamise otsustab naiskodukaitse ringkonna juhatus jaoskonna juhatuse ettepanekul. Otsuses näidatakse, kas väljaarvamine toimub nimekirjast kustutamise või väljaheitmisena. Otsuse kinnitab maleva pealik.
3.24 Naiskodukaitsest väljaarvatud isik on kohustatud likvideerima oma varalised kohustused Kaitseliidu ja Naiskodukaitse ees kahe nädala jooksul alates väljaarvamisest. Naiskodukaitsest väljaarvatud isik loetakse Naiskodukaitsest lõplikult lahkunuks ja Naiskodukaitse nimekirjast kustutatuks maleva pealiku vastavasisulise käskkirja väljaandmisest. Naiskodukaitsest väljaheidetute nimed avaldatakse Kaitseliidu ülema käskkirjas ja neid ei saa enam Naiskodukaitsesse ega ka Kaitseliitu vastu võtta ilma Kaitseliidu ülema vastava loata.
3.25 Teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteo eest kannab Naiskodukaitse tegevliige tegevteenistuses olevale kaitseväelasele laienevat distsiplinaarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud ulatuses ja korras ning Kaitseliidu kodukorras kehtestatud erisustega.
3.26 Naiskodukaitse kollegiaalsetesse organitesse võib valida tegevliikmeid. Naiskodukaitses töötavat riigiametnikku ei valita Naiskodukaitse kollegiaalsetesse organitesse. Naiskodukaitses on hääleõigus tegevliikmetel.
3.27 Naiskodukaitse liige on kohustatud tasuma Kaitseliidu liikmemaksu. Naiskodukaitsesse vastuvõetud liige on kohustatud maksma ühe kuu jooksul Naiskodukaitsesse astumisest sisseastumismaksu ja liikmemaksu aasta eest, millal ta liikmeks võeti.

IV NAISKODUKAITSE JUHTIMINE JA KORRALDUS

4.1. Naiskodukaitse korraldus
4.1.1. Naiskodukaitse jaguneb territoriaalsuse põhimõttel Kaitseliidu struktuurile vastavaiks üksusteks: piirkondadeks, ringkondadeks ning jaoskondadeks.
4.1.2. Naiskodukaitse asjaajamis-, teenistus- ja käskluskeel on eesti keel.
4.2 Naiskodukaitse esinaine
4.2.1 Naiskodukaitset juhib viieks aastaks ametisse nimetatav Naiskodukaitse esinaine, kes allub Kaitseliidu ülemale. Naiskodukaitse esinaine ei saa olla ametis üle kahe ametiaja järjest. Naiskodukaitse esinaise nimetab ametisse kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja Kaitseliidu ülema ettepanekul. Naiskodukaitse keskkogul on õigus esitada KL ülemale omapoolne kandidaat NKK keskkogul toimuvate valimiste põhjal.
4.2.2 Naiskodukaitse esinaise ülesanded on:
1) Naiskodukaitse tegevuse juhtimine ja Naiskodukaitse esindamine;
2) Kaitseliidu ülema korralduste täitmine;
3) Naiskodukaitse tegevuskava koostamine koostöös Kaitseliidu ülemaga;
4) Naiskodukaitse tegevuses vajaminevate juhendite ja eeskirjade väljatöötamine;
5) Naiskodukaitse finantseerimistaotluse koostamine ja esitamine Kaitseliidu ülemale;
6) Naiskodukaitse eelarveliste vahendite kasutamine NKK keskjuhatuse otsuste kohaselt;
7) Naiskodukaitse ülesannetele vastava väljaõppe korraldamine;
8) Koostöö arendamine teiste organisatsioonidega;
9) muude NKK keskkogu otsuste elluviimine;
10) Kaitseliidu ülemale ettepaneku tegemine NKK piirkonna vanemate ametisse nimetamiseks;
11) Naiskodukaitse Keskkogu kokkukutsumine;
4.2.3 Naiskodukaitse esinaist asendab tema äraolekul esinaise valikul üks NKK piirkonna vanematest.
4.3 Naiskodukaitse Keskkogu
4.3.1 Naiskodukaitse keskkogul osalevad hääleõigusega iga ringkonna esinaine, aseesinaine ja ringkonnakogu poolt valitud kaks esindajat ning sõnaõigusega Naiskodukaitse esinaine, piirkonna vanemad, NKK keskjuhatuse liikmed, NKK keskrevisjoni esinaine. Keskkogu koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta kutsutud külalised. Keskkogu koosolekust võib osa võtta Kaitseliidu ülem.
4.3.2 Keskkogu tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ajavahemikul 1.märtsist kuni 15.aprillini. Keskkogu koosoleku kutsub kokku Naiskodukaitse esinaine või NKK keskjuhatus. Kaitseliidu ülemal on õigus erakorraliselt Keskkogu kokku kutsuda. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled keskkogu hääleõiguslikest liikmetest.
4.3.3 Keskkogu pädevusse kuuluvad järgmised küsimused:
1) Naiskodukaitse tegevuse suundade ja arengukavade arutamine ja nende kohta seisukoha võtmine;
2) Keskjuhatuse poolt väljatöötatud tegevuskava ja eelarve kinnitamine
3) Ettepaneku tegemine KL ülemale NKK esinaise ametisse nimetamiseks;
4) Naiskodukaitse põhikirja ja kodukorra muutmise ettepanekute esitamine Kaitseliidu keskjuhatusele;
5) keskjuhatuse, keskrevisjonikomisjoni liikmete ning Naiskodukaitse auliikmete valimine.
4.3.4 Kaitseliidu ülemal on Keskkogu otsuse suhtes vetoõigus, mille kasutamise korral otsustab küsimuse lõplikult Kaitseliidu Keskkogu.
4.4 Naiskodukaitse Keskjuhatus
4.4.1 Naiskodukaitse Keskjuhatuse moodustavad NKK esinaine ja NKK keskkogu poolt valitud kuus liiget. Igal aastal valitakse kaks uut keskjuhatuse liiget, kaks kõige kauem keskjuhatuses olnud liiget langevad keskjuhatusest välja.
4.4.2 Keskjuhatuse tööd juhib Naiskodukaitse esinaine.
4.4.3 Keskjuhatuse kutsub kokku Naiskodukaitse esinaine vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui neli korda aastas. Keskjuhatuse liikmetel on õigus teha ettepanek juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks. Koosoleku nõusolekul võivad Keskjuhatuse koosolekul sõnaõigusega osaleda kutsutud külalised. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on NKK esinaine või tema kohuseid täitev isik ning vähemalt kolm valitud liiget. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, võrdse arvu häälte korral on otsustav hääl Naiskodukaitse esinaisel.
4.4.4 Naiskodukaitse Keskjuhatuse ülesanded on:
1) NKK tegevuse korraldamine;
2) KL ülema korralduste ja NKK keskkogu otsuste täitmine;
3) aastaaruande esitamine NKK keskkogule;
4) eelarve koostamine ja esitamine NKK keskkogule;
5) tegevuskava väljatöötamine ja kinnitamiseks esitamine NKK keskkogule;
6) NKK keskkogu ettevalmistamine ja kokkukutsumise korraldamine.

4.5 Piirkonna vanem
4.5.1 Piirkonna vanema nimetab ametisse Kaitseliidu ülem Naiskodukaitse esinaise ettepanekul.
4.5.2 Piirkonna vanema ülesanded on:
1) Naiskodukaitse tegevuse juhtimine ja Naiskodukaitse esindamine piirkondlikul tasandil;
2) piirkonna tegevuskava koostamine kooskõlas Naiskodukaitse üldise tegevuskavaga;
3) Naiskodukaitse ülesannetele vastava väljaõppe korraldamine piirkonnas;
4) Naiskodukaitse esinaise korralduste täitmine ja vastutamine nende täitmise üle oma piirkonnas;
5) piirkonna tegevusse puutuvate NKK keskjuhatuse otsuste elluviimine;
6) eelarve koostamine piirkonna arendamiseks ja tegevuseks vajalike eelarveliste summade taotlemiseks;
7) tegevusaruannete esitamine NKK esinaisele;
8) ringkondade asjaajamise korrektsuse kontrollimine.

4.6 Ringkonna esinaine
4.6.1 Ringkonda juhib ringkonna esinaine. Ringkonna esinaine valitakse kolmeks aastaks ringkonnakogu poolt. Ringkonna esinaist ei saa valida rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.
4.6.2 Ringkonna esinaist asendab tema äraolekul ringkonna aseesinaine
4.6.3 Ringkonna esinaise ülesanded on:
1) ringkonna esindamine ja ringkonna tegevuse juhtimine;
2) ringkonna eelarve ja selle täitmise aruande koostamine koos ringkonna juhatusega;
3) ringkonna väljaõppe korraldamine ja järelvalve;
4) ringkonna juhatuse otsuste elluviimine;
5) piirkonna vanema ja maleva pealiku korralduste täitmine ja järelvalve nende täitmise üle.
4.7 Ringkonnakogu
4.7.1 Ringkonnakogul osalevad hääleõigusega ringkonna esinaine ja aseesinaine, ringkonnas tegutsevate jaoskondade esinaised ja aseesinaised ning jaoskondade üldkoosolekute poolt igast jaoskonnast valitud kolm tegevliiget. Kui ringkonnas on vähem kui kaks jaoskonda, siis osalevad ringkonnakogul hääleõigusega ringkonna tegevliikmed. Ringkonnakogu koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda maleva pealik, piirkonna vanem, ringkonna juhatuse liikmed, ringkonna revisjonikomisjoni esinaine ning kutsutud külalised.
4.7.2 Ringkonnakogu koosolek toimub vähemalt kord aastas ringkonna juhatuse või Kaitseliidu maleva pealiku kutsel. Kogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled ringkonnakogu hääleõiguslikest liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kaitseliidu maleva pealikul on kogu otsuste suhtes vetoõigus. Lõplik otsustamisõigus on Kaitseliidu Keskjuhatusel.

4.7.3 Ringkonnakogu pädevuses on:
1) ringkonna tegevust puudutavate üldküsimuste arutamine;
2) ringkonna aastaaruande, tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
3) revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
4) ringkonna esinaise, aseesinaise, juhatuse, asendusliikmete ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
5) esindajate valimine NKK Keskkogule

4.8 Ringkonna juhatus
4.8.1 Ringkonna juhatuse moodustavad ringkonna esinaine ja aseesinaine ning ringkonna kogu poolt valitud kolm liiget. Igal aastal valitakse üks uus ringkonna juhatuse liige, kõige kauem ringkonna juhatuses olnud liige langeb juhatusest välja. Valimistulemuse kinnitab Kaitseliidu maleva pealik. Ringkonna juhatuse koosolekul võib osaleda Kaitseliidu maleva pealik ning kutsutud külalised koosoleku nõusolekul.
4.8.2 Ringkonna juhatuse tööd juhib ringkonna esinaine.
4.8.3 Ringkonna juhatuse kutsub kokku ringkonna esinaine vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui neli korda aastas. Ringkonna juhatuse liikmetel on õigus teha ettepanek juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on ringkonna esinaine või aseesinaine ja kaks valitud liiget.
4.8.4 Ringkonna juhatuse ülesanded on:
1) ringkonna tegevuse korraldamine;
2) maleva pealiku ja piirkonna vanema korralduste ning ringkonnakogu otsuste täitmise korraldamine;
3) ringkonna eelarve, eelarve täitmise aruande ning tegevuskava koostamine ja esitamine ringkonnakogule kinnitamiseks;
4) ringkonnakogu koosoleku ettevalmistamine ja kokkukutsumine;
5) ringkonna majandusküsimuste otsustamine;
6) liikmete väljaarvamine Naiskodukaitsest jaoskonna juhatuse ettepanekul.

4.9 Jaoskonna esinaine
4.9.1 Jaoskonda juhib jaoskonna esinaine. Jaoskonna esinaine valitakse kolmeks aastaks jaoskonna üldkoosoleku poolt. Jaoskonna esinaist ei saa valida rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.
4.9.2 Jaoskonna esinaist asendab tema äraolekul jaoskonna aseesinaine.
4.9.3 Jaoskonna esinaise ülesanded on:
1) jaoskonna esindamine ja jaoskonna tegevuse juhtimine;
2) jaoskonna eelarve ja selle täitmise aruande koostamine koos jaoskonna juhatusega;
3) jaoskonna juhatuse otsuste elluviimine;
4) jaoskonna õppetöö korraldamine;
5) ringkonna esinaise korralduste täitmine ja järelvalve nende täitmise üle;

4.10 Jaoskonna üldkoosolek
4.10.1 Jaoskonna üldkoosolekul osalevad hääleõigusega jaoskonna tegevliikmed. Jaoskonna üldkoosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta Kaitseliidu vastava üksuse pealik, ringkonna esinaine ning kutsutud külalised.
4.10.2 Jaoskonna üldkoosolek toimub vähemalt kord aastas jaoskonna juhatuse kutsel. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on jaoskonna esinaine või aseesinaine ja vähemalt pooled jaoskonna tegevliikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
4.10.3 Naiskodukaitse jaoskonna üldkoosoleku pädevuses on:
1) jaoskonna tegevusse puutuvate üldküsimuste arutamine ja otsustamine;
2) jaoskonna eelarve ja selle täitmise aastaaruande kinnitamine;
3) revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
4) jaoskonna juhatuse ning juhatuse asendusliikmete valimine;
5) revisjonikomisjoni liikmete ja asendusliikmete valimine;
6) esindajate valimine ringkonnakogule.
4.11 Jaoskonna juhatus
4.11.1 Jaoskonna juhatuse moodustavad jaoskonna esinaine ja aseesinaine ning jaoskonna üldkoosoleku poolt valitud kolm liiget. Igal aastal valitakse üks uus jaoskonna juhatuse liige, kõige kauem jaoskonna juhatuses olnud liige langeb juhatusest välja. Valimistulemuse kinnitab Kaitseliidu maleva pealik.
4.11.2 Jaoskonna juhatuse tööd juhib jaoskonna esinaine.
4.11.3 Jaoskonna juhatuse kutsub kokku jaoskonna esinaine vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui neli korda aastas. Jaoskonna juhatuse liikmetel on õigus teha ettepanek juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on jaoskonna esinaine või aseesinaine ja kaks valitud liiget. Jaoskonna juhatuse koosolekul võib osaleda Kaitseliidu vastava üksuse pealik ning kutsutud külalised koosoleku nõusolekul.
4.11.4 Jaoskonna juhatuse ülesanded on:
1) jaoskonna tegevuse korraldamine ja koostöö Kaitseliidu vastava üksuse pealikuga;
2) ringkonna juhatuse ja jaoskonna üldkoosoleku otsuste täitmise korraldamine;
3) jaoskonna eelarve ja eelarve täitmise aruande ning tegevuskava koostamine ja esitamine jaoskonna üldkoosolekule;
4) jaoskonna üldkoosoleku ettevalmistamine ja kokkukutsumine;
5) Naiskodukaitse liikmete vastuvõtmine Kaitseliidu maleva pealiku kinnitusel;
6) ringkonna juhatusele ettepaneku tegemine liikmete väljaarvamiseks Naiskodukaitsest.
4.12 Revideerimine
4.12.1 Naiskodukaitse, ringkonna ja jaoskonna rahalisi ja ainelisi vahendeid ning asjaajamise korrektsust revideerib kolmeliikmeline revisjonikomisjon, mis valitakse kolmeks aastaks vastavalt Naiskodukaitse keskkogu, ringkonnakogu või jaoskonna üldkoosoleku poolt. Igal aastal valitakse üks uus revisjonikomisjoni liige, kõige kauem revisjonikomisjonis olnud liige langeb revisjonikomisjonist välja.
4.12.2 Revisjonikomisjoni tööd juhib komisjoni esinaine, kelle valib komisjon oma liikmete seast.
4.12.3 Keskkogu, ringkonna või jaoskonna juhatuse liige ei tohi olla vastava tasandi revisjonikomisjoni liikmeks. Revisjonikomisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku ja koosolekut juhatab komisjoni poolt valitud esinaine. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik liikmed. Otsused tehakse lihthäälteenamusega. Koosoleku vastava otsuse alusel võivad revideerimist toimetada ka üksikud komisjoni liikmed.
4.12.4 Revisjonikomisjoni ülesanded:
1) revideerib rahaliste ja materiaalsete vahendite kasutamise sihipärasust;
2) revideerib eelarve täitmise aastaaruannet;
3) revideerib asjaajamise vastavust kehtivatele nõuetele;
4) esitab revideerimise tulemused vastavalt Naiskodukaitse keskkogule, ringkonnakogule või jaoskonna üldkoosolekule.

V NAISKODUKAITSE FINANTSEERIMINE